← Eesti

3-10-954/17

Obsah (6)§ 8§ 105§ 55§ 34§ 66§ 62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-954 Otsuse kuupäev 08.10.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori käskkirjaga

§ 8

lg 1) – teha ettekirjutus, millega tagataks kaebajale oma osakonnas liikumisõigus äratusest kuni öörahuni; - tunnistada õigusvastaseks kaebajale kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine spordikompleksis ja spordiväljakul – teha ettekirjutus, millega kohustada kaebajale võimaldama kehakultuuriga tegelemine graafiku alusel võrdselt vangla teiste osakondadega spordiväljakul ja spordikompleksis; - tunnistada õigusvastaseks kaebajale kooli klassiruumi õppima mittelubamine võrdsetel alustel teistega – teha ettekirjutus millega võimaldada kaebajale hariduse omandamine koolis klassiruumis võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega, vastavalt kodukorra punktidele 11.2, 11.3; - tunnistada õigusvastaseks kaebajale kirikusse lubamise mittevõimaldamine - teha ettekirjutus, millega kohustada mitte piirama kiriku külastamist. Kaebaja on esitanud kaebuse täienduse kohtule (kohtule laekunud 22.09.2010) ning nendib, et peale kaebuse esitamist kohtule on Viru Vangla muutnud kodukorra sätetes päevakava ning kaebaja on alates 17.06.2010 üle toodud E-8 osakonnast E-7 osakonda. Kaebaja märgib, et jätkuvalt piiratakse kaebaja õigusi. Viru Vangla direktori käskkirjaga 12.07.2010 nr. 1.1-1/153 on muudetud Viru Vangla kodukord p. 6.15 sätet. Sisuliselt ei ole muutunud päevakava E-7 ja E-8 osakondades, mis oli varasemalt kehtestatud käskkirjaga 1.1-1/

  1. Seoses muutunud olukorraga palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla käskkiri 17.12.2009 nr. 1.1-1/345 „E-hoone osakondades E-7 ja E-8 paiknevate kinnipeetavate päevakava osas, mis nägi ette E-8 osakonnas päevakava p.1.3 ja 1.4 ning alates 17.06.2010 (s.o. ajast, mil kaebaja paigutati osakonda E-7) p. 1.1 ja 1.2 kuni 19.07.
  2. 19.07.2010 on jõustunud muudatused kodukorra sätetes. Samuti taotleb kaebaja tunnistada kehtetuks Viru Vangla direktori käskkiri 12.07.2010 nr. 1.11/153 „Viru Vangla kodukorra muutmine osas – punktid 6.1.2, 6.14, 6.141 , 6.151 ja 6.15, millega ei võimaldata kaebajale liikumist äratusest öörahuni oma osakonnas võrdsetel alustel S hoone kinnipeetavatega, S-hoone kinnipeetavad saavad osakonnas liikuda rohkem kui neli tundi päevas. Kaebaja on seisukohal, et kehtestatud piirangud on ebaproportsionaalsed ning motiveerimata. Kaebaja taotleb teha vanglale ettekirjutus uue päevakava kinnitamiseks võrdsetel alustel teiste S-hoone osakondadega. Kaebaja on kaebuses märkinud, et vangla direktorile tuleb volitus

§ 105

lg 3 kinnitada vangla kodukord, mitte kehtestada erirežiim, millega on keelatud kehtestada spordirajatiste ja kiriku külastamine ning kus päevakavas on vaba aega ainult neli tundi päevas., kui teistel osakondadel on kaheksa tundi. Kaebaja on märkinud, et teda on arvatud kooli nimekirja ning kaebaja märgib, et E8 osakonnas ei saa kaebaja liikuda isegi nelja tundi vabalt, kuna vaba aja sees toimuvad kaebajal tunnid. Asjaolu, et kaebajat ei lubata klassiruumi, ei ole vangla poolt põhjendatud. Kaebaja on märkinud, et E7 ja E8 osakondadel vanglas on keelatud spordisaali külastus, spordisaali külastus on lubatud S1 kuni S18 osakondade kinnipeetavatel. Kaebaja peab seda ebaõigeks ning leiab, et tulenevalt

§ 55lg 1 kohaselt tuleb tagada kinnipeetavale õigus tegeleda kehakultuuriga.

Kaebaja sooviks on osaleda pallimängus ning kaebaja ei pea piisavaks ainult trenažööri kasutamist, mida saab kasutada vabast ajast (4 tundi). Kaebajal ei ole võimaldatud külastada ka kirikuhoonet, mida kaebaja peab õigusvastaseks ja oma õiguste rikkumiseks. Viru Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitati Viru Vangla Kodukord, mille punktiga 6.15 sätestati E8 osakonnas viibivate kinnipeetavate päevakava. Vastustaja selgitab, et kodukorra punktis 6.15 sätestatud päevakava alates 17.12.2009 ei rakendata ning kehtib Viru Vangla direktori 17.12.2009 käskkiri nr 1.1-1/345, millega kehtestati E8 osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava. Kuna kodukorra punkt 6.15 kaebajale mõju ei avalda, leiab vastustaja, ei saa see ka rikkuda kaebaja õigusi. Viru Vangla direktori 17.12.2009 käskkiri nr 1.1-1/345 on tegemist üldaktiga, millega kehtestati päevakava kinnipeetavatele, kes paiknevad E7 või E8 osakonnas. Käskkirjas sätestatud päevakava koostamisel lähtuti VSkE § 10 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad ja

§ 8

lg 1 sätestatust, mille kohaselt kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sisuliselt avaldab kaebaja rahulolematust temale kehtestatud päevakava kohta osas, millega sätestati kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vabaaeg. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu , et haldusasjas 3-10-283 on nimetatud küsimuses kaebaja juba kohtu poole pöördunud. Vastavalt

§ 34lg 6 vangla suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

Vangla on seda põhimõtet järginud ja võimaldanud kaebajal õppimist. Kaebaja avaldas soovi hariduse omandamiseks ja vangla omalt poolt võimaldas tal õppima asuda. Asjaolu, et kaebaja omandab haridust, ei loo talle õigust nõuda enda suhtes erikohtlemist. Tegemist on kaebaja sooviga omandada haridust, mida vangla on soodustanud, luues hariduse võimaldamiseks tingimused. Asjakohatu on kaebaja võrdlus teistes osakondades viibivate kinnipeetavatega. Kaebaja viibib E8 osakonnas ning ei saa võrrelda ennast mõne S osakonnas viibiva kinnipeetavaga. Õigusaktidest tuleneb, et vanglal on kohustus tagada võimalus tegeleda kehakultuuriga, kuid kuidas seda võimalust tagada, see tähendab millise kehakultuuriga tegelemine, millistel tingimustel, sõltub nii vangla võimalustest kui ka julgeoleku tagamise põhimõtetest.

§ 55

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

§ 55

lg 1 sisustamisel tuleb lähtuda

§ 66

lg-s 1 sätestatud piirangust, mille kohaselt kinnipeetava järelevalve tuleb korraldada viisil, mis tagab

-i ja VSkE täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Viru Vangla kodukorra punkti 20.1 kohaselt Vangla tagab S-hoonete kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis vastavalt usutunnistusele. E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatel toimuvad jumalateenistused osakonnas. Osavõtt jumalateenistustest ja teistest kiriklikest üritustest on kinnipeetavatele vabatahtlik.

§ 62

sõnastuse kohaselt on vanglateenistusel kohustus tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamine. Kohustus tagada usuliste vajaduste rahuldamine ei tekita kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda ükskõik millisel viisil usuliste vajaduste rahuldamist. Osakonnas E8 reguleerib usuliste vajaduste rahuldamist Viru Vangla kodukorra punkt 20.

  1. Vastustaja on märkinud, et kinnipeetavate võrdse kohtlemise põhimõtet on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis 3-3-1-20-08, mille kohaselt ei tulene seadusest, et vanglal on kohustus tagada kõikidele kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, küll aga tuleb vanglal tagada kõigi kinnipeetavate suhtes subjektiivsete õiguste võrdne kaitse. Kaebus taotletakse jätta rahuldamata täies ulatuses. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Asja materjalide kohaselt on Justiitsministeeriumi 21.01.2009 otsusega nr 11-5/68 paigutatud kaebaja Tartu Vanglast julgeoleku kaalutlustel ümber Viru Vanglasse alates 29.01.
  2. Selleks, et tagada kaebaja julgeolek Viru Vanglas, kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, milleks oli muuhulgas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Ajavahemikul 11.08.2009-05.10.2009 kohaldati kaebaja suhtes individuaalset päevakava, mis seisnes selles, et kaebaja sai oma osakonna piires liikuda ajal, mil teised kinnipeetavad olid suletud. Kaebajal võimaldati väljaspool kambrit olla teatud kellaaegadel kokku 4 tundi päevas. Alates 05.10.2009 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning kaebajale kohaldus kodukord p. 6.15 säte. Kaebaja on märkinud, et tema suhtes on lõpetatud julgeolekuabinõude kohaldamine 11.08.2009, mis antud asjas ei oma tähtsust, sest pärast julgeolekuabinõude kohaldamist rakendus kaebaja suhtes üldine kodukord p. 6.15 säte, mida on hilisemalt muudetud seonduvalt Viru Vangla haldusaktidega
  3. Päevakava vaidlustamisest. Sisuliselt vaidlustab kaebaja päevakava, millega on sätestatud kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg. Kaebaja on paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Asja materjalide kohaselt on Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr. 1.1-1/16 kinnitatud Viru Vangla kodukord, mille p. 6.15 on sätestatud E-8 osakonnas viibivatele kinnipeetavatele päevakava. Vastustaja on selgitanud, et kodukord p. 6.15 sätestatud päevakava alates 17.12.2009 ei rakendu ning kehtib Viru Vangla direktori käskkiri 1.1-1/345 17.12.2009, millega on kehtestatud E8 osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava. Kaebaja on märkinud, et olukord seoses haldusaktide muutmisega ei ole kaebaja jaoks muutunud ning alates 17.06.2010 on kaebaja paigutatud osakonda E-
  4. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna käskkirjaga 1.1-/61 kinnitatud Viru Vangla Kodukord p. 6.15 ei rakendu, ei saa see rikkuda ka kaebaja õigusi. Viru vangla direktori käskkiri 1.1-1/345 on akt, millega on määratud teatud subjektide ringile käitumisreeglid ning kehtestatud E-hoone E-7 ja E-8 paiknevatele kinnipeetavatele päevakava. Kaebaja on taotlenud nii E-7 ja E-8 osakonna päevakavade kehtetuks tunnistamist väites, et kaebajale tuleks tagada vaba liikumine äratusest öörahuni võrdsetel alustel S-hoone kinnipeetavatega, kaebaja on märkinud, et tema suhtes rakendatakse erirežiimi. Kohus on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi ega põhiõigusi ei ole vangla rikkunud seonduvalt päevakava kinnitamisega, kuna tulenevalt

§ 8

lg 1 näeb ette , et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, töölesaatmine, töötamine, õppimine kultuuri- ja spordiürituste jm. ajad ning direktori vastuvõtuajad. Eelnevast lähtudes on vangla direktoril õigus koostada kinnipeetavate jaoks päevakava, millega on sätestatud ka kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg. Kuna kaebaja viibib alates 17.06.2010 E-7 osakonnas , puudub kaebajal õigus vaidlustada teise osakonna kinnipeetavate päevakava, kuna kaebajal puudub sellekohane volitus. Vastustaja on välja toonud õigesti võrdse kohtlemise põhimõtte kohta selgituse lähtuvalt Riigikohtu lahendist, et seadusest ei tulene vangla kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, küll aga peab vangla tagama kõigi kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kaebaja poolt vaidlustatud päevakava kehtib kõigi kinnipeetavate jaoks võrdselt, kes viibivad kaebajaga samas osakonnas ning kohtul puudub õiguslik alus kohustada vanglat E hoone osakondades E-7 ja E-8 paiknevate kinnipeetavate päevakava kinnitada selliselt, et oleks S-hoone osakondades viibivate kinnipeetavatega sama. Oma kaebuse täienduses on kaebaja taotlenud tunnistada kehtetuks Viru Vangla käskkiri 12.07.2010 nr. 1.1-1/153 eelpoolnimetatud punktide osas, mis piiravad kaebaja liikumist äratusest öörahuni oma osakonnas võrdsetel alustel teiste S-hoone kinnipeetavatega. Nimetatud haldusakt on välja antud kohtumenetluse käigus, mille kaebaja on ka ise dokumentide juurde lisanud. Nimetatud haldusakti vaidlustamise kohta vastustajalt ei ole seisukohta võetud, kuna kaebaja esitas need viimasel kuupäeval, mil võis asja kirjaliku menetluse määramise määruse alusel tõendeid ja dokumente esitada. Kuna esitatud kaebuse täienduses on kaebaja toonud uue asjaoluna välja uue haldusakti - Viru Vangla direktori käskkiri 12.07.2010 nr. 1.1-1/153 kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõude punktide osas, mis ei võimalda kaebajal liikumist äratusest öörahuni oma osakonnas , võinuks kohus esitatud nõude eraldada ning anda võimaluse selle menetlemiseks iseseisva haldusasjana. Kuid lähtudes menetlusökonoomiast pidas kohus mõistlikuks menetleda sama kaebuse raames vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõuet, kuna põhimõtteliselt jääb kaebuse ese samaks, kaebaja vaidlustab päevakava, millega on kehtestatud vaba aja liikumise piirang oma osakonnas ning muudatused uues haldusaktis (päevakavas) on toimunud ainult kellaaegades. Haldusakt on jõustunud 19.07.2010 ning on tunnistatud edasiulatuvalt kehtetuks Viru Vangla direktori käskkirja nr. 1.11/345 17.12.

  1. Kohus on päevakava kehtestamise suhtes oma seisukohad eelpooltooduga välja öelnud ning on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. kehakultuuriga tegelemisest, usulistest kombetalitustest ja klassiruumis õppimisest. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus spordikompleksis- ja spordiväljakutel sportimise keelamise võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega ning taotleb vastava ettekirjutuse tegemist. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tuleb tagada kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Nimetatud õigusnorm on imperatiivne, mis kohustab tagama kinnipeetavatele võimaluse spordiga tegeleda, kuid pole sätestatud, mil moel seda tagada. Kohus on seisukohal, et vangla saab seda võimaldada võimaluste piires ning samas tuleb vanglal juhinduda ka teistest õigusnormidest, mis kohustavad vanglat sätestama piiranguid vastavalt sellele, et vanglal tuleb tagada ka julgeolek vanglas ning sisekorraeeskirja ning kodukorra sätete järgimine. Nimetatust lähtuvalt ei saa kõigile kinnipeetavatele tagada ühesuguseid sportimisvõimalusi. Vangla on märkinud, et vangla on tugevdatud järelevalvega eluosakondades kinnipeetavatele spordisaali ja spordiväljaku mittevõimaldamist asendanud täiendavate spordiseadmetega. Trenažöörid võimaldavad teha üldfüüsilist treeningut ning multitrenažöör võimaldab teha erinevaid harjutusi erinevatele lihasgruppidele. Kaebaja sooviks on sportida väljakul värskes õhus. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga , et 1 tund värskes õhus sportimist tuleks vanglal kaebajale võimaldada. Riigikohus on asunud kohtulahendis 3-3-1-5-10 seisukohale, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel ja ruumides, kuid kehakultuuriga tegelemise võimalus peab olema vanglas võimalikult lähedane „Euroopa Vanglareeglistikus“ sätestatule ning vanglal on kohustus selgitada ja tõendada, miks ei ole seatud eesmärkide järgimine võimalik. Riigikohus on märkinud, et CPT (Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee) standardite II osa p. 48 sätetes on selgitatud, et eranditult kõigile kinnipeetavatele (kaasa arvatud ka need, kelle suhtes rakendatakse üksikvangistust) tuleb anda võimalus sportida iga päev vabas õhus ning spordirajatised peavad olema piisavalt avarad. Kuid kohtul puudub õiguslik alus kohustada vanglat kaebajale tagama võimalus sportimiseks vabas õhus võrdselt teiste kinnipeetavatega teistest osakondadest, kuna arvestada tuleb ka vangla võimalusi ning samas „Euroopa Vanglareeglistiku“ sätted ei ole ka õiguslikult siduvad ,kuna need on soovitusliku iseloomuga. Viru Vanglas eluosakondades E7 ja E8 (tugevdatud järelevalvega eluosakonnad) asuvate kinnipeetavate spordisaali ja väljakule viimisel tuleb kinnipeetavad viia välja osakonnast , mis toob kaasa võimaluse kokkupuuteks teiste osakondade kinnipeetavatega, mida vangla peab arvestama julgeoleku kaalutlustel. Kaebaja on esitanud aerofotod Viru Vangla spordihoone ja spordiväljaku asukoha kohta, mille abil kohus ei pea tõendatuks asjaolu, et tugevdatud osakonda paigutatud kinnipeetavate saatmist spordisaali või spordiväljakule või nende viibimist spordiväljakul , oleks välistatud kokkupuude teiste vanglas viibivate isikutega. Tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise eesmärk on välistada seal viibivate isikute kokkupuude teiste kinnipeetavatega, et oleks tagatud vangla julgeolek ning välistatud keelatud esemete sattumine nende kätte. Samas ei saa kohus pidada ka vangla sellekohaseid piiranguid erirežiimi kehtestamiseks, nagu väidab kaebaja, kuna nimetatud piirangud tulenevad seadusest. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal et vangla ei ole otseselt rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi sportimise mittetagamisel võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega teistest osakondadest , kuigi vangla võiks kaaluda võimalust tagada kaebajale võimaluste piires sportimise võimaldamise ka vabas õhus. Siinkohal märgib kohus veelkord, et vangla ei saa tagada kõikidele kinnipeetavatele võrdseid võimalusi, küll aga peab vangla tagama kõikide kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks kaebaja mittelubamise klassiruumi õppima võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega ning taotleb vastava ettekirjutuse tegemist. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohtadega, et kui kaebaja viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas, toimub õppetöö osakonnas viibivatele kinnipeetavatel osakonna siseselt, mis on eelkõige julgeolekukaalutlustel ning riskide minimaliseerimiseks osakonnasiseselt korraldatud. Kool asub teises eluhoones ning sinna tuleks kaebajat toimetada ning ühte kõrgohtlikku kinnipeetavat peab saatma kaks valvurit ning kaebaja toimetamisel klassiruumi on ilmne kokkupuude teiste kinnipeetavatega. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetav peab hariduse omandama klassiruumis koos teiste kinnipeetavatega.

§ 34

kohaselt tuleb vanglal hariduse omandamist võimaldada, mida ka vangla võimaldab, kuid antud juhul kaebajale toimub hariduse võimaldamine individuaalse hariduse omandamise näol. Kohus on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vangla rikkunud hariduse andmise mittevõimaldamisel kaebaja poolt soovitud moel ning kohtul puudub ka õiguslik alus vanglale vastava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks kaebaja kirikusse mittelubamine ning taotleb kohtul vanglale teha vastav ettekirjutus.

§ 62kohaselt tagab vangla kinnipeetavale tema usuliste vabaduste rahuldamise.

Nimetatud säte ei reguleeri, mil moel vangla peab tagama kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise. Vangla selgituste kohaselt on toimunud usuliste vajaduste rahuldamine E-8 ja E-7 osakonnas viibivatele kinnipeetavatele neid osakonnast välja viimata. Vangla on märkinud, et usuline tegevus toimub nimetatud osakonnas individuaalselt ning regulaarsed iganädalased usuõppetunnid algasid 09.09.2009 ja kestavad tänaseni. Seega on vangla taganud kinnipeetavatele usuliste vajaduste rahuldamise õigusaktidest tulenevalt nagu teisteski osakondades , kuid E7 ja E8 osakonnas toimuvad usuõppetunnid osakonnasiseselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatud, et Viru Vangla oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi ning kohtul puudub õiguslik alus teha vanglale vastav ettekirjutus. Nagu eespool märgitud, ei ole tegemist võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisega , kuna kaebaja viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus ei saa olla ühesugused kinnipidamistingimused teiste hoonete või osakondade kinnipeetavatega. Kaebaja on taotlenud välja nõuda täiendavaid dokumente nagu spordisaali kasutamise graafik, tunniplaani, õpilase ankeetlehe ning avalduse Jõhvi Gümnaasiumile ja kaebaja taotluse hariduse omandamiseks, mida kohus ei pidanud vajalikuks, kuna asjas sai otsuseni minna olemasolevate materjalide põhjal. Vastustaja on märkinud, et R. Kalda on pöördunud haldusasjas 3-10-283 kohtu poole samas asjas - päevakava vaidlustamine ning liikumiseks ettenähtud vabaaja piirangutega, mistõttu tuleks nõue kaebajale tagastada. Kohus asub seisukohale, et nimetatud haldusasjas on tegemist teise haldusakti vaidlustamisega - kaebus 21.10.2009 haldusakti nr 6-20.3/36307-1 peale, mida saab käsitleda iseseisva kaebuseana. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata HKMS § 25 lg 1 § 26 lg 1 p. 6 alusel. Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.