) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 4 järgi ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 5432,49 eurot (85 000 krooni) ja sõidukulu summas 113,70 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et ka hageja sõidukulud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning kantud seoses menetlusega. Vastavalt TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esindaja sõitis 12.10.2011. a enda asukohast Tallinnast kohtuistungile Jõgeva kohtumajja, 2-09-56891 vahemaa 379 km. Hageja taotleb sõidukulu hüvitamist 0,30 eurot kilomeetri kohta, kokku summas 113,70 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.