← Eesti

3-09-1585/161

Obsah (4)§ 26§ 31§ 93§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1585 Haldusasi H.R.’

§ 26lg 1 p 3).

2. Mõista Raikküla Vallavalitsuselt H.R.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korralduse nr. 218 andmisega tekitatud kahju summas 37 666 (kolmkümmend seitse tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti ning Maa-ametilt 21.02.2002 õigusvastase registreerimiskandega tekitatud kahju summas 75 333 (seitsekümmend viis tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) krooni ja 72 (seitsekümmend kaks) senti (

§ 26lg 1 p 4).

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

  1. Mõista Raikküla Vallavalitsuselt H.R.’i (isikukood xxxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud summas 4315 (neli tuhat kolmsada viisteist) krooni ja 40 (nelikümmend) senti.
  2. Mõista Maa-ametilt H.R.’i (isikukood xxxxxxxxxxxx) kasuks välja menetluskulud summas 8630 (kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend) krooni ja 85 (kaheksakümmend viis) senti. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  3. detsembrist
  4. a arvates esitada 1 apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  5. jaanuaril
  6. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rapla maakonna ÕVVTK komisjoni 23.09.1993 otsusega nr 4175 loeti Raikküla valla Kõrvetaguse küla „Orava“ talu maa (kinnistu 6412), suurus 34,82 ha ning kolhoosi ühistatud vara omandireformi objektiks ning tunnistada omandireformi õigustatud subjektideks Meida Vallivere ja H.R. maa ja vara suhtes ning M. P. maa suhtes (maaomandi tagastamise toimiku lk. 5). Rapla maakonna ÕVVTK komisjoni 19.11.1997 otsusega nr 8234 tühistati komisjoni 23.09.1993 otsus nr 4175, loeti Raikküla valla Kõrvetaguse küla „Orava“ talu maa suurusega 34,82 ha (kinnistu 06412) omandireformi objektiks ning tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks M. V. ½ maa suhtes ning H.R.i ½ maa suhtes (maaomandi tagastamise toimiku lk. 4). 2. 11.12.1997 on koostatud Orava maaüksuse piiride maastikul kättenäitamise kohta piiriprotokoll (maaomandi tagastamise toimiku lk. 24), millele on alla kirjutanud maamõõtja J. Müürsepp, maaomandi taotleja H.R. ja maanõunik R. Tõntsohn. 11.12.1997 joonestas maamõõtja Jaak Müürsepp Orava maaüksuse plaani (maaomandi tagastamise toimiku lk. 25). 3. Raikküla Vallavalitsuse 16.12.1997 korraldusega nr 176 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine“ (maaomandi tagastamise toimiku lk. 15) tagastati õigusjärgluse alusel H.R.’ile Raikküla vallas Kõrvetaguse külas kahe lahustükina 18,7 ha maad. Korralduse kohaselt on selle lahutamatuks osaks maade omandisse vormistamise toimik, mis on koostatud ühes eksemplaris ja säilitatakse Rapla Maakatastris. 4. Orava maaüksus kanti katastrisse 06.03.1998 (katastriüksus 65401:001:02710272, maaomandi tagastamise toimiku lk. 1) ning kinnistusraamatusse 25.05.1998. 5. Teadmata ajal lisati Orava maaomandi tagastamise toimikusse uus 16.12.1997 kuupäeva kandev katastriüksuse plaan (maaomandi tagastamise toimiku lk. 23) ning varasemaga analoogiline 11.12.1997 piiriprotokoll (maaomandi tagastamise toimiku lk. 11). Võrreldes varasema katastriüksuse plaaniga olid uuel katastriüksuse plaanil muutunud maatüki II punktide nr. 6 ja 7 ning 8 ja 9 vahelised pikkused (vastavalt 825 m asemel 903 m ning 850 m asemel 923

  1. m)– st. toimus Orava katastriüksuse seniste piiride nihutamine. 6. 15.11.2001 on koostatud Härma maaüksuse, sh maatükk III piiride looduses kättenäitamise kohta piiriprotokoll (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 19). Piiriprotokollile on alla kirjutanud Härma katastriüksuse taotlejad K. H. ja H. H., Raikküla valla maakorraldaja Rein Tõntsohn ning maamõõtja Kalmer Taba. 19.11.2001 joonestas maamõõtja Kalmer Taba Härma katastriüksuse maatükk III plaani (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 17). 7. Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korraldusega nr. 218 tagastati K. H. ja H. H. mõttelistes osades Härma katastriüksusena 51,69 ha maad, sealhulgas Orava katastriüksusega piirnev maatükk III (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 15-16). 2 8. 21.02.2002 registreeris Maa-ameti Rapla katastribüroo Härma katastriüksuse 65401:001:0012-0017 (sh maatüki III, mis sai katastritunnuseks 65401:001:0014) (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 1). Registrikande tulemusena läksid Härma katastriüksuse maatükk III ning Orava katastriüksus (maatükk II) omavahel ülekattesse. Raplamaal Raikküla vallas Kõrvetaguse külas asuv Härmametsa maaüksus katastritunnusega 65401:001:0014 kanti H. H. ja K. H. nimele kaasomandina kinnistusraamatusse 19.12.2005. Alates 11.07.2008 kuulub kinnistu OÜ-le Starforest. 9. 2008. a. detsembris avastas H.R., et tema teada talle kuuluval Orava kinnistul on teostatud lageraie. 22.07.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Pärnu Maakohtult H.R.’i kaebus seoses Orava maaüksuse piiride nihkumisega. 10. Täpsustamata ajal 2009. aastal muutis Maa-ameti Rapla katastribüroo Härma katastriüksuse maatüki III plaanile ja piiridele tuginedes arvuti andmebaasis Orava katastriüksuse maatüki II piire. Pärast muudatuse tegemist ei asunud katastriüksused enam omavahel ülekattes (vt andmebaasist nähtuv olukord enne muudatuse tegemist 11.09.2009 kd I, lk. 139). Samas ei muudetud Orava katastriüksuse II maatüki pindala (endiselt 9,0 ha). 11. Tallinna Halduskohtu 25.05.2010 määrusega jättis kohus H.R.’i kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasjas menetluse (kd I, lk 271-273). Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2010 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu määrus. Ringkonnakohus ennistas kaebuse esitamise tähtaja ning saatis haldusasja menetlemiseks Tallinna Halduskohtule (kd II, lk. 44-49). 12. Kaebuse esitaja on menetluse käigus korduvalt oma kohtule esitatud taotlusi muutnud, formuleerides lõplikult kaebuse 1) nõudes tunnistada õigusvastaseks Raikküla Vallavalitsuse tegevus Raplamaal Raikküla vallas Kõrvetaguse külas Orava ja Härma maaomandi tagastamise toimikute seaduse nõuetele mittevastava vormistamise osas, nendesse toimikutesse hilisemate registreerimata dokumentide lisamise osas, dokumentide hilisema lisamise osas Maa-ameti Rapla Maakatastri katastriüksuse moodustamise toimikutesse; 2) nõudes tunnistada õigusvastaseks Maa-ameti Rapla katastribüroo tegevus Raplamaal Raikküla vallas Kõrvetaguse külas Orava katastriüksuse toimikusse pärast 06.03.1998 registreerimata täiendava piiriprotokolli ja katastriüksuse plaani lisamise osas; 3) nõudes tunnistada õigusvastaseks Maa-ameti Rapla Katastribüroo registreerimiskanne 21.02.2002, millisega kinnitati Raplamaal Raikküla vallas Kõrvetaguse külas Härma maaüksus, katastriüksus 65401:001:0012-0017 ning 4) Raikküla Vallavalitsuselt ja Maa-ametilt eeltoodud toimingutega, samuti Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korraldusega nr. 218 kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 113 000,58 krooni. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 13. 2008. detsembris oma kinnistule minnes avastas kaebaja, et temale kuuluvas metsas oli teostatud lageraie. Kaebuse esitaja käis koos keskkonnaameti töötajaga metsas olukorda kontrollimas ning hiljem kui keskkonnaameti töötaja võrdles piiripunkte looduses ilmnes, et need 3 ei olnud vastavuses toimikus oleva ja kaebajale 06.03.1998 väljastatud 11.12.1997 piiriprotokolli alusel kinnitatud maaüksuse plaaniga. Kaebaja maaüksuse piirid olid nihutatud ilma kaebaja teadmata teisele kohale, kus puudusid sihid ja piiripostid. Kaebuse esitaja kinnistu metsatükil olid enne keskel piirikraavid ja piiriks oli täies ulatuses vana traataed. Kaebuse esitaja kinnistu tagumise osa piir oli piiripunktide 6-7 ja 9-8 pikendamise teel 82 meetri ulatuses raba poole nihutatud. Naabruses asuv kolmandatele isikutele kuulunud Härma kinnistu piir piiripostist nr 8 oli nihutatud 50 m ulatuses kaebajale kuuluvale Orava kinnistule. Kaebaja piiri nihutati piiripostist nr 7 50 m ulatuses naaberkinnistu Kondi maale. Ringi oli tõstetud ka Kõrvetaguse teeäärne piiripost nr 10, millega vähendati piiri 37 meetrilt 35,20 meetrini. Selle tulemusena kaebaja kinnistu vähenes. 14. Tallinna Halduskohtu 26.02.2010 kohtuistungil selgus, et kaebajale kuuluva Orava maaüksuse piirid muutusid seoses naaberkinnistu Härma katastrisse kandmisega 21.02.2002. Orava katastriüksus vähenes tunnistaja sõnul kuskil 2009. a, mil täpsustatud andmed Härma katastriüksuse järgi sisse kanti. Kuni selle ajani eksisteerisid kaks üksteise kõrval seisvat katastriüksust, kus pindalad kattusid. Kuivõrd Orava katastriüksuse piirid ei muutunud ainult piiripunktide 6-7 ja 9-8 pikendamise teel 82 meetri ulatuses vaid ka külgsuunas, tulnuks toimunud muudatused kirjalikult registreerida. Orava katastriüksuse „uus plaan“ ja piiriprotokoll lisati Orava katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu ja esitati 21.02.2002 katastripidajale. Samal päeval registreeriti ka Härma katastriüksus. 15. Maa-ametil oleks pidanud tekkima kahtlus piiriprotokolli ning katastriüksuse plaani õigsuses. Kaebuse esitajale ei ole parandatud andmetega plaani antud ning 11.12.1997 piiriprotokollil on tema allkiri võltsitud. Orava katastriüksuse piiriandmete parandamine pidanuks Maa-ameti Rapla katastribüroole olema silmnähtav ja ilmne, kuna nii Orava maaüksuse uuel piiriprotokollil kui ka katastriüksuse plaanil ei olnud maamõõtja Kalmer Taba allkirja, kuigi Maa-ameti poolt väidetuna just temale anti korraldus Orava katastriüksuse ümbermõõtmiseks. Uue piiriprotokolli mõõtmisel ei osalenud ka Raikküla valla maanõunik Rünno Tõntsohn. Eelnimetatud dokumendid rääkimata kuupäevalisest ebatäpsusest olid allkirjastatud algse piiriprotokolli ja „vana plaani“ koostanud maamõõtja Jaak Müürsepa allkirjadega. Tunnistaja Jaak Müürsepp tõendas, et Orava katastriüksuse „uue plaani“ koostas ta enne katastriüksuse kinnitamist 06.03.1998, mis välistab selle koostamise seoses Härma kinnistu mõõdistamisega. Härma katastriüksuse moodustamisega tegelenud maamõõtja K. Taba selgitustest nähtub, et ka tema Orava katastriüksuse mõõdistamisega ei tegelenud. K. Taba ei taastanud ka Orava katastriüksuse piirimärki nr 9 ega kutsunud piirimärgi taastamiseks kohale mõlemaid osapooli. Sellistele silmnähtavatele puudustele tähelepanu pööramata jätmine põhjustas otseselt ebaseaduslike ja ebaõigete täiendavate andmete esitamise Orava maaomandi tagastamise toimikusse. Härma katastriüksuse vormistamisel 21.02.2002 Orava katastriüksuse piire täiendavalt ei kontrollitud ning kaebajat nende muutmisest ei teavitatud. 16. Kaebuse esitajal on alust arvata, et alles pärast 19.06.2009, kui kaebuse esitajale väljastati Orava katastriüksuse „uus plaan“ muudetud andmetega, täpsustati Orava katastriüksuse plaani ja 2009. a kanti sisse täpsustused Härma katastriüksuse järgi. Orava katastriüksuse toimikus puuduvad andmed selle kohta, millal uus piiriprotokoll ja katastriüksuse „uus plaan“ on toimikusse lisatud, puuduvad kooskõlastused Raikküla Vallavalitsuse ja Rapla Maavalitsusega. Raikküla Vallavalitsus on puudulikult vormistanud Orava maaomandi tagastamise toimiku. Toimikust ei nähtu, millal on sinna lisatud Orava maaüksuse „uus plaan“ ja sellest ei selgu, millal on täiendavad dokumendid lisatud Maa-Ameti Orava maaomandi tagastamise toimikusse. Maa-ameti Rapla Katastribüroo ja Raikküla Vallavalitsus ei ole omavahel täiendavate dokumentide lisamist Orava maaomandi tagastamise toimikusse kooskõlastanud, rikkudes 4 sellega seadust. Samuti puudub kooskõlastus Rapla Maavalitsusega. Toimikus olevatest dokumentidest ei selgu millal vaidlusalused dokumendid on toimikusse võetud ja millal tegelikult koostatud. 17. Vastustajad on rikkunud Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrust nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punkti 49, mille kohaselt otsustab õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Nimetatud korra punktist 56 tulenevalt koostab valla- või linnavalitsus korralduse eelnõu maa tagastamise kohta maamõõtja maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku dokumentide alusel ning esitab selle koos maa tagastamise toimiku ja katastriüksuse toimikuga valla- või linnavalitsusele. Korra punkt 57 näeb ette, et maa tagastamise kohta antud valla- või linnavalitsuse korralduse lahutamatuks lisaks on katastriüksuse plaani koopia. Korra punkti 62 kohaselt esitab valla- või linnavalitsus maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku koos riigi maakatastrile esitatava katastriüksuse registreerimise avaldusega kümne päeva jooksul tagastamiskorralduse tegemise päevast arvates maavanemale, kes kontrollib maa tagastamise toimiku materjali ja maa tagastamise korralduse vastavust õigusaktidele. Puuduste esinemisel tagastatakse materjal koos puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega valla- või linnavalitsusele. Katastritoimikus esinevad puudused kõrvaldab toimiku koostaja (maamõõtja) vastavalt katastripidaja kirjalikule ettekirjutusele. Kuna katastriüksuse piirid nihkusid, siis tekkis kaebuse esitajale ebaseaduslike raietöödega kahju, mis on kindlaks tehtud 20.07.2010 OÜ Metsabüroo hindamisaktiga. Hindamisaktist nähtub nii tekkinud kahju ulatus kui ka arvestuslikud alused. VASTUSTAJA I SEISUKOHT 18. Kahest kõrvutiasuvast katastriüksusest hiljem mõõdetud Härma tagastamise piiride korrektse määramise oleks pidanud tagama Maa-amet, kelle vastutusalasse sellised toimingud jäävad ning kellel olid selleks kõik võimalused ja algandmed tänu varem mõõdetud Orava toimikule, mis sisaldas ka piirimärkide kirjeldust. Härma katastriüksuse toimik sisaldab lisaks ka Raikküla Vallavalitsuse maakorraldaja 09.10.2001 (enne katastrimõõdistuse toimumist) koostatud asendiplaani, kus on märgitud Orava 9. piiripunkt, mille olemasolu Härma katastriüksuse plaan ei kajasta. Raikküla Vallavalitsus on mõlemad, nii Orava kui ka Härma tagastamised omalt poolt vormistanud vastavalt maareformi seaduse §-le 6, mille kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Härma maaüksuse asendiplaanil ja seoses Härma mõõtmisega valla maakorraldaja valdusse saanud katastriplaanil on Orava ja Härma maaüksused näidatud asuma siiski kõrvuti ja miski nendest dokumentidest ei tekita pealtnäha kahtlusi, et maaüksused on ülekattesse mõõdetud või üht või teist nihutatud. Seetõttu ei olnud Raikküla Vallavalitsusel põhjust keelduda Härma tagastamiseks korralduse andmisest. 19. Kuna uue plaani toimikusse lisamise kohta ei ole vallas säilitatavate dokumentide juures muud kuupäevalist pidepunkti, kui katastris registreeritud plaanil endal olev registreerimise kuupäev ja hilisema lisamise kohta on kohtule esitatud materjalides seni vaid arvamused, siis ei saa seda väidet, et ilmselt lisati Orava maaüksuse uus plaan vastustajate poolt toimikusse 2009. a pärast kaebuse esitamist, tõendatuks lugeda. Kuna Maa-ameti kinnitusega ja registreeritud katastriplaan on kõigi vajalike kinnistamistunnustega dokument, ei ärata see kahtlust kuritegelikkuse suhtes. Katastriplaani lisamisest keeldumine ei oleks tol hetkel olnud põhjendatud. Antud juhul ilmnesid Härma katastrimõõdistamise ja Orava mõõdistuse erinevused eelkõige ja ainult Maa-ametile ning oleks kohane rakendada katastrimõõdistamise teostamise ja 5 katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 31 lõiget 1. Eelviidatud § 31 lg 1 sätestab, et kui selgub, et katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega, on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust. Kontrollmõõdistamisega seoses oleks pidanud teavitama naaberkinnistu Orava omanikku. Samamoodi on „uue plaani“ lisamine toimikusse, kui sellega muutusid maaüksuse piirid, samaväärne ümbermõõtmisega, millest oleks Maa-amet, toimingu teostajana pidanud andma teada puudutatud maaomanikele. 20. Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korraldus nr 218 ei ole seadusvastane. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi kord) punkti 51 lõikele 11 sisaldab Härma maaüksuse tagastamise toimik skemaatilise kaardi põhjale koostatud maakorralduskava, millel on ära näidatud tagastatava maa asukoht, mis ühtib vaidlusaluse lahustüki osas täpselt endise Härma talu nr 3 (kinnistu nr 10757) piiridega. Raikküla Vallavalitsus on lähtunud korralduse andmisel kõigist asjasse puutuvatest korra punktis 57 toodud nõuetest. Korralduse lisaks olnud katastriüksuse plaani koostamiseks on Raikküla valla maakorraldaja Almar Rahuoja 09.10.2001 väljastanud maamõõtjale Härma maaüksuse asendiplaani, kus on näidatud tagastatava Härma maaüksuse piir asuma kõrvuti olemasoleva Orava katastriüksuse piiriga ilma mingi ülekatte ega nihkumiseta. 09.10.2001 koostatud asendiplaan tõestab, et Raikküla Vallavalitsusel ei ole olnud kahtlust Orava katastriüksuse piiride muutumise osas ega tahtlust Orava piire muuta. Asendiplaani täpsusaste on niivõrd detailne, et seal on ära toodud ka Orava maaüksuse piirimärkide asukohad, sh piiripunkt nr 9 Orava ja Härma ühisel piiril, mida pidanuks maamõõtmisel arvestatama. Kinnitamata katastriüksuse plaani koostamiseks on maamõõtjale antud valla poolt välja korrektsed lähteandmed. Raikküla valla maakorraldaja ei ole osalenud Härma maaüksuse piiride paika panemisel looduses, maamõõtmise toimingutes ega ei ole võrrelnud piiriandmeid (sh katastriüksuse plaanil toodud koordinaadid) olukorraga looduses. Maavanem ei ole Härma maaüksuse tagastamise toimikus ega korralduses vigu täheldanud. 21. Puuduvad asjaolud ja tõendid, mis annaksid alust järeldada Härma maaomandi toimiku koostamise õigusvastasust ning selle seost kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega vallavalituse poolt. Raikküla Vallavalitsus ei saa olla vastutav Maa-ameti Rapla katastribüroos registreeritud ja säilitatava Orava katastritoimikusse katastriüksuse plaanide lisamise või muutmise või muu sarnase toimingu tegemises, kuna Raikküla Vallavalitsuse kohustus ei ole kontrollida registreeritud katastrimõõtmiste tulemusi. Vastustaja eeldab, et katastrisse kantud maaüksuste piirid on katastribüroo poolt kontrollitud ja õiged. Orava katastriüksuse „uus plaan“ kuulub Orava katastritoimiku koosseisu ning õigusaktidest ei tulene, et vallavalitsusel lasub kohustus katastriüksuse plaane maaomanikule kätte toimetada ja katastribüroo tegevusest tulenevaid muudatusi maaomanikule vahendada. Kahjunõue on õigusliku aluseta ning puudub põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Orava maaüksuse piiripunktide nihkumine katastrikaartidel on toimunud, kuid mitte Raikküla Vallavalitsuse tegevuse tagajärjel. Raikküla Vallavalitsusel ei ole kohustust ega pädevust kontrollida Maa-ameti tegevust katastripidamisel. VASTUSTAJA II SEISUKOHT 22. Härma katastriüksuse moodustamise toimikus olevatest dokumentidest nähtub, et 15.11.2001 koostas Arco Vara Geodeesia maamõõtja Kalmer Taba seletuskirja, mille punktis 7 on märgitud, et Orava katastriüksusel piiripunktide 20-25 vaheline joon on mõõdistatud katastriüksusesse 6 sisse, mõlemat piiripunkti on liigutatud ja see on kooskõlastatud omanikuga. 15.11.2001 on koostatud maamõõtja poolt ka Härma katastriüksuse piiriprotokoll, mille kohaselt võttis Orava katastriüksusega vahetult külgneva Härma katastriüksuse piiride kättenäitamisest osa ka Orava kinnistu omanik H.R.. Piiriprotokolli kohaselt on asjaosaliste juuresolekul katastriüksuste piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse plaanile, mis on koostatud Arco Vara Geodeesia maamõõtja Kalmer Taba poolt 15.06.2001. 23. Kahju hüvitamise taotlus on alusetu. Kaebaja ei ole selgelt piiritlenud, millise akti või toiminguga talle kahju tekitati kuid taotlusest on võimalik järeldada, et kahju on tekitatud Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korraldusega nr 218, millega otsustati Härma maaüksuse tagastamine, mille järel registreeriti Maa-ameti Rapla katastribüroo poolt 21.02.2002 Härma katastriüksus. Kaebaja ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks on tema hinnangul õigusvastane Maa-ameti Rapla katastribüroo 21.02.2002 registreerimiskanne, millega registreeriti katastris Härma katastriüksus. Härma katastriüksuse registreerimine Maa-ameti Rapla katastribüroo poolt on läbi viidud kooskõlas õigusaktidega. Maakatastriseaduse (edaspidi MkatS) § 8 lõige 1 sätestab, et katastriüksusi registreerib ning kandeid, sealhulgas parandusi ja muudatusi teeb katastrisse katastripidaja MkatS-is sätestatud alustel. MKatS § 3 lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus katastripidamise korra. 24. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 37 kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise korra“ (edaspidi Kord) punkt 33 sätestab, et katastriüksuse moodustamise toimikus peavad olema järgmised dokumendid: toimingu algatamise alus, piiriprotokoll, katastriüksuse plaan, mõõdistamise väliraamat ja pindala arvutamise lehed (katastripidaja poolt sätestatud juhtudel), kitsenduste kohaldamise taotlus(
  2. ed)või toimiku koostaja märkus vastava taotluse puudumise kohta, kohaliku omavalitsuse õiend katastriüksuse sihtotstarbe kohta ning muud katastriüksuse registreerimiseks olulised dokumendid vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku äranägemisel. Korra punkt 34 sätestab, et katastripidaja on kohustatud kontrollima kande või muudatuse tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontroll-lehel. Kontrollitakse, kas kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas nad on korrektselt vormistatud, kas teostatud katastrimõõdistamised ja vormistatud plaanimaterjal vastavad nõuetele ning kas esitatud dokumentidest tulenevad kanded sobivad katastrikaartide eelnevate kannetega. 25. Härma katastriüksuse registreerimisel 2001. aastal on katastripidaja suhelnud AS Arco Vara Geodeesia maamõõtja Kalmer Tabaga ning juhtinud 07.12.2001 koostatud kontroll-lehel tema tähelepanu varem katastris registreeritud Orava ja Härma maaüksuse ühise piirijoone pikkuse erinevusele. Kontroll-lehelt nähtub, et maamõõtja on sellele märkinud, et Orava katastriüksus mõõdistatakse uuesti, st et koostatakse Orava katastriüksuse uus plaan ning piiriprotokoll. Orava katastriüksuse uus plaan ja piiriprotokoll, mis lisati Orava katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu, esitati katastripidajale 21.02.2002. Samal kuupäeval registreeriti katastris ka Härma katastriüksus. Asjaolu, et Orava katastriüksuse uue piiriprotokolli ja katastriüksuse plaani koostamise kuupäevaks oli märgitud 11.12.1997 on jäänud katastripidaja poolt kahetsusväärselt märkamata. Siiski ei olnud esitatud piiriprotokolli ja katastriüksuse plaani õigsuses katastripidajal alust kahelda, kuna piiriprotokollil olid maamõõtja Jaak Müürseppa, Raikküla valla maanõuniku Rein Tõntsohni ja Orava katastriüksuse omaniku H.R.i allkirjad ning katastriüksuse plaanil maamõõtja Jaak Müürseppa ja plaani tõestaja Elmo Nooraki allkirjad. Eeltoodust tulenevalt ei olnud katastripidajal alust kahelda, et uus piiriprotokoll ning katastriüksuse plaan on kooskõlastatud H.R.iga ning et H.R. on teadlik Orava katastriüksuse piiriandmete parandamisest. Härma katastriüksuse registreerimine on toimunud katastrikande 7 õiguslikuks aluseks oleva Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korralduse nr 218 alusel, mis on kehtiv haldusakt ja seega kõikidele täitmiseks kohustuslik. 26. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peab lisaks avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasusele esinema vahetu põhjuslik seos avaliku võimu kandja vastava tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Kuna Härma katastriüksuse registreerimine viidi läbi vastavalt õigusaktidele, siis Härma katastriüksuse registreerimise ning Härma katastriüksusel kasvanud metsa raiumise vahel eelpool kirjeldatud seos puudub. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusalused küsimused 27. Kaebuse esitaja on vaidlustanud Raikküla Vallavalitsuse ning Maa-ameti Rapla katastribüroo toimingud, mis andsid kaebuse esitaja arvates Härma (praeguse Härmametsa) kinnistu omanikele õigusliku aluse käsitleda kaebuse esitajale kuuluva Orava kinnistu maad osaliselt neile kuuluva maana ning teostada seal lageraiet, mille tulemusena kandis kaebuse esitaja varalist kahju. Kaebuse esitaja taotleb Raikküla Vallavalitsuselt käesoleva kohtuotsuse p-s 12 märgitud toimingutega, samuti Raikküla Vallavalitsuse 19. novembri 2001. a korraldusega nr. 218, millega tagastati Härma katastriüksus K. H. ja H. H., tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja taotleb alternatiivselt kahju hüvitamist ka Maa-ametilt seoses Orava maaüksuse uue plaani ning täiendava piiriprotokolli katastriüksuse toimikusse lisamisega ning Härma katastriüksuse registreerimisega. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et Härmametsa kinnistu praegune omanik OÜ Starforest on teostanud Orava kinnistul lageraiet ning kaebuse esitajale on sellega tekitatud varalist kahju. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kes vastustajatest vastutab kaebuse esitajale tekitatud kahju eest, sh. kas esineb põhjuslik seos kaebuse esitaja poolt väidetud õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohtul tuleb seega järgnevalt välja selgitada, millal, millised toimingud ja kelle tegevuse tulemusena aset leidsid ning kas nende toimingutega põhjustati kaebuse esitajale varalist kahju. Orava õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimiku (kd I, lk. 150-173) vormistamine ning Orava katastriüksuse toimikusse uue 16.12.1997 kuupäeva kandva katastriüksuse plaani (maaomandi tagastamise toimiku lk. 23) ning varasemaga identse 11.12.1997 piiriprotokolli (maaomandi tagastamise toimiku lk. 11) lisamine (otsuse p 12 alapunktides 1 ja 2 märgitud nõuded Orava maaomandi osas) 28. Kõigepealt märgib kohus seda, et kaebuse esitaja poolt otsuse p 12 alapunktides 1 ja 2 märgitud taotlused olenemata nende laialivalguvast sõnastusest on esitatud seoses uue katastriüksuse plaani ning piiriprotokolli lisandumisega Orava maaomandi tagastamise toimikusse (sisuliselt Orava katastriüksuse toimikusse). Kuna Orava õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimik (kd I, lk. 150-173) neid dokumente ei sisalda ning kaebaja ei ole konkretiseerinud seda, mida ta peab silmas vastava toimiku seadusele mittevastava vormistamise all ning kuidas sai see kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumise ning talle kahju tekkimise, jätab kohus kaebuse vastavas osas rahuldamata. Küll aga peab kohus vajalikuks uurida seda, kuidas ning kelle tegevuse tulemusena tekkisid uued dokumendid Orava katastriüksuse toimikusse. 29. Maa-ameti 16.10.2009 vastuses kaebuse esitaja seletusele (kd I, lk. 54-56) selgitatakse, et Orava katastriüksuse uute plaanide ja piiriprotokollide koostamise vajadus selgus Härma (Härmametsa nimemuudatus registreeriti katastris 29.09.2005 vastavalt Raikküla Vallavalitsuse 26.09.2005 korraldusele nr. 137) katastriüksuse (katastritunnus 65401:001:0014) maade 8 tagastamise ja mõõdistamisega, millega selgus, et Orava katastriüksuse piirid ei ole algselt õigesti määratud ja looduses tähistatud. Nii on Härma katastriüksust mõõdistanud maamõõtja Kalmer Taba (tegevuslitsents Arco Vara Geodeesia AS 543 MA-k 03.02.2000) 15.11.2001 koostatud seletuskirjas selgitanud: „Orava katastriüksusel 20-25 vaheline joon mõõdistatud Härma katastriüksusesse sisse, liigutasime mõlemat piiripunkti ja kooskõlastasime omanikuga“ (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 3). Seega võiks Maa-ameti selgitusest järeldada, et Orava katastriüksuse toimikusse uue katastriüksuse plaani lisamine seondus valesti (st. Härma katastriüksuse sisse) mõõdistatud Orava katastriüksusega. Samas on Raikküla Vallavalitsus seadnud eeltoodud järelduse kahtluse alla, esitades kohtule Orava katastriüksust mõõdistanud maamõõtja, OÜ Optiset endise töötaja Jaak Müürsepa selgituse (kd I, lk. 138), milles viimane selgitab, et 1997. aastal aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud Orava katastriüksuse plaan mõõdistati omaniku soovil raba poolses osas u. 70 m lühem kui endisel skeemil. Selle kohta koostatud maaüksuse plaan (11.12.1997) saadeti Maa-ametist tagasi ja nõuti maatüki pikendamist endise piirini. J. Müürsepp selgitab: „Koostasime uue plaani ja esitasime Maakatastrile ja see toimus enne maaüksuse registreerimist Maakatastris 1998. aastal. Looduses on paigaldatud piirimärgid vastavalt esmasele mõõdistamisele. /…/ Maaüksuse asukoht looduses muutus pikkuse poolest rabapoolses osas, mitte külgsuunas.“ (kd I, lk. 138). 26.02.2010 kohtuistungil kinnitas J. Müürsepp tunnistajana, et ta koostas Orava maaüksuse kohta kaks plaani, neist ühe enne ja teise pärast seda, kui Maa-amet maaüksuse piire ei kooskõlastanud. Tunnistaja kinnitusel pikenes maatüki piir ainult punktide 6-7 ning 8-9 vahel kirde suunas ning ei vähenenud. Tunnistaja kinnitusel pani ta vastava plaani toimikusse ja andis Maa-ametile kooskõlastamiseks. Uue plaani tegemisel ta koos H.R.’iga metsas ei käinud ning piiriprotokolli ka ei muutnud. Tunnistaja kinnitusel ta uue katastriüksuse plaani H.R.’iga ei kooskõlastanud, kuna see oli tagastamise asendiplaaniga kooskõlas. Samuti ei edastanud ta seda H.R.’ile ning kinnitas, et külgsuunas piiride muutmisi ei toimunud. Samas selgitas tunnistaja, et võrreldes Maa-ameti andmeid Orava katastriüksuse kohta 2009. a septembri seisuga ning hetkeseisuga on katastriüksuse piire muudetud. 2009. a väljavõte Orava katastriüksusest ei ühti sellega, mis on praegu (kd I, lk. 215-216). Tallinna Ringkonnakohus asus 9. juuli 2010. a määruses (kd II, lk. 48-48 pöördel) käesolevas haldusasjas seisukohale, et Orava katastriüksuse moodustamise toimikusse uue plaani lisamine on usutavasti toimunud 21.02.2002 samaaegselt Härma katastriüksuse registreerimisega, milliseks ajaks oli piiride kattuvus vähemalt toimiku koostajale (maamõõtjale) juba selgunud. Et uus plaan lisati Orava katastriüksuse moodustamise toimikusse pärast selle registreerimist 06.03.1998, osutab Tallinna Ringkonnakohtu arvates kasvõi juba ainuüksi asjaolu, et uuel asendiplaanil olev pitsatijäljend erineb oluliselt teistest samas toimikus olevatest pitsatijäljenditest, kuid on identne Härma katastriüksuse toimikus olevatega. Ühtlasi tugines Tallinna Ringkonnakohus Maa-ameti 16.10.2009 vastusele (kd I, lk. 54-56) kaebuse esitaja esindaja 13.08.2009 järelepärimisele, milles selgitatakse, et Orava katastriüksuse uus plaan ja piiriprotokoll esitati katastripidajale ja lisati toimikusse 21.02.2002. 30. Eeltoodud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle ka Härma katastriüksust mõõdistanud geodeet Kalmer Taba. Tunnistaja ei tunnistanud, et ta oleks seoses Härma maaüksuse mõõdistamisega muutnud Orava maaüksuse piire. Tunnistaja ei osanud midagi öelda ka tema poolt 15.11.2001 seletuskirja p-s 7 (Härma maaomandi tagastamise toimiku lk. 3) väljendatu kohta, mille kohaselt on Orava katastriüksus mõõdistatud Härma katastriüksuse sisse, mistõttu piiripunkte 20-25 nihutati ja kooskõlastati need omanikuga. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et enne mõõtmist lasi ta Härma omanikel piirisihi paika ajada ja nurgad paika panna. Mõlemad omanikud olid kohal ja siht ja nurgad olid paigas. Ühtlasi kinnitas tunnistaja, et kui Härma omanikud sihti sirgeks ajasid, siis läksid nad Orava piirimärgist nr. 9 mööda ja kui tunnistaja mõõtma läks, ei tekkinud tal kahtlust, et midagi võiks valesti olla. Seda, et Orava maaüksusel oli veel üks nurgatoru, seda tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja kinnitusel selgus alles paar aastat 9 hiljem, et seal oli veel üks piirimärk, kui ta käis asja kontrollimas. Tunnistaja kinnitusel koostas ta ka piiriprotokolli Härma katastriüksuse piiride kohta, kuid H.R.’i allkirja piiriprotokollil ei ole, kuna sel ajal ei nõutud allkirja piiriprotokollile piirinaabritelt. Nende allkiri võeti asendiplaanile, mille koostas vallavalitsus. Asendiplaanilt ei ole aga aru saada, et midagi on valesti. Tunnistaja kinnitusel tema juuresolekul sihte paika ei pandud; kui ta mõõtma läks, oli siht sees ja nurgad paigas ning tal ei tekkinud mingeid küsimusi. Tunnistaja selgitas ka seda, et maakatastrist ta ei saanud kirjalikku korraldust piiride ümbermõõtmiseks. Samuti ei ole ta koostanud 2001. aastal Orava katastriüksuse plaani ega piiriprotokolli (kd I, lk. 217-218). Kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, kas Orava katastriüksuse plaani on pärast Härma katastriüksuse loomist täpsustatud, selgitas vastustaja esindaja, et seda on täpsustatud vastavalt Härma mõõdistamisele. Vastustaja selgitas järgmist: „Vastavate koordinaatide järgi kanname piirid plaanile. Orava katastriüksus sisuliselt on vähenenud, kuna täpsustavad andmed kanti sisse Härma katastriüksuse järgi. See oli kuskil 2009. aastal. /…/ Orava piir viidi kokku Härma piiriga. Orava piirid muutusid Härma registreerimisega ja see toimus 21.02.2002. Võeti allkirjad, et omanik on teadlik“ (kd I, lk. 219). 31. Kohus, hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, loeb tuvastatuks, et juba katastrisse kantud Orava katastriüksuse piire muudeti omanikuga kooskõlastamata katastriüksuse uuel plaanil piiride kirde suunal pikendamise teel, muutes piiripunktide 6 ja 7 ning 8 ja 9 vahelisi kaugusi. Nimetatud piiride muutmise teostas maamõõtja J. Müürsepp Maa-ameti nõudmisel, viies katastriüksuse plaani kooskõlla maaüksuse endise skeemiga. Kuna J. Müürsepp uut piiriprotokolli ei koostanud, vaid kopeeris Maa-ameti jaoks vana, juba allkirjastatud piiriprotokolli, on Orava katastriüksuse toimikus kaks identset piiriprotokolli (Orava maaomandi tagastamise toimiku lk. 11 ja lk. 24). Asjaolu, et Orava maaomandi tagastamise toimikus olev Orava maaüksuse uus plaan (Orava maaomandi tagastamise toimiku lk. 23) on tõepoolest J. Müürsepa koostatud, kinnitab vana ja uue plaani võrdlus, mis kinnitab J. Müürsepa ütlusi selle kohta, et Orava maaüksuse piire on uuel plaanil tõepoolest kirde suunal pikendatud. Lisaks tuvastas J. Müürsepp kohtuistungil, et Orava katastriüksuse toimikus sisalduv Orava maaüksuse plaan (Orava maaomandi tagastamise toimiku lk. 23) on tema poolt koostatud ja allkirjastatud. Samuti kinnitas kohtuistungil maamõõtja Kalmer Taba, et tema Orava maaüksuse piire muutnud ei ole. Kahtluse alla tuleb seada J. Müürsepa ütlused uue plaani koostamise aja suhtes. Orava maaüksuse tagastamise toimikust puudub kontroll-leht, mis kinnitaks J. Müürsepa ütlusi selle kohta, et Maa-amet keeldus talle saadetud vana maaüksuse plaani veel enne katastriüksuse registreerimist seoses katastriüksuse pikkuse mittevastavusega kooskõlastamast ning toimik saadeti paranduste tegemiseks ja maatüki pikendamiseks endise piirini tagasi. Samas aga nähtub Härma katastriüksuse toimikust, et Härma maaüksuse mõõdistamise ajal 15.11.2001 tuvastas maamõõtja Kalmer Taba, et Orava katastriüksusel on piiripunktide 20-25 vaheline joon mõõdistatud Härma katastriüksuse sisse (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 3). Härma katastriüksuse toimiku kontroll-lehel on ühtlasi märge: „Orava joon lühem. Orava ja Vanatoa mõõd. ümber!“ (viidatud toimiku lk. 20). Eeltoodud märge võib osundada sellele, et Orava katastriüksuse rabapoolse osa lühem pikkus võrreldes moodustatava Härma katastriüksusega võidi avastada alles Härma maaüksuse katastrisse kandmisel. 32. Tallinna Ringkonnakohus asus 9. juuli 2010. a. kohtumääruses (kd II, lk. 44-49) seisukohale, et Orava maaüksuse uus plaan on toimikusse ilmselt lisatud pärast Orava katastriüksuse registreerimist 1998. aastal. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtuga selles, et plaanilt nähtuv tumesinine pitsatijäljend kirjaga „Maa-amet. Maakataster“ ei kattu ühegi teise toimikus oleva pitsatijäljendiga, kuid ühtib Härma katastriüksuse moodustamise toimikus olevate pitsatijäljenditega.. Teised Orava maaüksuse tagastamise toimikus olevad pitsatijäljendid kannavad nimetust „Riigi Maa-amet. Rapla Maakataster“ ning on lillakat tooni. On väheusutav, et ühel ja samal kuupäeval katastriüksust registreerides kasutas Rapla Maakatastri töötaja Mirja 10 Luik erineva kirja ja värviga pitsateid. Seetõttu võib pitsatijäljendite erinevusele tuginedes järeldada, et vastavale maaüksuse plaanile löödi pitser ja tempel maaüksuse registreerimise kohta teistest dokumentidest hiljem, kuid varasema kuupäevaga. Sellele võib kohtu arvates olla vaid üks selgitus – Härma maaüksuse mõõdistamisel ülalkirjeldatud vigade avastamisel saatis Maaamet Orava katastriüksuse vana plaani maamõõtjale ümbertegemiseks. Maamõõtja J. Müürsepp pikendas juba katastrisse ning kinnistusraamatusse kantud Orava katastriüksuse jooni 6-7 ning 98 kirde suunas, kuid maaüksuse piiripunkte 8, 9 ja 10 maamõõtja Kalmer Taba 15.11.2001 selgituse alusel loode suunas ei nihutanud (viimane oleks kaasa toonud katastriüksuse pindala vähenemise). 33. Maa-ameti 16.10.2009 vastuses kohtule (kd I, lk. 54-56) selgitatakse, et Orava katastriüksuse uus plaan ja piiriprotokoll esitati katastripidajale ja lisati toimikusse 21.02.2002. Vastustaja on seletuses kohtule kinnitanud, et asjaolu, et Orava katastriüksuse uue piiriprotokolli ja plaani koostamise kuupäevaks on märgitud 11.12.1997, on jäänud katastripidaja poolt märkamata. 26.02.2010 kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja T. Tomingas, et kuna Orava katastriüksuse pindala jäi väidetavalt samaks ja piirid külgsuunas ei muutunud, ei toimunud muudatust, mida peaks katastris registreerima (kd I, lk. 222). Kohus möönab, et katastripidajale esitatud Orava katastriüksuse uue plaani põhjal ei saa järeldada, et Orava katastriüksuse pindala oleks vähenenud ning et just Orava katastriüksuse uus plaan tõi kaasa Orava ja Härma katastriüksuste omavahelise ülekatte. Samuti ei saa maamõõtja poolt katastripidaja ettekirjutuse alusel katastritoimikus esinevate puuduste parandamist pidada iseenesest õigusvastaseks. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lõige 1 sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui maareformi seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maamõõtja J. Müürsepp andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt mõõdistas ta Orava katastriüksuse vana plaani omaniku soovil raba poolses osas u. 70 m lühema kui endisel skeemil (kd I, lk. 138). Kaebuse esitaja ei ole sellele vastu vaielnud. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi Vara tagastamise kord) korra p 50 kohaselt kogub või koostab maa tagastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus või tema volitatud isik. Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik. Korra p 56.3 kohaselt moodustatakse katastriüksus Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr. 88 kinnitatud „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse korrast“ juhindudes plaani- või kaardimaterjali või katastrimõõdistamise andmete alusel. Korra p-s 56 tähendatud isik (edaspidi maamõõtja – kohtu märkus) saab valla- või linnavalitsusest või maavalitsusest maa tagastamise toimiku või selles sisalduvate dokumentide ärakirjad ning neid materjale arvestades koostab katastriüksuse moodustamise toimiku (katastritoimiku). Korra p 56.5 kohaselt on mõõdistamise alusel moodustatud katastriüksuse toimikus: 1) maamõõtjale esitatud avaldus katastriüksuse moodustamise kohta; 2) õigustatud subjekti esitatud plaanid, kaardid ja muu abimaterjal; 3) mõõdistamismaterjalid (käigu skeem, koordinaatide kataloog jms.); 4) asendiplaan; 5) eksplikatsioon; 6) katastriüksuse plaan neljas eksemplaris; 7) piiriprotokoll kolmes eksemplaris. Korra p 56.6 kohaselt koostab maamõõtja maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku dokumentide alusel valla- või linnavalitsusele korralduse eelnõu maa tagastamise kohta. Eelnõu ning maa tagastamise toimiku ja katastriüksuse toimiku esitab ta valla- või linnavalitsusele. Seejärel annab valla- või linnavalitsus Korrast tulenevalt korralduse maa tagastamise kohta. Korra p 62 järgi esitab valla- või linnavalitsus maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku koos riigi maakatastrile esitatava katastriüksuse registreerimise avaldusega kümne päeva jooksul tagastamiskorralduse tegemise päevast arvates maavanemale, kes kontrollib maa tagastamise toimiku materjali ja maa tagastamise korralduse vastavust õigusaktidele. Puuduste esinemisel tagastatakse materjal koos puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega valla- või linnavalitsusele. Kui valla- või linnavalitsuse esitatud maa tagastamise toimik on vormistatud nõuetekohaselt, 11 edastatakse katastritoimik katastripidajale tagastatud katastriüksuse maakatastris registreerimiseks. Katastritoimikus esinevad puudused kõrvaldab toimiku koostaja (maamõõtja) vastavalt katastripidaja kirjalikule ettekirjutusele. 34. Kuna vaidlusaluste uute dokumentide Maa-ameti Rapla katastribüroole esitamine ja vastuvõtmine kaebuse esitajale kuuluva kinnistu pindala vähendamist kaasa ei toonud ning eeltoodud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue on esitatud seoses kahjunõudega, ei riku Orava maaomandi tagastamise toimikusse pärast 06.03.1998 täiendava piiriprotokolli ning uue Orava maaüksuse plaani lisamine kaebuse esitaja õigusi. Kuna kohus ei tuvasta eeltoodud toimingutega kaebuse esitaja õiguste rikkumist, jätab kohus kaebuse Raikküla Vallavalitsuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes dokumentide lisamise osas Maa-ameti Rapla Maakatastri katastriüksuse moodustamise toimikutesse ning nõudes tunnistada õigusvastaseks Maa-ameti Rapla Katastribüroo tegevus Orava katastriüksuse toimikusse pärast 06.03.1998 registreerimata täiendava piiriprotokolli ja katastriüksuse plaani lisamise osas, rahuldamata. Jättes kaebuse vastavas osas rahuldamata seoses kaebuse esitaja õiguste rikkumise mittetuvastamisega, ei hinda kohus kaebuse esitaja sisulisi väiteid vastustajate tegevuse õigusvastasuse kohta. Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korraldus nr. 218 Härma maaüksuse tagastamiseks ning Raikküla Vallavalitsuse toimingud Härma maaomandi tagastamise toimiku vormistamisel (kaebaja taotlused otsuse p 12 alapunktides 1 ja 4 vastavas osas) 35. Vaidlustatud korralduse lahutamatuks lisaks on Härma katastriüksuse plaan, mille mõõdistas maamõõtja Kalmer Taba, kes andis Härma katastriüksuse moodustamise kohta kohtuistungil ka ütlusi (vt otsuse p 30). Kõigepealt tuleb märkida, et tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused on laialivalguvad ja ebaselged ning usaldust tunnistaja ütluste õigsuse vastu ei tekita ka asjaolu, et tunnistaja ei osanud selgitada enda poolt 15.11.2001 seletuskirjas (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 3) märgitu („Orava katastriüksusel 20-25 vaheline joon mõõdistatud Härma katastriüksusesse sisse, liigutasime mõlemat piiripunkti ja kooskõlastasime omanikuga“) tagamaid. Siiski saab tunnistaja ütlustest järeldada seda, et enne Härma maaüksuse väljamõõtmist ajasid piirisihid ja nurgad paika Härma maaüksuse omanikud, mitte Orava maaüksuse omanik ning Orava piirimärki nr. 9 ei märgatud. Samuti ei võtnud maamõõtja H.R.’ilt allkirja Härma maaüksuse piiriprotokollile, vaid ainult asendiplaanile, mille koostas Raikküla Vallavalitsus. Kohus märgib, et Raikküla Vallavalitsuse koostatud Härma maaüksuse asendiplaan (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 4) ei ole kooskõlas Härma katastriüksuse plaaniga (viidatud toimiku lk. 17 ega ka piiriprotokolliga (viidatud toimiku lk. 19). Nimelt on Härma maaüksuse asendiplaanile Orava maaüksuse poolses küljes kantud ka keskmine piiripunkt nr. 9, mida maamõõtja koos Härma maaüksuse omanikega ei märganud. Samas Härma katastriüksuse plaanile nimetatud piiripunkti kantud ei ole ning piiriprotokollil Härma katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta on vaidlusaluse maatükk III kohta kirjas, et piiripunktide 25-20 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti. Seega ei ole piiriprotokollis arvestatud asjaoluga, et Härma katastriüksusel on piiripunktide 25 ja 20 vahel piiripunkt 9. Kuna piiriprotokollil H.R.’i allkiri puudub, ei saanud ka H.R. eeltoodud vastuolu dokumentides avastada. Küll aga oleks vastuolu pidanud tuvastama Raikküla valla maakorraldaja R. Tõntsohn, kelle allkiri on samuti piiriprotokollil. Kuna piiriprotokollist nähtuvalt võttis maakorraldaja osa ka katastriüksuse piiride kättenäitamisest, oli tal võimalik kontrollida piiriprotokolli vastavust katastriüksuse piiridele looduses. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus Raikküla Vallavalitsuse väitega, et Raikküla valla maakorraldaja ei osalenud Härma maaüksuse piiride paika panemisel looduses ega ole võrrelnud piiriandmeid (sh katastriüksuse plaanil toodud koordinaadid) olukorraga looduses. Tunnistaja Kalmer Taba ütluste 12 kohaselt ei ole asendiplaani järgi võimalik aru saada, et midagi on valesti. Kohus nõustub tunnistajaga. Asendiplaani järgi ei asu maaüksused omavahel ülekattes. Seega ei saanud H.R. Härma maaüksuse asendiplaani põhjal tuvastada oma õiguste rikkumist. Tunnistaja Kalmer Taba ütluste kohaselt ei ole Härma katastriüksuse piiriprotokollil H.R.’i allkirja, kuna sel ajal ei nõutud piirinaabritelt allkirja piiriprotokollile (kd I, lk. 217). Kohus möönab, et Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr. 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta“ piiriprotokolli allkirjastamise ajal kehtinud redaktsioonis piirinaabri kutsumist piiriprotokolli allkirjastamise juurde ei sätestanud. Küll aga saab vastava nõude tuletada piiriprotokolli allkirjastamise ajal kehtinud maakatastriseaduse § 20 lõikest 5.1, mille kohaselt kirjutavad looduses piiriprotokolli koostamisel sellele alla maa taotleja ja piirinaabrid. Piirinaabrite allkirjad tõestab piiriprotokolli koostaja. Piiriprotokolli koostajaks on viidatud sätte järgi kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Kohalik omavalitsus teatab maa taotlejale ja piirinaabritele piiriprotokolli koostamise aja ja koha. Seega piiriprotokolli koostamisel oleks Raikküla Vallavalitsus pidanud kutsuma piiriprotokolli allkirjastamisele ka kaebuse esitaja. Seoses asjaoluga, et H.R.’i allkiri piiriprotokollilt puudub ning asendiplaanile tuginedes ei olnud tal võimalik tuvastada Orava maaüksuse piiripunktide muutumist; samuti arvestades ka asjaolu, et kohtuistungil ei osanud tunnistaja oma 15.11.2001 seletuskirja tagamaid selgitada, loeb kohus tuvastatuks, et H.R.’ilt kooskõlastust Orava maaüksuse piiride muutmiseks seoses Härma katastriüksuse piiripunktide 25 ja 20 vahelise piiri mõõdistamisega ei saadud, mistõttu Raikküla Vallavalitsus ega Maa-amet ei saa käesolevas vaidluses tugineda väitele, et Härma katastriüksuse piirid olid Orava kinnistu omanikuga kooskõlastatud. 36. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lõige 1 sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui maareformi seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Raikküla Vallavalitsuse 19. novembri 2001. a korralduse nr. 218 (Härma katastriüksuse moodustamise toimik lk. 15) p-ga 1 lõpetati Raikküla valla (end Kabala Ühismajand) maakasutusõigus 51,69 ha suurusel maa-alal ja tagastati see maakorralduskava alusel Härma katastriüksusena õigusjärgluse alusel K. H.’e (2/3 mõtteline osa) ja H. H.’e (1/3 mõtteline osa) kaasomandisse Raikküla vallas, Kõrvetaguse külas vastavalt katastriüksuse plaanile. Olukorras, kus Orava maaüksus oli juba katastrisse ning kinnistusraamatusse kantud, ei saanud Raikküla Vallavalitsus tagastada Härma maaüksust piiridega, mis rikkusid Orava kinnistu terviklikkust. Arvestades vallavalitsuse poolt koostatud Härma maaüksuse asendiplaanile märgitud ning piiriprotokollis selgesõnaliselt kajastatud Härma piiripunktide erinevust, oleks Raikküla Vallavalitsus pidanud eeltoodud probleemse olukorra talle maamõõtja poolt esitatud katastriüksuse toimikuga tutvumisel avastama. Kuigi käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Orava maaüksus tagastati endistes piirides ning Härma maaüksuse tagastamisel piiride mõõdistamisega eksiti, mitte vastupidi, ei muuda see Raikküla Vallavalitsuse tegevust seaduslikuks. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et Härma katastriüksus on seoses täpsema mõõdistussüsteemi kasutamisega mõõdistatud endistes piirides ning eksitud on Orava maaüksuse mõõdistamisel, ei oleks vallavalitsus saanud lubada maaüksuste omavahelise ülekatte tekkimist Orava kinnistu omaniku õigusi rikkuval viisil. Härma maaüksuse tagastamisel Härma katastriüksuse plaani alusel tekitas Raikküla Vallavalitsus kaebuse esitaja omandiõiguste rikkumist võimaldava olukorra. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega ei oleks Raikküla Vallavalitsus saanud Härma katastriüksust ka Orava katastriüksuse piiride mõõdistamisel vea avastades endistes piirides tagastada enne Orava maaüksuse tagastamise menetluse tagasipööramist ning Orava maaüksuse tagastamiseks antud korralduse kehtetuks tunnistamist. Kuna Härma katastriüksuse plaani koostamisel ei arvestatud 13 juba kinnistusraamatusse kantud Orava katastriüksuse seniseid piiripunkte ning Orava kinnistu omanik H.R.i Härma katastriüksuse piiriprotokolli allkirjastamisele ei kutsutud, on Raikküla Vallavalitsuse 19. novembri 2001. a korraldus nr. 218 (Härma katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 15) õigusvastane. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Härma maaomandi tagastamise toimiku vormistamine oleks toimunud seadusevastaselt, toimikusse oleks lisatud õigusvastaselt uusi dokumente ning eeltoodud toimingud võiksid mõjutada kaebuse esitaja õigusi, jääb H.R.’i kaebus vastavas osas (otsuse p 12 alapunkt 1 Härma maaomandit puudutavas osas) rahuldamata. Maa-ameti Rapla katastribüroo 21.02.2002 registreerimiskanne 37. Järgnevalt uurib kohus, kas Maa-ameti Rapla Katastribüroo 21.02.2002 kanne, millega kanti registrisse Härma katastriüksus, on õigusvastane. Vaidlus puudub selle üle, et Härma katastriüksuse kandmine registrisse tõi kaasa Härma ja Orava katastriüksuste pindalade osalise kattuvuse. Vaidlus puudub ka selle üle, et Orava katastriüksuse piire täpsustati vastavalt Härma katastriüksuse mõõdistamisele 2009. aastal. Nii selgitas 26.02.2010 kohtuistungil Maa-ameti esindaja T. Tomingas: „Orava katastriüksus sisuliselt on vähenenud, kuna täpsustavad andmed kanti sisse Härma katastriüksuse järgi. See oli kuskil 2009. aastal. /…/ Orava piir viidi kokku Härma piiriga. Orava piirid muutusid Härma registreerimisega ja see toimus 21.02.2002“ (vt Maa-ameti esindaja T. Tomingase selgitust 26.02.2010 kohtuistungil, kd I, lk. 219). Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr. 37 on kinnitatud „Riigi maakatastri pidamise kord“ (edaspidi Maakatastri pidamise kord). Maakatastri pidamise korra p 33 kohaselt peavad katastriüksuse moodustamise toimikus olema järgmised dokumendid: 1) toimingu algatamise alus; 2) piiriprotokoll; 3) katastriüksuse plaan; 4) mõõdistamise väliraamat ja pindala arvutamise lehed (katastripidaja poolt sätestatud juhtudel); 5) kitsenduste kohaldamise taotlus(
  3. ed)või toimiku koostaja märkus vastava taotluse puudumise kohta; 6) kohaliku omavalitsuse õiend katastriüksuse sihtotstarbe kohta; 7) muud katastriüksuse registreerimiseks olulised dokumendid vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku äranägemisel. Maakatastri pidamise korra p 34 kohaselt on katastripidaja kohustatud kontrollima kande või muudatuse tegemiseks esitatud toimiku dokumentide vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja fikseerima tulemused kontroll-lehel. Kontrollitakse, kas: 1) kõik kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas nad on korrektselt vormistatud; 2) teostatud katastrimõõdistamised ja vormistatud plaanimaterjal vastavad nõuetele; 3) esitatud dokumentidest tulenevad kanded sobivad katastrikaartide eelnevate kannetega. Maakatastri pidamise korra p 35 kohaselt langetab katastripidaja otsuse temale kande tegemiseks esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või teiste dokumentide kohta 10 päeva jooksul toimiku või teiste dokumentide katastripidajale esitamise päevast arvates. Maakatastri pidamise korra p 36 järgi on katastripidajal õigus nõuda kande tegemiseks esitatud dokumentide kohta täpsustavaid andmeid. Täpsustavate andmete saamiseni käesoleva korra punktis 35 nimetatud tähtaega ei arvestata. 38. Kohus nõustub Raikküla Vallavalitsusega selles, et katastripidaja oleks pidanud tuvastama Härma ja Orava katastriüksuste pindalade osalise kattuvuse, kuna tema käsutuses oli ka Orava katastriüksuse moodustamise toimik. Raikküla Vallavalitsuse esindaja on viidanud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 31 lõikele 1, mis sätestab, et kui selgub, et katastris registreeritud katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmed on vastuolus teiste katastris registreeritud või registreerimiseks esitatud katastriüksuste andmetega ja/või katastri kaartidel olevate andmetega, on maamõõtja kohustatud katastripidaja kirjalikul nõudmisel kontrollima esitatud andmete õigsust. Elektroonilise Riigi Teataja andmetel võeti nimetatud kord vastu Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr. 264 ning jõustus 03.11.2003 (RT I 2003, 67, 458). Seega katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise 14 kontrollimise kord ei kehtinud Härma katastriüksuse katastris registreerimise ajal 21.02.2002. Samas ei saa sellest siiski järeldada, et katastripidaja tegevus Härma katastriüksuse registrisse kandmisel oli õiguspärane. Maakatastriseaduse (kande tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 8 lg 2 kohaselt on katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui: 1) esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus; 2) esitatud dokumendid ja plaanid on vormistatud vigadega või ebakorrektselt. Eeltoodud sättest, samuti Maakatastri pidamise korra p-st 34 tulenes katastripidaja kohustus kontrollida katastriüksuse mõõdistamisel saadud andmete kooskõla juba katastris registreeritud piirnevate katastriüksuste andmetega. Maakatastriseaduse § 17 lõike 1 järgi peavad katastrimõõdistamisel katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad. Maamõõtja poolt eeltoodud nõude täitmisel on katastripidajal võimalik kontrollida ka kõrvutiasuvate katastriüksuste piiride omavahelist vastavust riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrgus. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr. 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 62 kohaselt kõrvaldab katastritoimikus esinevad puudused toimiku koostaja (maamõõtja) vastavalt katastripidaja kirjalikule ettekirjutusele. Tunnistaja J. Müürsepa ütlustest nähtuvalt ei kooskõlastanud Maa-amet Orava vana katastriüksuse plaani alusel Orava maaüksuse piire ning J. Müürsepp pidi esitama Maa-ametile Orava katastriüksuse uue plaani. Härma katastriüksuse moodustamise toimikus on maamõõtja Kalmer Taba 15.11.2001 seletuskiri, mille kohaselt on Orava katastriüksusel 20-25 vaheline joon mõõdistatud Härma katastriüksuse sisse, mistõttu mõlemat piiripunkti liigutati ja kooskõlastati omanikuga. Lisaks on Härma katastriüksuse toimiku kontroll-lehel märge „Orava joon lühem“ (t lk 20), mis kinnitab J. Müürsepa ütlusi Orava katastriüksuse pikendamise vajadusest. J. Müürsepa ütlustest võib järeldada, et Maa-amet pöörduski seoses eeltoodud probleemidega maamõõtja J. Müürsepa poole. Maa-amet vastustajana on käesolevas haldusasjas kinnitanud, et Orava katastriüksuse uus plaan ja piiriprotokoll, mis lisati Orava katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu, esitati katastripidajale 21.02.2002. Samal kuupäeval on registrisse kantud Härma katastriüksus. Arvestades Orava katastriüksuse kohta uue katastriüksuse plaani esitamise ning Härma katastriüksuse registrisse kandmise kuupäevade kokkulangevust; asjaolu, et katastriüksused asusid kõrvuti ning Härma katastriüksuse toimikus sisaldusid dokumendid, millest pidi katastripidaja jaoks selgelt ilmnema katastriüksuste omavaheline mittevastavus, oli katastripidaja enne Härma katastriüksuse registrisse kandmist kohustatud kontrollima vaidlusaluste katastriüksuste piiride omavahelist vastavust. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et Orava maaüksuse uus plaan maamõõtja Kalmer Taba 15.11.2001 seletuskirjas viidatud viga ei kõrvaldanud, läksid Orava ja Härma katastriüksused Härma katastriüksuse registreerimisega ülekattesse. 39. Maa-ameti väide, nagu ta ei olekski pidanud midagi kontrollima seoses sellega, et tal ei olnud alust kahelda talle esitatud Orava katastriüksuse plaanil ja piiriprotokollil olevate allkirjade ehtsuses, on asjakohatu. Katastriüksuse registreerimiseks vajalike dokumentide olemasolu ning dokumentidel olevate allkirjade ehtsus ei välista erinevate katastriüksuste katastrimõõdistamisel erinevate maamõõtjate poolt tehtud muid vigu ning erinevate katastriüksuste piiride omavahelist kokkusobimatust, mida saabki tuvastada eelkõige kõikide üksteisega piirnevate katastriüksuste kohta andmeid omav Maa-amet. Kuna käesoleval juhul olid Härma katastriüksuse toimikus andmed, millest juba nähtus kahe katastriüksuse omavaheline kokkusobimatus, oleks Maa-amet pidanud talle uue Orava katastriüksuse plaani esitamisel kahe katastriüksuse piire erilise hoolikusega kontrollima. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr. 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 63 järgi läheb omandiõigus tagastatud maale üle õigustatud subjektile ja senine maakasutusõigus lõpeb maa kinnistusraamatusse 15 kandmise (kinnistusregistriosa avamise) päevast. Katastripidajale pidi kindlasti teada olema, et Orava maaüksuse omanikul on omandiõigus maale seoses Orava maaüksuse registrisse kandmisega 1998. aastal juba aastaid enne Orava maaüksuse toimiku maamõõtjale ümbermõõdistamiseks tagastamist tekkinud. Maakatastriseaduse § 4 lg 1 kohaselt vahetavad katastripidaja ja kinnistusamet andmeid. Maakatastriseaduse § 4 lg 2 p 1 kohaselt esitab katastripidaja kinnistusametile katastriüksuse mõõdistamise tulemusel täpsustatud andmed kinnistu pindala kohta kinnistusraamatu andmete täpsustamiseks või parandamiseks. Maakatastriseaduse § 4 lg 5 järgi tuleb andmed esitada mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast vastava kande tegemist katastrisse või kinnistusraamatusse. Seega sõltuvad iga üksiku katastriüksuse kohta maakatastrisse kantud andmetest ka katastriüksusele vastava kinnistu, sh viimase pindala andmed kinnistusraamatus ning andmete selline ristkasutus võib mõjutada kinnistu omaniku omandiõigust. Kuna katastripidaja Orava ja Härma katastriüksuse piiride omavahelist kokkusobivust kas tahtlikult või raskest hooletusest ei kontrollinud ning eiras ka asjaolu, et Orava katastriüksus oli vanas katastriüksuse plaanis esitatud andmetega kinnistusraamatusse kantud, sai Härma katastriüksuse registrisse kandmisel tekkida kaebuse esitaja omandiõigusi rikkuv viga. Eeltoodust tulenevalt on õigusvastane ka Maa-ameti Rapla katastribüroo 21.02.2002 registreerimiskanne. Kaebuse esitaja kahjunõude rahuldamine 40. Kaebuse esitaja on taotlenud käesolevas haldusasjas Raikküla Vallavalitsuselt 19.11.2001 korraldusega nr. 218 ning Maa-ametilt Härma maaüksuse 21.02.2002 registreerimiskandega talle tekitatud kahju hüvitamist. H.R.’ile tekitatud kahju seisneb kaebuse kohaselt Orava kinnistul omavolilise kasvava metsa raiega ja ebaseaduslikult hangitud puidu omandamisega tekitatud varalises kahjus, mis OÜ Metsabüroo hinnangul (kd II, lk. 68-81) on 113 000,58 krooni. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Arvestades kohtumenetluses kaebuse ennistamise tähtaja rahuldamisel Tallinna Ringkonnakohtu poolt (kd II, lk. 44-49) juba tuvastatud asjaolu, et kaebajal puudus võimalus avastada oma õiguste rikkumist enne, kui lageraie Orava kinnistult oli juba teostatud, ei olnud kaebajal võimalik kahju enne selle tekkimist vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seetõttu on RVastS § 7 lõike 1 alusel rahalise kahju hüvitamine kaebuse esitajale võimalik ning põhjendatud. 23.11.2010 kohtuistungil ei vaidlustanud kumbki vastustaja seda, et kaebuse esitajal on kahju tekkinud; samuti ei olnud kummalgi vastustajal vastuväiteid kahjunõude suurusele ja selle aluseks olevale ekspertiisile (kd II, lk. 136). Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi rikkuv tagajärg tekkis mõlema vastustaja tegevuse tulemusena. Kuna Raikküla Vallavalitsuse 19.11.2001 korraldus nr. 218 anti Härma katastriüksuse tagastamiseks kaebaja kinnistu terviklikkust rikkuvate piiridega ning katastripidaja ei kontrollinud Härma katastriüksust registreerides selle piiride kooskõla juba katastrisse kantud Orava katastriüksuse piiridega, tekitasid eeltoodud korraldus ning katastriüksuse katastris registreerimine koosmõjus olukorra, kus Härmametsa kinnistu uus omanik sai asuda oma omandiõigust Härmametsa kinnistul kaebuse esitaja õigusi rikkuval viisil teostama. RVastS § 8 lõikega 1 hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui kaebaja õigusi ei oleks rikutud, oleks kaebaja käesoleval hetkel rikkam Orava kinnistult langetatud metsa ja puidu väärtuse, 113 000,58 krooni, võrra. Seega kuulub nimetatud summas kahju kaebajale hüvitamisele. Kuna kaebaja ei ole taotlenud talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, ei oma kahju hüvitamisel tähtsust kummagi vastustaja süü vorm ja raskus. Kohus peab kahjuhüvitise summa vastustajate vahel jagamisel siiski oluliseks lähtuda ka kummagi vastustaja võimalusest 16 kahju ära hoida. Käesoleva haldusasja faktiliste asjaolude põhjal saab järeldada, et Raikküla Vallavalitsus ei rikkunud tahtlikult kaebuse esitaja õigusi ning ilmselt ei olnud kuni kaebuse esitamiseni teadlik ka kaebuse esitaja õiguste rikkumisest, kuid valla maakorraldaja töös esines raske hooletus. Katastripidaja tegevus viitab aga sellele, et kahe katastriüksuse kattuvuse probleemist on oldud teadlikud, kuid probleemi lahendamiseks ei ole midagi ette võetud ning see osundab kas otsesele tahtlusele või raskele hooletusele. Eeltoodud kaalutlustel mõistab kohus Raikküla Vallavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks välja kahju summas 37 666,86 krooni ning Maa-ametilt kahju summas 75 333,72 krooni. Kaebuse rahuldamine ja menetluskulude väljamõistmine 41. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tunnistab õigusvastaseks Maa-ameti Rapla katastribüroo poolt 21.02.2002 teostatud Raplamaal Raikküla vallas Kõrvetaguse külas asuva Härma maaüksuse (katastritunnus 65401:001:0014) registreerimiskande. Ühtlasi mõistab kohus Raikküla Vallavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks välja kahju summas 37 666,86 krooni ning Maa-ametilt kahju summas 75 333,72 krooni. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja esindaja taotleb vastustajatelt H.R.’i kasuks menetluskulude väljamõistmist summas 13 794 krooni ja 50 senti. Menetluskulud seisnevad H.R.’ile antud õigusabikuludes summas 11 000 krooni, käesolevas haldusasjas tasutud ekspertiisitasus summas 720 krooni, riigilõivus summas 200 krooni ning esindaja sõidukulus summas 1414 krooni.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

H.R.’i õigusabikulud, riigilõiv ja ekspertiisikulu on kohtule esitatud kviitungite alusel tõendatud. Nimetatud kulu tuleb ühtlasi pidada vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Esindaja sõidukulusid tuleb pidada põhjendatuks summas 1026 krooni ja 25 senti (05.08.2010, 07.09.2010 ning 17.10.2010 kantud bensiinikulud tervikuna ning 23.11.2010 kantud bensiinikulu osaliselt, summas 260 krooni ja 25 senti). Kohtule on esitamata tõend 26.06.2010 tekkinud bensiinikulu kohta ning 23.11.2010 tekkinud bensiinikulu on tõendatud vaid 260,25 krooni ulatuses. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja põhjendatud menetluskuluks 12 946 krooni ja 25 senti.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92

lg 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 92

lg 10 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades kohtuvaidluse keerukust, mis seisnes kahe vastustaja õigusvastaste toimingute täpse piiritlemise komplitseerituses ning kaebuse eesmärki tervikuna, milleks oli kahju väljamõistmine vähemalt ühelt vastustajalt, olenevalt sellest, kumma vastustaja tegevuse tulemusena kaebajale kahju tekkis, oleks kaebaja kasuks kohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude väljamõistmata jätmine vaid seetõttu, et kohus teatud kaebaja nõudeid ei rahuldanud, kaebaja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista vastustajatelt proportsionaalselt kahjusumma väljamõistmisega kaebuse esitaja kasuks välja ka menetluskulud kogusummas 12 946 krooni ja 25 senti, mis jagunevad jätmiselt – Raikkülla Vallavalitsuselt 4315 krooni ja 40 senti ning Maa-ametilt 8630 krooni ja 85 senti. Kaebuse esitaja esindaja on taotlenud, et nimetatud summad kantakse H.R.’i Swedbank’is asuvale kontole nr. xxxxxxxxxxx. Tiina Pappel Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15.06.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 17 1. Rahuldada Raikküla Vallavalitsuse apellatsioonkaebus ning jätta Maa-ameti apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2010 otsuse haldusasjas 3-09-1585 p 2 ning teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Maa-ametilt H. R. kasuks välja 7 222,05 eurot. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2010 otsuse haldusasjas 3-09-1585 p-d 4 ja 5 ning teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Maa-ametilt H. R. kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud 827,42 eurot. 4. Mõista Maa-ametilt H. R. kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 357,64 eurot. 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.