lg 1, 2 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrolib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt
lg 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 võib üldise kohtualluvuse sätete kohaselt füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna tsiviilasja materjalide kohaselt E. K. Eestis elukohta ei ole, ei allu üldise kohtualluvuse sätete kohaselt antud hagi Eesti kohtule.
lg 1 kohaselt välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu võib esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi. Rahvastikuregistri andmetel on E. K. küll Eesti Vabariigi kodanik, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks, et kostja oleks isikuks, kellele laieneks eksterritoriaalsus. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et ta on isikuks, kes töötaks välisriigis avalikus teenistuses. Seega ei kuulu kostja suhtes kohtualluvuse kindlaksmääramisele
5. Hagiavalduse kohaselt lahendatakse laenulepingu üldtingimuste p 9.2 kohaselt kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlus Lepingus nimetatud laenusaaja elu- ja asukohajärgses kohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 104 lg 1 alusel võib kohus asja kohtualluvuse järgi läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Laenulepingu üldtingimuste p 9.2 kohaselt lahendatakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlused Lepingus nimetatud laenusaaja elu- ja asukohajärgses kohtus. Antud juhul on lepingu poolteks juriidiline isik (hageja) ja füüsiline isik (kostja). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt
lg 1 p 1 on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga. Seega kohtualluvuse kokkulepe ei kehti ning lähtuda tuleb üldisest kohtualluvusest. 6.
sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel
Vastavalt
lg 4 kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1– 29), või muu EL Nõukogu määrusega. EL Nõukogu määruse 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 2 p 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse nende kodakondsusest hoolimata. Kuna esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, millel on iseloomulikud tarbijalepingu tunnused; kostja on isik, kes on sõlminud krediidilepingu oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, st ta on Määruse 44/2001 mõttes tarbija. Seega kuulub kohtualluvuse suhtes kohaldamisele ka nimetatud EL Nõukogu määruse 44/2001 art 16 p 2, mille kohaselt teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 8.
lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna asi ei allu Tartu Maakohtule ega mõnele teisele Eesti kohtule, keeldub kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.