Obsah (9)

§ 162§ 138§ 144§ 175§ 651§ 657§ 174§ 442§ 654

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-20011 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsivi

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg-st 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 144

lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja kulud õigusabile 678 eurot, kokku 997,55 eurot. Kohus asus seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta esindaja tegelikule töömahule. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust pidas kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja esindaja kulu 95,87 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Hageja vaidlustas 17.06.2011 otsuse osas, milles maakohus jättis välja mõistmata 582,13 eurot õigusabikulusid. Hageja palub uue otsusega õigusabikulude nõue täielikult rahuldada ja välja mõista täiendavalt maakohtu poolt väljamõistmata summa 582,13 eurot, s.t kokku 678 eurot. Hageja esitas 07.06.2011 kohtule menetluskulude nimekirja, kus märkis kulude koosseisu ja milline õigusabi oli hagejale osutatud ning õigusabi ajakulu ja rahalise väärtuse. Hageja esindaja töötunni hind on 120 eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulud olid järgmised: 22.04.2011 konsultatsioon kliendile, ajakulu 1 tund maksumusega 120 eurot; 25.04.2011 tõendite kogumine, nendega tutvumine, analüüs ja ettevalmistamine, asjaolude analüüs, ajakulu 1 tund, maksumusega 120 eurot; 25.04.2011 kliendiga nõudpidamine telefoni teel, asjaolude täpsustamine, ajakulu 0,15 tundi, maksumusega 18 eurot; 26.04.2011 hagi ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja kohtule 2 edastamine, ajakulu 3 tundi maksumusega 360 eurot; 26.04.2011 kliendiga nõupidamine hagiavaldusega tutvumiseks ja asjaolude täpsustamiseks, nõustamine ja konsultatsioon, ajakulu 0,5 tundi maksumusega 60 eurot. Õigusabikulude nimekirja kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 5,65 tunni ulatuses. Nendest 3 tundi kuulus hagiavalduse ettevalmistamisele, põhjendamisele, koostamisele ja kohtule edastamisele. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja töötama esindatava huvide kaitsmiseks. Selleks tuli tutvuda dokumentidega, asjaoludega, koguda tõendeid, kujundada seisukoht ja see hagiavalduses formuleerida, milleks kulus põhjendatult kuni 6 tundi. Kohus pidas põhjendatud kuluks 95,87 eurot, mis lähtudes hageja esindaja tunnihinnast moodustab 0,8 tundi ehk 48 minutit. Seega kohus leidis, et esindaja pidi 48 minutiga osutama järgmisi õigusabi toiminguid: konsultatsioon, tõendite kogumine, tõenditega tutvumine, analüüs ja ettevalmistamine, asjaolude analüüs, kliendi nõustamine, hagiavalduse ettevalmistamine, põhjendamine, koostamine ja kohtule edastamine. On ilmselge, et sellist õigusabi ei ole võimalik osutada 48 minutiga. Kohus ei selgitanud, millised õigusabikulud on ebamõistlikult suured ja ei vasta tegelikule töömahule, ei analüüsinud õigusabikulude nimekirja. Kohtuotsus on selles osas põhjendamata. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-le 2 mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 krooni. Hageja nõue on vaid 5% määruses toodud piirmäärast ja selline õigusabikulude suurus on põhjendatud ja mõistlik. Riigikohus selgitas 12.12.2006 lahendis nr 3-2-2-5-06, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Kohus ei põhjendanud ja ei analüüsinud, millised menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulud ei ole põhjendatud ja ei vasta tegelikule töömahule ja milline ajakulu on ebamõistlik suur. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
2. 08.08.2011 määrusega võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse, edastas selle kostjale ja kohustas kostjat esitama apellatsioonkaebusele vastus 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kostja sai määruse koos apellatsioonkaebuse ärakirjaga kätte 11.08.2011, kuid vastust kaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu otsus
3. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles kohus jättis õigusabikulud 582,13 eurot välja mõistmata. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisaks maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludele täiendavalt 582,13 eurot. Maakohus tegi kostja õigeksvõtul põhineva otsuse ja vastavalt

§ 174

¹ lg-le 1 määras lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt välja muuhulgas taotletud 678 euro suurusest õigusabikulude nõudest 95,87 eurot. Vaidluse all on 582,13 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmata jätmise õigsus. Hageja taotles õigusabikulude hüvitamist 5,65 tunni ulatuses, kuid maakohus mõistis välja õigusabi osutamise eest tasu, arvestades töömahuks 48 minutit. 3 Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb hinnata lepingulise esindaja kulude rahalise kindlaksmääramise korral nende põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus rikkus

§ 442

lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuet sellega, et jättis hindamata õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse. Õige on apellandi väide, et otsusest ei nähtu, millist kantud kulu ei pidanud kohus vajalikuks või põhjendatuks ega selgitanud, kuidas ta jõudis otsuses märgitud 95,87 euroni. 07.06.2011 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis kulude koosseisu, õigusabi ajakulu ja rahalise väärtuse. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot koos käibemaksuga. Esitatud õigusabikulude nimekirjas on märgitud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg, tehtud toimingud ning teenuse tunnihind. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et tegemist on ebamõistlikult suure kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahule. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et õigusabi osutamist 5,65 tunni ulatuses tuleb pidada mõistlikuks ja asja keerukusele vastavaks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostjal tuleb välja mõista õigusabikulusid kokku 678 eurot. Vastavalt

§ 654

lg-le 2² märgib ringkonnakohus oma otsuses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 4