lg 1) – teha ettekirjutus, millega tagataks kaebajale oma osakonnas liikumisõigus äratusest kuni öörahuni; - tunnistada õigusvastaseks kaebajale kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine spordikompleksis ja spordiväljakul – teha ettekirjutus, millega kohustada kaebajale võimaldama kehakultuuriga tegelemine graafiku alusel võrdselt vangla teiste osakondadega spordiväljakul ja spordikompleksis; - tunnistada õigusvastaseks kaebajale kooli klassiruumi õppima mittelubamine võrdsetel alustel teistega – teha ettekirjutus millega võimaldada kaebajale hariduse omandamine koolis klassiruumis võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega, vastavalt kodukorra punktidele 11.2, 11.3; - tunnistada õigusvastaseks kaebajale kirikusse lubamise mittevõimaldamine - teha ettekirjutus, millega kohustada mitte piirama kiriku külastamist. Kaebaja on esitanud kaebuse täienduse kohtule (kohtule laekunud 22.09.2010) ning nendib, et peale kaebuse esitamist kohtule on Viru Vangla muutnud kodukorra sätetes päevakava ning kaebaja on alates 17.06.2010 üle toodud E-8 osakonnast E-7 osakonda. Kaebaja märgib, et jätkuvalt piiratakse kaebaja õigusi. Viru Vangla direktori käskkirjaga 12.07.2010 nr. 1.1-1/153 on muudetud Viru Vangla kodukord p. 6.15 sätet. Sisuliselt ei ole muutunud päevakava E-7 ja E-8 osakondades, mis oli varasemalt kehtestatud käskkirjaga 1.1-1/
lg 3 kinnitada vangla kodukord, mitte kehtestada erirežiim, millega on keelatud kehtestada spordirajatiste ja kiriku külastamine ning kus päevakavas on vaba aega ainult neli tundi päevas., kui teistel osakondadel on kaheksa tundi. Kaebaja on märkinud, et teda on arvatud kooli nimekirja ning kaebaja märgib, et E8 osakonnas ei saa kaebaja liikuda isegi nelja tundi vabalt, kuna vaba aja sees toimuvad kaebajal tunnid. Asjaolu, et kaebajat ei lubata klassiruumi, ei ole vangla poolt põhjendatud. Kaebaja on märkinud, et E7 ja E8 osakondadel vanglas on keelatud spordisaali külastus, spordisaali külastus on lubatud S1 kuni S18 osakondade kinnipeetavatel. Kaebaja peab seda ebaõigeks ning leiab, et tulenevalt
Kaebaja sooviks on osaleda pallimängus ning kaebaja ei pea piisavaks ainult trenažööri kasutamist, mida saab kasutada vabast ajast (4 tundi). Kaebajal ei ole võimaldatud külastada ka kirikuhoonet, mida kaebaja peab õigusvastaseks ja oma õiguste rikkumiseks. Viru Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitati Viru Vangla Kodukord, mille punktiga 6.15 sätestati E8 osakonnas viibivate kinnipeetavate päevakava. Vastustaja selgitab, et kodukorra punktis 6.15 sätestatud päevakava alates 17.12.2009 ei rakendata ning kehtib Viru Vangla direktori 17.12.2009 käskkiri nr 1.1-1/345, millega kehtestati E8 osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava. Kuna kodukorra punkt 6.15 kaebajale mõju ei avalda, leiab vastustaja, ei saa see ka rikkuda kaebaja õigusi. Viru Vangla direktori 17.12.2009 käskkiri nr 1.1-1/345 on tegemist üldaktiga, millega kehtestati päevakava kinnipeetavatele, kes paiknevad E7 või E8 osakonnas. Käskkirjas sätestatud päevakava koostamisel lähtuti VSkE § 10 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ja
lg 1 sätestatust, mille kohaselt kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sisuliselt avaldab kaebaja rahulolematust temale kehtestatud päevakava kohta osas, millega sätestati kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vabaaeg. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu , et haldusasjas 3-10-283 on nimetatud küsimuses kaebaja juba kohtu poole pöördunud. Vastavalt
Vangla on seda põhimõtet järginud ja võimaldanud kaebajal õppimist. Kaebaja avaldas soovi hariduse omandamiseks ja vangla omalt poolt võimaldas tal õppima asuda. Asjaolu, et kaebaja omandab haridust, ei loo talle õigust nõuda enda suhtes erikohtlemist. Tegemist on kaebaja sooviga omandada haridust, mida vangla on soodustanud, luues hariduse võimaldamiseks tingimused. Asjakohatu on kaebaja võrdlus teistes osakondades viibivate kinnipeetavatega. Kaebaja viibib E8 osakonnas ning ei saa võrrelda ennast mõne S osakonnas viibiva kinnipeetavaga. Õigusaktidest tuleneb, et vanglal on kohustus tagada võimalus tegeleda kehakultuuriga, kuid kuidas seda võimalust tagada, see tähendab millise kehakultuuriga tegelemine, millistel tingimustel, sõltub nii vangla võimalustest kui ka julgeoleku tagamise põhimõtetest.
lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.
lg 1 sisustamisel tuleb lähtuda
lg-s 1 sätestatud piirangust, mille kohaselt kinnipeetava järelevalve tuleb korraldada viisil, mis tagab
-i ja VSkE täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Viru Vangla kodukorra punkti 20.1 kohaselt Vangla tagab S-hoonete kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis vastavalt usutunnistusele. E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatel toimuvad jumalateenistused osakonnas. Osavõtt jumalateenistustest ja teistest kiriklikest üritustest on kinnipeetavatele vabatahtlik.
sõnastuse kohaselt on vanglateenistusel kohustus tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamine. Kohustus tagada usuliste vajaduste rahuldamine ei tekita kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda ükskõik millisel viisil usuliste vajaduste rahuldamist. Osakonnas E8 reguleerib usuliste vajaduste rahuldamist Viru Vangla kodukorra punkt 20.
lg 1 näeb ette , et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, töölesaatmine, töötamine, õppimine kultuuri- ja spordiürituste jm. ajad ning direktori vastuvõtuajad. Eelnevast lähtudes on vangla direktoril õigus koostada kinnipeetavate jaoks päevakava, millega on sätestatud ka kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg. Kuna kaebaja viibib alates 17.06.2010 E-7 osakonnas , puudub kaebajal õigus vaidlustada teise osakonna kinnipeetavate päevakava, kuna kaebajal puudub sellekohane volitus. Vastustaja on välja toonud õigesti võrdse kohtlemise põhimõtte kohta selgituse lähtuvalt Riigikohtu lahendist, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kaebaja poolt vaidlustatud päevakava kehtib kõigi kinnipeetavate jaoks võrdselt, kes viibivad kaebajaga samas osakonnas ning kohtul puudub õiguslik alus kohustada vanglat E hoone osakondades E-7 ja E-8 paiknevate kinnipeetavate päevakava kinnitada selliselt, et oleks S-hoone osakondades viibivate kinnipeetavatega sama. Oma kaebuse täienduses on kaebaja taotlenud tunnistada kehtetuks Viru Vangla käskkiri 12.07.2010 nr. 1.1-1/153 eelpoolnimetatud punktide osas, mis piiravad kaebaja liikumist äratusest öörahuni oma osakonnas võrdsetel alustel teiste S-hoone kinnipeetavatega. Nimetatud haldusakt on välja antud kohtumenetluse käigus, mille kaebaja on ka ise dokumentide juurde lisanud. Nimetatud haldusakti vaidlustamise kohta vastustajalt ei ole seisukohta võetud, kuna kaebaja esitas need viimasel kuupäeval, mil võis asja kirjaliku menetluse määramise määruse alusel tõendeid ja dokumente esitada. Kuna esitatud kaebuse täienduses on kaebaja toonud uue asjaoluna välja uue haldusakti - Viru Vangla direktori käskkiri 12.07.2010 nr. 1.1-1/153 kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõude punktide osas, mis ei võimalda kaebajal liikumist äratusest öörahuni oma osakonnas , võinuks kohus esitatud nõude eraldada ning anda võimaluse selle menetlemiseks iseseisva haldusasjana. Kuid lähtudes menetlusökonoomiast pidas kohus mõistlikuks menetleda sama kaebuse raames vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõuet, kuna põhimõtteliselt jääb kaebuse ese samaks, kaebaja vaidlustab päevakava, millega on kehtestatud vaba aja liikumise piirang oma osakonnas ning muudatused uues haldusaktis (päevakavas) on toimunud ainult kellaaegades. Haldusakt on jõustunud 19.07.2010 ning on tunnistatud edasiulatuvalt kehtetuks Viru Vangla direktori käskkirja nr. 1.11/345 17.12.
kohaselt tuleb vanglal hariduse omandamist võimaldada, mida ka vangla võimaldab, kuid antud juhul kaebajale toimub hariduse võimaldamine individuaalse hariduse omandamise näol. Kohus on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vangla rikkunud hariduse andmise mittevõimaldamisel kaebaja poolt soovitud moel ning kohtul puudub ka õiguslik alus vanglale vastava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks kaebaja kirikusse mittelubamine ning taotleb kohtul vanglale teha vastav ettekirjutus.
Nimetatud säte ei reguleeri, mil moel vangla peab tagama kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise. Vangla selgituste kohaselt on toimunud usuliste vajaduste rahuldamine E-8 ja E-7 osakonnas viibivatele kinnipeetavatele neid osakonnast välja viimata. Vangla on märkinud, et usuline tegevus toimub nimetatud osakonnas individuaalselt ning regulaarsed iganädalased usuõppetunnid algasid 09.09.2009 ja kestavad tänaseni. Seega on vangla taganud kinnipeetavatele usuliste vajaduste rahuldamise õigusaktidest tulenevalt nagu teisteski osakondades , kuid E7 ja E8 osakonnas toimuvad usuõppetunnid osakonnasiseselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud, et Viru Vangla oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohtul puudub õiguslik alus teha vanglale vastav ettekirjutus. Nagu eespool märgitud, ei ole tegemist võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega , kuna kaebaja viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus ei saa olla ühesugused kinnipidamistingimused teiste hoonete või osakondade kinnipeetavatega. Kaebaja on taotlenud välja nõuda täiendavaid dokumente nagu spordisaali kasutamise graafik, tunniplaani, õpilase ankeetlehe ning avalduse Jõhvi Gümnaasiumile ja kaebaja taotluse hariduse omandamiseks, mida kohus ei pidanud vajalikuks, kuna asjas sai otsuseni minna olemasolevate materjalide põhjal. Vastustaja on märkinud, et R. Kalda on pöördunud haldusasjas 3-10-283 kohtu poole samas asjas - päevakava vaidlustamine ning liikumiseks ettenähtud vabaaja piirangutega, mistõttu tuleks nõue kaebajale tagastada. Kohus asub seisukohale, et nimetatud haldusasjas on tegemist teise haldusakti vaidlustamisega - kaebus 21.10.2009 haldusakti nr 6-20.3/36307-1 peale, mida saab käsitleda iseseisva kaebuseana. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1 § 26 lg 1 p. 6 alusel. Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.