3-09-2412/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2412 Haldusasi N.S. kaebus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Lugeda N.S. kaebus kohtule esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetada haldusasja nr 3-09-2412 menetlus /HKMS § 12 lg 3/.
3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Marje Mängeli kaudu ja vastustajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu 1 kaudu (HKMS § 12 lg 3, § 47 lg-d 2 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
4. Kaebusest nähtuvalt N.S. taotleb kohtu toimingutega tekitatud kahju hüvitamist, kuna „kohtu süü läbi ei ole kaebajal olnud võimalik saada õiglast kompensatsiooni“ kahju eest, mis on tekitatud kohtumenetluse käigus Justiitsministeeriumi poolt. Sealjuures viitab kaebaja haldusasja nr 3-04-129 menetlusele, väites, et asja menetlemisel kohtunik V. Ligi keeldus taotluse vastuvõtmisest ning riigi õigusabi korras määratud advokaat tegi kaebaja esindamisel rea tõsiseid vigu ning seetõttu tema tegevus kaebaja huvide kaitsmisel „ei olnud efektiivne“, st „reaalselt saadud advokaadi abi ei vasta summale, mille määras kohus“. Samas viitas kaebaja ka haldusasjale nr 3-08-1471, milles väidetavalt kohtunik V. Ligi tegi negatiivse otsuse. Kuna ebaselge oli, kes millega ja millal on kaebajale kahju põhjustanud, milles kahju seisneb ja kui suur kahju on tekitatud, siis jättis kohus kaebuse 05.11.2009 määrusega käiguta.
5. 06.01.2010 edastas kaebaja kohtule vastuse 05.11.2009 määrusele. Kaebaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja menetlusabi saamiseks võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks. 14.01.2010 määrusega rahuldas kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse. 29.01.2010 nõustus riigi õigusabi osutama vandeadvokaadi vanemabi A. Küünemäe.
6. 22.06.2010 esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi osutaja vahetamiseks, kuna esindaja on olnud hooletu kaebaja õiguste kohtulikul kaitsmisel. 25.06.2010 rahuldas kohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 alusel kaebaja taotluse riigi õigusabi osutaja vahetamiseks. 30.06.2010 nõustus kaebajat riigi õigusabi korras esindama vandeadvokaat Marje Mängel.
7. 25.10.2010 esitas kaebaja esindaja kohtule kaebuse täpsustuse. 10.11.2010 jättis kohus kaebuse veelkord käiguta. Kohus märkis muu hulgas määruses: „Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebust täpsustanud, ei nähtu kohtule esitatust, et oleks täidetud kahju hüvitamise taotlemise eeldused, samuti on jätkuvalt ebaselge kahjunõude esitamise õiguslik alus, kusjuures kaebuse tähtaegsuse kontrollimiseks vajab kohus täiendavaid selgitusi (vajadusel tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus).
8. 02.02.2011 on kaebaja (esindaja kaudu) kohtule esitanud veelgi täpsustatud kaebuse. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Eesti Vabariigi tegevusetusega on talle tekitatud kahju, kuna kuni tänase päevani on täitmata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabi lepingu (edaspidi Õigusabilepingu) artiklitest 7-9 tulenev kohustus ning Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtule on siiani edastamata kinnitus 15.11.1996 taotluse nr 3-20 kaebuse esitajale kättetoimetamise kohta. Kaebaja väitel sai ta kahju tekitajast, tema õigusvastasest tegevusetusest ja kaebajale tekkinud kahjust st seda, et Eesti Vabariik tekitas kaebuse esitajale kahju) teada alles Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 14.03.2008 kirjast nr 320/
9. Seega on 23.10.2009 esitatud kaebus tähtaegne ja puudub vajadus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlemiseks. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui avaliku võimu kandja oleks õigeaegselt täitnud Õigusabilepingu artiklite 7-9 nõudeid ning edastanud Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtule kaebuse esitaja isikliku originaalallkirjaga kinnituse 15.11.1996 taotluse nr 320 kättesaamise kohta, oleks tal olnud võimalus tähtaegselt ja seaduslikult nõuda Vene Föderatsioonis asuvalt kostjalt enda tööle ennistamist ja tööraamatusse kande tegemist (Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 04.11.1996 määruses nr 3-20 on viidatud, et eeltoodud nõuded kuuluvad Vene Föderatsiooni kohtu kompetentsi. Tallinna Haldus- ja Ringkonnakohus ei ole haldusasjas nr 3-04-129 kaebuse esitaja tööle ennistamise küsimust läbi vaadanud). Kaebaja leiab, et avaliku võimu tegevusetuse tagajärjel jäeti ta ilma õigusest pöörduda kolme aasta jooksul alates Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsuse jõustumisest pöörduda Vene Föderatsiooni otsuse sundkorras täitmiseks. Vene Föderatsiooni TsPK kohaselt on otsuse sundtäitmise nõude esitamise tähtajaks kolm aastat otsuse jõustumisest, so. käesoleval juhul hiljemalt 11.08.
10. Kuna Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 04.11.1996 määrus edastati kaebuse esitajale alles 11.08.1997 - s.o tähtaja viimasel päeval – võeti sellega kaebuse esitajalt võimalus taotleda otsuse sundtäitmist. Arvatavasti on eeltoodu ka põhjuseks, miks vastustaja ei saatnud Vene Föderatsiooni kinnitust kaebuse esitaja poolt 15.11.1996 taotluse nr 3-20 kättesaamise kohta. Seega jättis Eesti Vabariik tähtaegselt täitmata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Õigusabilepingu nõuded. Avaliku võimu esindaja kinnitas 15.05.2007 Tallinna Ringkonnakohtu istungil, et ta on Õigusabilepingu artiklites 7–9 sätestatule täitnud Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 15.11.1996 taotluse nr 3–20 ning saatnud Kaliningradi Oblastikohtule 2 kinnituse kohtudokumendi (Kalininingradi Oblastikohtu 04.11.1996 määrus) kättetoimetamise kohta. See, et kinnitus Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 15.11.1996 taotluse nr 3–20 täitmise kohta ei vasta tõele, selgus alles 14.03.2008 Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu kirjast nr 3-20/
11. Seega leidis nimetatud kirjaga tõendamist asjaolu, et vastustaja andis Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2007 istungil teadvalt valeütlusi, tegelikkuses jättis vastustaja talle üleantud dokumendid edastamata ning varjas seejärel informatsiooni. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Vabariigi poolt kuni tänase päevani täitmata Õigusabilepingu artiklitest 7-9 tulenev kohustus ning Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtule on siiani edastamata kinnitus nende 15.11.1996 taotluse nr 3-20 käesoleva kaebuse esitajale kättetoimetamise kohta. Kaebus on esitatud tähtaegselt (s.t puudub vajadus esitada tähtaja ennistamise taotlust), kuna kaebuse esitajale sai alles Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtu 14.03.2008 kirjast nr 3-20/96 üheselt teatavaks, et Eesti Vabariik on jätnud täitmata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabilepingu artiklitest 7- 9 tuleneva kohustuse ning jätnud Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtule edastamata kinnituse Eesti Vabariigi Tallinna Linnakohtule adresseeritud 15.11.1996 taotluse nr 3-20 kaebuse esitajale kättetoimetamise kohta. Eesti Vabariigi tegevusetusega kaebuse esitajale tekitatud kahju seisneb selles, et juhul kui avaliku võimu kandja oleks
12. a õigeaegselt ja korrektselt täitnud Õigusabilepingu artiklite 7-9 nõudeid ning edastanud Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtule kaebuse esitaja isikliku originaalallkirjaga kinnituse, oleks kaebuse esitajal olnud võimalus tähtaegselt ja seaduslikult Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtus vajalikke protsessuaalseid toiminguid ette võtta. Alles peale seda, kui Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohus oleks kätte saanud Eestipoolse kinnituse kaebuse esitajale taotluse kättetoimetamise kohta, oleks kaebuse esitaja saanud esitada Vene Föderatsiooni kohtule oma pretensioonid: nõuda enda tööle ennistamist ja tööraamatusse kande tegemist. Seega avaliku võimu esindaja oma tegevuse/tegevusetusega võttis kaebuse esitajalt seadusliku võimaluse esitada Vene Föderatsiooni Kaliningradi Oblastikohtusse hagi kostja – Balti Laevastiku Meremuuseumi vastu tööle ennistamise ja tööraamatusse kande tegemiseks.
13. 25.03.2011 määrusega kohus vabastas kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel tema maksejõuetuse tõttu ja võttis kaebuse menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks, andes vastustajale tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse esitamise tähtaja kohta.
14. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja haldusasja menetlus tuleb lõpetada. Kaebuse esitaja on kahetsusväärselt jätnud tähelepanuta asjaolu, millal vastustaja poolt väidetav õigusvastane tegevusetus toime pandi. Kaebuse esitaja sai oblastikohtu määruse kätte 11.08.1997, mida on kinnitanud ka kaebuse esitaja. Eelmärgitud kuupäevast oli võimalik saata oblastikohtule kinnitus kohtudokumendi kaebuse esitajale kättetoimetamise kohta. Kui nüüd lähtuda kaebuse esitaja poolt väidetust, mille kohaselt ei ole vastustaja kaebaja poolse dokumentide kättesaamise kohta kinnitust oblastikohtule saatnud, võib järeldada, et vastustaja on olnud tegevusetuses alates 11.08.
15. Seega on vastustaja poolt tekitatud väidetav kahju enne riigivastutuse seaduse (RVastS) jõustumist. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kolm aastat RVastS jõustumisest möödus 01.01.
16. Eelnevast tulenevalt tulnuks kaebus esitada hiljemalt 3 01.01.
17. Seega arvestades, et kaebus esitati halduskohtule 23.10.2009, ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Lisaks märgib vastustaja, et tal on kahtlused, et kaebuses märgitud kuupäev (14.03.2008) kahju tekitajast, tema õigusvastasest tegevusest ja kaebuse esitajale tekitatud kahjust teada saamisest, võib olla väär. Nimelt nähtub haldusasja nr 3-04-129 materjalidest, et kaebuse esitaja on enda 19.09.2007 Riigikohtule esitatud määruskaebusele (tl 213-215) lisanud temale adresseeritud Kaliningradi Oblastikohtu 08.08.2007 kirja nr 3-20/96 (tl 216). Kõneallolevas kirjas märgitakse, et Kaliningradi Oblastikohtusse ei ole tagasi laekunud dokumente (allkirjad), mis kinnitaksid, et kaebuse esitajale on oblastikohtu määrus kätte antud. Seega oli kaebuse esitaja teadlik väidetavast õigusvastasest tegevusest juba augustikuus
18. Samas on vastustaja arvamusel, et kaebuse esitaja oli teadlik enda väidetavast õiguste rikkumisest veel oluliselt varem, võimalik, et alates oblastikohtu määruse kätte saamisest 11.08.
19. Eeltoodut kinnitavad kaebuse esitaja poolt varasemalt (nt 30.01.2007 kaebuse täpsustus haldusasjas nr 3-04-129 lk 5 viimane lõik (tl 210) avaldatud seisukohad, milles ta heidab vastustajale ette Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi poolt 01.07.1997 saadetud kirja nr 10-1575-96, millega edastati Kaliningradi Oblastikohtu keelduv määrus, kaebuse esitajale kätte toimetamisse puutuvat. Kaebuse esitaja pidas vastustaja tegevust õigusvastaseks ja märkis, et vastustaja on üksnes dokumentide vahendajaks kohtute vahel. Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja tegevus välistas kaebuse esitajal võimalused saada kõik dokumendid korrakohaselt kätte ning vaidlustada toiminguid ja kohtulahendeid ettenähtud korras. Seega pidas kaebuse esitaja vastustaja tegevust juba varasemalt õigusvastaseks ja enda õigusi kahjustavaks. RvastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sama sätestab ka HKMS § 9 lg
20. Kuna kaebus esitati 23.10.2009, siis lisaks eelpoolmärgitule võib olla kaebuse esitaja poolt rikutud ka RVastS § 17 lõikes 3 kaebuse esitamiseks ettenähtud kolme aastast tähtaega. Kaebuse menetlemise välistab ka kehtivas RVastS-es sätestatud kaebusega 10-aasta jooksul kohtusse pöördumise tähtaeg, mis on sätestatud õiguskindluse huvides, vältimaks kohtusse kaebuste esitamist selliste toimingute ja haldusaktidega tekitatud kahju peale, kus kahju tekitanud sündmus on aset leidnud enam kui 10 aastat tagasi. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Vastustaja on seisukohal, et kaebusega, mille aluseks on väidetavalt vastustaja poolt üle 12 aasta tagasi toime pandud õigusvastane tegevusetus, kohtusse pöördumine riivab õiguskindluse printsiipi. KOHTU SEISUKOHT:
21. Vastavalt HKMS § 12 lg-le 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Et antud määrusega lahendab kohus üksnes kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse, siis ei võta kohus seisukohta kaebuse põhjendatuse küsimuses ning jätab kaebuse esitaja väited selles osas tähelepanuta. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et kaebus on esitatud kohtule tähtaja olulise rikkumisega. Kuna kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt ja ei pea seetõttu vajalikuks 4 taotleda kaebetähtaja ennistamist, siis eeltoodust tulenevalt tuleb haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.
22. RvastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sama sätestab ka HKMS § 9 lg 4, mille kohaselt kaebuse avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebusest nähtuvalt on kaebajale kahju tekitatud Justiitsministeeriumi tegevusetusega seoses Oblastikohtu poolt Eesti Vabariigi Tallinna Linnakohtule adresseeritud 15.11.1996 taotluse nr 3-20 kaebajale kättetoimetamise kohta kinnituse edastamata jätmisega. Väidetavalt kaebaja kaotas selle tõttu õiguse vaidlustada Oblastikohtu tsiviilkolleegiumi 04.11.1996 määrust, mis tingiski kaebajale kahju tekkimise, kuna Justiitsministeeriumi tegevusetus tõi kaasa selle, et kaebajalt võeti võimalus juba
23. a saada Vene Föderatsioonist kätte temale Tallinna Linnakohtu lahendiga seaduslikul alusel väljamõistetud summasid. Väidetavalt sai kaebaja Justiitsministeeriumi tegevusetusest teada 14.03.2008 (kaebuse täpsustuses väidetavalt 01.07.2008) Oblastikohtu kirjast nr 3-20/
24. Justiitsministeeriumi tegevusetuse tõttu on kaebaja olnud sunnitud olema konfliktis riigiga läbi kohtuvaidluste, mis on põhjustanud suure emotsionaalse pinge ja töövõime kaotuse. Informatsiooni varjamise tõttu perioodil 2004 - 2008 ei ole kaebaja olnud suuteline normaalselt töötama. Kaebaja taotleb Justiitsministeeriumi tegevusetuse tõttu tekitatud kahju hüvitamist alates 01.07.2008 (kui kaebajale sai teatavaks Justiitsministeeriumi poolt kinnituse mittesaatmine) 27 kuu eest, ühe kuu eest 4350 krooni, seega kokku summas 117 450 krooni.
25. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai Justiitsministeeriumi tegevusetusest ja kaebajale kahju tekitamisest teada alles 14.03.2008 või kaebuse täpsustuse kohaselt 01.07.2008 Oblastikohtu kirja nr 3-20/96 saamisel, järgmisel põhjusel. Oblastikohtu 04.11.1996 määruse sai kaebaja kätte 11.08.
26. Määruse saamisel pidi selle sisust lähtudes olema kaebajale selge, et tegemist on ilmselt tema õigusi rikkuda võiva lahendiga. Seega määruse kätte saamisest alates oli kaebajal tegelikult juba võimalik astuda samme oma õiguste kaitsmiseks. Kaebaja pöörduski oma õiguste kaitseks 25.05.2004 Tallinna Halduskohtusse kaebaja kasuks väljamõistetud ja saamata jäänud 19 845 krooni suuruse hüvitise väljamõistmiseks (haldusasi nr 3-04-129). Vastustaja on esitanud kohtule tõendid, millistest nähtub, et kaebaja sai kahju tekitajast, tema õigusvastasest tegevusest ja kaebuse esitajale tekitatud kahjust teada ilmselt enne 14.03.
27. Nimelt nähtub osundatud haldusasja nr 3-04-129 materjalidest, et kaebuse esitaja on enda 19.09.2007 Riigikohtule esitatud määruskaebusele (tl 213-215) lisanud temale adresseeritud Kaliningradi Oblastikohtu 08.08.2007 kirja nr 3-20/96 (tl 216). Kõneallolevas kirjas märgitakse, et Kaliningradi Oblastikohtusse ei ole tagasi laekunud dokumente (allkirjad), mis kinnitaksid, et kaebuse esitajale on oblastikohtu määrus kätte antud. Seega oli kaebuse esitaja teadlik vastustaja väidetavast õigusvastasest tegevusest juba augustikuus 2007, asjast nähtuvalt aga tegelikult ilmselt juba oblastikohtu määruse kätte saamisest 11.08.
28. Seda kinnitavad kaebuse esitaja poolt 30.01.2007 kaebuse täpsustus haldusasjas nr 3-04-129 (tl 210) avaldatud seisukohad, milles ta teeb vastustajale etteheiteid seoses Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi poolt 01.07.1997 saadetud kirja nr 10-1575-96, millega edastati Kaliningradi Oblastikohtu keelduv määrus, kaebuse esitajale kätte toimetamisega. Seega pidas kaebuse esitaja vastustaja tegevust juba varasemalt õigusvastaseks ja enda õigusi 5 kahjustavaks, leides, et vastustaja tegevus välistas kaebuse esitajal võimalused saada kõik dokumendid korrakohaselt kätte ning vaidlustada toiminguid ja kohtulahendeid ettenähtud korras. Kuna kaebus esitati alles 23.10.2009, siis nõustub kohus vastustajaga selles, et rikutud on RVastS § 17 lõikes 3 ja HKMS § 9 lõikes 4 kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ettenähtud kolmeaastast tähtaega.
29. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus on olenemata sellest, et kaebaja taotleb nn saamata jäänud miinimumpalga hüvitamist alates 01.07.2008, põhiolemuselt ajendatud ja sisuliselt samuti seotud Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsusega väljamõistetud summa 19 845 krooni täitmisele (mitte)pööramisega, mille osas kaebaja on haldusasjas 3-04-129 kohtuvaidluse läbinud ja vaidlusalune summa (19 845 krooni) on kaebajale jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud. Seega on ebaselge
30. aastal praktiliselt samal alusel samas asjas kohtu poole pöördumine, seostades ja põhjendades kahju tekkimist sisuliselt uuesti Tallinna Linnakohtu 11.07.1994 otsusega väljamõistetud summa 19 845 krooni täitmisele (mitte)pööramise asjaoludega. Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et kaebaja sai ilmselgelt kahju tekkimisest teada enne 01.07.2008, so Oblastikohtu 04.11.1996 määruse saamisel 11.08.
31. Nimetatud seisukohta toetab ka vastustaja. Kohtule on esitatud väidet kinnitavad tõendid, millele kohus on eelnevalt viidanud (tl 210, 213-216). Seega alates 11.08.1997 oli võimalik saata oblastikohtule kinnitus kohtudokumendi kaebuse esitajale kättetoimetamise kohta. Kuna kaebaja väitel ei ole vastustaja dokumentide kättesaamise kohta kinnitust oblastikohtule saatnud, siis võib nõustuda vastustaja seisukohaga, et vastustaja on olnud tegevusetuses alates 11.08.
32. Eeltoodust nähtub, et vastustaja poolt on tekitatud väidetav kahju enne RVastS jõustumist. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kolm aastat RVastS jõustumisest möödus 01.01.
33. Eelnevast tulenevalt tulnuks kaebus esitada hiljemalt 01.01.
34. Seega arvestades, et kaebus esitati halduskohtule 23.10.2009, on kaebus esitatud olulise tähtaja ületamisega. Kuna antud juhul taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, kuigi kohus on selle esitamise vajadusele eelnevalt osundanud, siis tuleb haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. Hurma Kiviloo Kohtunik 6