TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1616 Otsuse kuupäev 11.03.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Artur Meritsa kaebus Viljandi Linnavalitsuse 22.03.2010 korralduse nr. 135 ja Viljandi Linnavalitsuse 15.09.2008 korralduse nr. 560 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 06.12.2010 ja 22.02.2011 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Artur Merits ; Viljandi Linnavalitsusest linnasekretär Ene Pius Resolutsioon Jätta Artur Meritsa kaebus haldusasjas 3-10-1616 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 11.04.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Artur Merits on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Viljandi Linnavalitsuse 22.03.2010 korraldust nr. 135 „Artur Meritsa vaie Viljandi Linnavalitsuse 15.09.2008 korraldusele nr. 560 „Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse lõpetamine“ läbivaatamine“ ning Viljandi Linnavalitsuse korraldust nr. 560 15.09.2008 „Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse lõpetamine“ haldusaktide tühistamise nõudes. Kaebaja taotleb samuti ettekirjutuse tegemist uue tähtaja määramiseks kompensatsiooni vastuvõtuks. Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 925 18.12.2006 „Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse alustamine“ alustati Viljandi linnas Eha tänav 1 (endine kinnistu 173) asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetlust. Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007 korraldusega nr. 17 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ kinnitati Viljandi linnas Eha tänav 1 (endine kinnistu nr. 173) õigusvastaselt võõrandatud 1500 m2 suuruse maa maksumuseks 30.000.- krooni. Maad ei tagastatud vastavalt Maareformi seaduse § 6 lg 2 p. 3 alusel – maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned. Korralduse kohaselt on määratud kompensatsioon omandireformi õigustatud subjekti Ida Luik maa nõudeõiguse pärijale Artur Meritsale summas 30.000.- krooni. Sama korralduse kohaselt on märgitud, et kompensatsioonisumma kantakse Artur Meritsa poolt esitatud vormikohase avalduse alusel õigustatud subjekti poolt näidatud pangakontole. Samas on märgitud, et kui A. Merits ei esita arvates korralduse nr. 17 jõustumisest kuue kuu jooksul mõjuva põhjuseta avaldust kompensatsiooni kandmiseks õigustatud subjekti näidatud pangakontole, kompensatsioonimenetlus lõpetatakse. Kaebaja on vaidlustanud nimetatud korraldust vaidemenetluses seonduvalt kompensatsiooni summa suurusega ning Viljandi Linnavalitsus on jätnud rahuldamata kaebaja vaide korraldusega nr. 128 19.02.2007 „Artur Meritsa vaie Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007 korraldusele nr. 17 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ läbivaatamine“ . Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 556/06.08.2007 on lõpetatud 18.12.2006 korraldusega nr. 925 alustatud Viljandis Eha tn. 1 (endine kinnistu nr. 173) asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetlus ja tühistatud Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr. 17/08.01.2007 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“, kuna õigustatud subjekt Artur Merits ei ole esitanud määratud tähtaja jooksul vormikohast avaldust kompensatsiooni kandmiseks pangakontole. Kaebaja on korraldust nr. 556/06.08.2007 vaidlustanud halduskohtus, mis on läbi vaadatud haldusasja 3-07-1707 raames ning kaebaja kaebus on rahuldatud ning nimetatud korraldus on tühistatud kohtuotsusega 28.11.2007 seonduvalt menetlusnormide rikkumisega. 18.02.2008 võttis Viljandi Linnavalitsus vastu korralduse nr. 122, millega määrati kaebajale kompensatsiooni vastuvõtmise tähtajaks 14.04.2008, see on peaaegu 2 kuud, kuna varasem tähtaeg oli antud 6 kuud. Selle tulemusena on ka A.Merits esitanud 14.04.2008 kompensatsiooni vastuvõtmise avalduse, kuid mitte nõuetekohase, mistõttu on linnavalitsus saatnud kaebajale täitmiseks nõuetekohase blanketi, mida kaebaja ei ole täitnud. Viljandi Linnavalitsus, aluseks võttes Tartu Halduskohtu otsuse 28.11.2007, on andnud korralduse nr.388 02.06.2008 „Viljandi Linnavalitsuse 06.08.2007 korralduse nr. 556 “Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise menetluse lõpetamine“ tühistamine“, millega on tühistatud korraldus nr. 556 ja määratud Artur Meritsale Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007 korraldusega nr. 17 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ uueks kompensatsiooni vastuvõtmise ajaks 15.08.
- Seega tuli Artur Meritsal esitada avaldus nimetatud tähtajaks kompensatsiooni kandmiseks õigustatud subjekti poolt näidatud pangakontole. Kaevatavast korraldusest – Viljandi Linnavalitsuse korraldus nr. 560/15.09.2008 nähtub, et kuni 15.08.2008 seisuga ei ole Artur Meritsa poolt Viljandi Linnavalitsusele vastavat avaldust laekunud. Samuti ei ole A. Merits põhjendanud miks ta avaldust esitanud ei ole ega ole taotlenud ka tähtaja pikendamist. Viljandi Linnavalitsuse korraldusega 15.09.2008 nr. 560 on taas otsustatud lõpetada Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 925/18.12.2006 alustatud Viljandis Eha tn. 1 (endine kinnistu nr. 173) asuva õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise menetlus ja tühistatud Viljandi Linnavalitsuse 08.01.2007 korraldus nr. 17 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“. Vaide nimetatud korralduse peale on A.Merits esitanud 23.03.2009, vaie on jäetud rahuldamata Viljandi Linnavalitsuse korraldusega nr. 135/22.03.2010 ning ära on märgitud ka , et vaie ei ole esitatud tähtaega järgides. Kaebaja taotleb Viljandi Linnavalitsuse korralduste nr. 135/22.03.2010 ja 560/15.09.2008 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist uue tähtaja määramiseks kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Kaebaja peab kummaliseks, et vastustaja on 02.06.2008 korraldusega nr. 388 andnud kaebajale kompensatsiooni vastuvõtmiseks aega vaid kuni 15.08.
- Sellest ilmneb kaebaja seisukohalt, et ka vastustajal puudus ülevaade mis alusel ja missugune tähtaeg oli antud. Selline tähtaeg , alla kahe kuu ,on ilmselgelt lühike otsustamaks kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Samuti ei ole korralduses 388 resolutiivosas hoiatust, et kompensatsioonimenetlus lõpetatakse kui kompensatsiooniavaldust ei kirjuta ning kompensatsioonimenetlust ei ole kaebaja palvel ka peatatud. Kaebaja märgib, et tema poolt vaidlustatud haldusaktid ei ole selged ja üheselt mõistetavad ning rikuvad kaebaja õigusi. Kaebaja viitab haldusasjas 3-07-1707 tehtud otsustusele, mille kohaselt on kohus kohustanud A.Meritsale määrata uus tähtaeg kompensatsiooni vastuvõtmiseks, kuid linnavalitsus uut tähtaega – 6 kuud ei määranud, vaid leidis, et kompensatsiooni vastuvõtmise uueks tähtajaks on 15.08.
- Kohtuistungil kaebaja poolt märgitust oli võimalik välja lugeda, et kaebaja ei ole nõus talle määratud kompensatsioonisummaga ning kohtu küsimusele, kas kaebaja on kohtus vaidlustanud korraldust nr. 17 vastas kaebaja, et teda teenindanud advokaadid olid selle haldusakti vaidlustamise tähtajad mööda lasknud. Kaebaja soovis vastustajalt dokumente kompenseeritava vara hinna kujundamise kohta ning süüdistas linnavalitsust selles, et tema küsimust ei taheta lahendada. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning alternatiivina - kui kohus kaebuse rahuldab , tuleb kohustada kaebajat esitama tõendid mõjuvate põhjuste kohta seonduvalt tähtaegade möödalaskmisega. Vastustaja on rõhutanud, et A. Merits on aastaid linnavalitsusele teadmata põhjustel Viljandi Linnavalitsuse õiguspärast asjaajamist blokeerinud, samuti on ta tahtlikult jätnud ilma igasuguse põhjenduseta aastaid kõik linnavalitsuse poolt saadetud kirjad vastu võtmata. Kaebajale on dokumente raske kätte toimetada, kuna ta eirab nende vastuvõtmist, mistõttu on kasutatud dokumentide kättetoimetamisel ka politsei abi. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja linnavalitsust alusetult süüdistanud, linnavalitsus on püüdnud kaebaja probleeme lahendada, kuid kaebaja ei ole selleks ise võimalust andnud. Kokku on A. Merits saanud aastate jooksul aega 10 kuud ja 9 päeva kompensatsiooni vastuvõtmiseks ja avalduste esitamiseks. Kui õigustatud subjekt ei esita kompensatsiooni väljamaksmise avaldust tema suhtes määratud tähtpäevaks, tühistab kohalik omavalitsuse täitevorgan kompensatsiooniotsuse ja lõpetab kompensatsioonimenetluse. Kaebaja ei ole esitanud avaldust ka tähtaja pikendamiseks ega selle ennistamiseks. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et linnavalitsuse korraldusega nr. 560/15.09.2008 on õiguspäraselt lõpetatud Viljandi Linnavalitsuse 18.12.2006 korraldusega nr. 925 alustatud kompenseerimismenetlus Viljandi linnas Eha tänav 1(endine kinnistu 173 ) asuva vara suhtes. Korraldusega nr. 388/02.06.2008 pärast jõustunud halduskohtu otsust haldusasjas 3-07-1707, on linnavalitsus määranud kaebajale tähtajaks 15.08.2008 korraldusega nr. 17 “Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“ kindlaks määratud kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Kuna kaebaja Viljandi Linnavalitsuse korraldust nr. 388/02.06.2008 vaidlustanud ei ole, ei anna kohus selle kohta ka õiguslikku hinnangut, vaid nendib, et korraldus on jõus ning kuulub seega täitmisele. Asjaolu, et kaebaja on korralduste nr. 560 ja 135 vaidlustamise raames toonud välja korralduse nr. 388 suhtes puudulikud nüansid, ei saa lugeda korralduse nr. 388 vaidlustamiseks, kuna selles osas ei ole otseselt nõuetele vastavat ja õigeaegselt kaebust esitatud. Kohtuistungil on kohus mõistnud kaebaja seletusest, et ta ei ole rahul kompensatsiooni suurusega ning linnavalitsuse tegevusega asja menetlemisel. Kuna kaebaja ei ole kohtus korraldust nr. 17 õigeaegselt vaidlustanud – kaebaja enda kinnitus asja kohta – on samuti korraldusega nr. 17 määratud kompensatsioonisumma jõus. Kaebaja on soovinud linnavalitsuselt dokumente , kuidas kompensatsioonisumma on välja arvutatud. Vastustaja esindaja kinnitab kohtuistungil, et saatis kaebajale vastavalt kaebaja soovile kõik asjassepuutuvad dokumendid posti teel. Kohus peab usaldusväärseks linnasekretäri sellekohast väidet ning lähtudes sellest, et linnavalitsus on igati püüdnud kaebajale kätte toimetada kirju, dokumente, kasutades sealjuures ka politsei abi (nähtub asja materjalidest) on näha, et vastustaja on püüdnud kaebaja suhtes viia läbi haldusmenetlust selliselt, et informatsioon linnavalitsuses toimunu kohta, mis puudutab A. Meritsat, jõuaks temani. Linnavalitsus on märkinud, et kokku on A. Meritsale antud kompensatsiooni vastuvõtmiseks ja avalduse tegemiseks aega 10 kuud ja 9 päeva. Samas on ka kohus eelmisel kohtuistungil, see on 06.12.2010 , andnud kaebajale ja vastustajale võimaluse kompromissi saavutamiseks, mis nägi ette seda, et kaebajale anti vajadusel võimalus võtta endale esindaja, minna linnavalitsusse ning täita avalduse blankett kompensatsiooni kandmiseks tema arveldusarvele. Asja materjalidest nähtuvalt on ka varasemalt saatnud linnavalitsus kaebajale kompensatsioonisumma vastuvõtmise blanketi täitmiseks. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Kohtuistungil , see on 22.02.2011, on linnasekretär märkinud, et kaebaja käis küll linnavalitsuses kahe kohtuistungi vahelisel ajal, kuid keeldus kompensatsiooniavaldust täitmast. Eelnevat silmas pidades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole käitunud heasoovlikult ning on keeldunud kompensatsiooniavalduse täitmisest, et venitada asja ning jätta mulje, et linnavalitsus ei taha oma toiminguid sooritada. Kohus märgib, et kompensatsioonisumma suuruse ja üldse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise küsimust on linnavalitsuse poolt püütud lahendada alates
- aastast, mil algatati antud asjas kompensatsioonimenetlus ning linnavalitsuse 08.01.2007 korraldusega nr. 17 määrati vara maksumus ning anti kaebajale aega kuus kuud kompensatsiooni vastuvõtmiseks ja avalduse kirjutamiseks. Kuna kaebaja ei ole esitanud linnavalitsusele vastavat nõuetekohast avaldust kompensatsiooni kandmiseks õigustatud subjekti poolt näidatud pangakontole, ei saa linnavalitsus ka korraldada selle summa ülekandmist. Seega on kaebaja esitanud alusetult süüdistuse linnavalitsuse tegevusele (tegevusetusele), süüdistades linnavalitsust õigusvastases käitumises seonduvalt kaebaja kompensatsioonimenetlusega. Mis puudutab varasemaid linnavalitsuse otsustusi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse lahendamise kohta, siis on selles osas olemas jõustunud otsustused, millest tuleb juhinduda ja käesolevas kohtulahendis puudub kohtul õigus selles küsimuses seisukoht öelda. Kaebaja on märkinud kaebuses, et on teinud taotluse 12.08.2008 kompensatsioonimenetluse peatamiseks, millele linnavalitsus ei ole reageerinud. Asja materjalide kohaselt on linnavalitsus esitanud kohtule ka vastuse 12.08.2008 kirjale, mis tähendab, et ta on selle esitanud ka kaebajale, kus on märgitud, et linnavalitsuse pädevusse ei kuulu kompensatsioonimenetluse peatamine, kuna see ei ole kooskõlas omandireformi seaduse sätetega. Seega on asjakohatu kaebaja väide selle kohta et kaebaja pöördumisele ei ole reageeritud. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktid on üheselt selged ning arusaadavad, vastavad haldusakti nõuetele ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Märkimist väärib asjaolu, et Artur Merits on esitanud vaide 23.03.2009 - 15.09.2008 korraldusele nr. 560 , mille kohta on tehtud korraldus nr. 135 , millega vaadati vaie läbi, kuupäevaga 22.03.2010, mistõttu on vaiet menetletud peaaegu aasta, kuid kuna kaebuse esitaja ei ole sellele tähelepanu pööranud, jätab kohus selle kohta hinnangu andmata. Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskuludest. Viljandi linnasekretär esitas kohtuistungil menetluskulud sõidukulude hüvitamiseks, lisatud on arve summas 36.80 eurot, mis sisaldab 06.12.2010 ja 22.02.2011 bensiinikulu Viljandi-TartuViljandi marsruudil. Tulenevalt HKMS § 83 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtuväliseks kuluks on HKMS § 83 lg 4 p. 2 kohaselt menetlusosalise sõidukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul on esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise nõue koos arvega, kuid pole esitatud kviitungit või tõendit selle tasumise kohta. Arvel on märgitud, et arve tasumise aeg on 08.03.2011, seega võib olla kohtuistungi ajal veel arve tasumata. Kohus peab usaldusväärseks, et vastustaja ka selle arve tasub, kuid HKMS § 93 lg 1 teine lause seab kohtule menetluskulude väljamõistmiseks kohustusliku tingimuse. Kohtunik Mare Priks