2-10-5183 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 27.juuni 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5183 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi A. P. vastu 81 823, 2

§ 176

lg 1 sätestatut kostjale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 99). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 30.aprillil 2011 (tl 102).

Seega on kostja teadlik vastuväite esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

Tartu Maakohtu 23.augusti 2010 otsusega rahuldati BIGBANK AS hagi A. P. vastu ja A. P. mõisteti BIGBANK AS kasuks välja 89 883, 96 krooni ja viivis alates 21.juulist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 53 582, 21 krooni, täieliku tasumiseni viivis 32, 88 % tagatamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui 53 582, 21 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud A. P. kanda. Kohtuotsus jõustus
oktoobril 2010 (tl 66-72). 2.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades

§-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt, so 53 582, 21 kroonilt riigilõivu 8 500 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 8 500 krooni, so 543, 25 eurot. 3. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses summas 2 500 krooni, so 159, 78 euro kostjalt välja mõistmist. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kahe esitatud arve alusel. Hageja esindaja on hagejale esitanud arve nr 21, 12.jaanuarist 2010, summas 1 500 krooni ja arve nr 64, 20.juulist 2010 summas 1 000 krooni. Arve nr 12 spetsifikatsiooni kohaselt on arve esitatud õigusabi osutamise eest võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamise eest ( tl 124). Arve nr 49 on esitatud õigusabi osutamise eest hageja esindamisel kohtuistungil ( tl 125). 2

(3)Kohus leiab, et arvestades hagiavaldust ja vaidluse olemasolu, ei ole käesolev tsiviilasi eriti raske keerukusastmega. Samuti arvestab kohus õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel lisaks asja keerukuse astmele ka kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja eeldatavalt selleks kulunud aega. Käesolevas asjas on hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov kohtule esitanud hagiavalduse 5 lehel ja hageja nõude täpsustuse 1 lehel. Hageja esindaja Artur Maljukov on osalenud ka 20.juulil 2010 toimunud kohtuistungil, mis protokolli kohaselt kestis 45 minutit. Antud hagi näol on hageja esindaja puhul tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja õigusabi kuluks arve nr 21 alusel 63, 91 eurot. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja õigusabi kuluks kokku 127, 82 eurot. Kohus märgib veel, et antud asjas on hagejat esindanud ka hageja töötajad Taavi Vospert ( tl 54-56), Erika Vakulenko (tl 76) ja Janika Simmul (tl 88-89), kellega seotud kuludest kohus hüvitaks vajadusel ainult sõidukulud. 4. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud Tartu Maakohtu 23.augusti 2010 otsusega jäeti BIGBANK AS menetluskulud A. P. kanda, siis tuleb A. P. AS BIGBANK kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kokku 543, 25 eurot ja hageja esindaja kulu 127, 82 eurot, kokku seega menetluskulu 671, 07 eurot. 5. Hageja on esitanud hagiavalduse elektrooniliselt ning on tasunud vastavalt RLS § 57 lg 2 alusel hagiavalduse ja selle lisade 26 lehekülje väljatrüki eest 130 krooni, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb.

§ 340

lg 5 ( jõustunud alates 01.01.2010) kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Seega on hageja tasunud riigilõivu 130 krooni toimingu eest, mis vastavalt

§ 340lg 5 on riigilõivuvaba.

Eeltoodut arvestades tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskuluna riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest summas 130 krooni. Hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada kohtule avaldus enamtasutud osas riigilõivu, so 130 krooni tagastamiseks. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-10-5183/13