3-11-402/8

3-11-402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-402 Haldusasi T.J.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks Tallinnas xxxxxxxxxxx eluruumide 97/98/99 erastamise otsustamiseks. Kaebuse esitaja: T.J. Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
2. HkMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta T.J.i kaebus läbi vaatamata.
3. Saata määrus menetlusosalistele, seejuures kaebuse esitajale koos ärakirjaga vastustaja kirjalikust seletusest. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 471 lg 2 ja 3).
4. Tallinna Halduskohtu menetluses on T.J.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks Tallinnas xxxxxxxxxxx eluruumide 97/98/99 erastamise otsustamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse
5. märtsil ning nõudis Tallinna Linnavalitsuselt selle kohta kirjaliku seletuse esitamist. Tallinna Linnavalitsus leiab, et kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning on ka sisuliselt põhjendamatu.
6. Kohus leiab, et T.J.i kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata jätta. Nimetatud sättest tuleneb, et halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HkMS § 7, mille
7. lõike kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebeõiguse aluseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohus leiab, et käesoleval juhul on ilmne, et T.J.il ei saa olla subjektiivset õigust nõuda Tallinnas xxxxxxxxxx asuvate eluruumide erastamist. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 lg 1 ja § 5 lg 1 koostoimest tuleneb, et ostueesõigusega eluruumi erastamise õigustatud subjektiks on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. T.J. ei ole isegi väitnud, et ta oleks xxxxxxxx elamus üürilepingu alusel eluruume kasutavaks isikuks. Samuti ei ole sõlmitud EES § 4 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavat, kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikku kokkulepet, millest tekiks T.J.il subjektiivne õigus eluruumi erastamisele. K. J. poolt eluruumide erastamise kohustatud subjektile tehtud avaldus, milles palutakse asendada tema poolt varem esitatud eluruumi erastamise avalduses õigustatud subjekt ja märkida selleks T.J., ei anna T.J.ile subjektiivset õigust nõuda ruumide erastamist. Eeltoodu tõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kristjan Siigur Kohtunik 2