Obsah (9)

§ 174§ 1741§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 163§ 175

Tsiviilasi nr 2-09-29257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. oktoober 2011, Põlva kohtumaja, Võr

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine 11. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415). 12.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

13. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

1. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
2. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 16.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 16.
2. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt võib hageja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. OÜ J. I.

§ 407

lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 4).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2/3 16.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras ehk 0,1% päevas. VÕS § 94 lg 1 järgne viivis perioodil 01.07.2006-31.12.2006 oli 3,5% + 7% ehk 11,5% aastas; perioodil 01.01.2007-30.06.2007 4% + 7% ehk 11% aastas; perioodil 01.07.200731.12.2007 4% +7% ehk 11% aastas; perioodil 01.01.2008-30.06.2008 4% + 7% ehk 11% aastas; perioodil 01.07.2008-31.12.2008 2,5% + 7% ehk 9,5% aastas; perioodil 01.01.200930.06.2009 1% + 7% ehk 8% aastat; Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga viivist 953 päeva eest summas 266,64 krooni s.o 17,04 eurot. 16.
2. Jooksev viivis tuleb välja mõista seaduses sätestatud ulatuses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetetaud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 01.07.200931.12.2009 1% + 7% ehk 8% aastat; perioodil 01.01.2010 – 30.06.2010 1% + 7% ehk 8% aastas; perioodil 01.07.2010-31.12.2010 1% +7% ehk 8% aastas; perioodil 01.01.2011 – 30.06.2011 1,25% + 7% ehk 8,25% aastas. J. H. OÜ-le J. I. viivist perioodil 11.06.2009 – 30.06.2011 summas 166,50 krooni ehk 10,64 eurot. 16.4.

§ 163

lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 60% kostja kanda ja 40% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 16.5.

§ 1741

lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1 900,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni hagiavalduse eest ja 60% hageja menetluskuludest ehk 1500,00 x 60%= 900,00 krooni). Hageja on juba hagiavalduses palunud kostja kanda jätta kõik menetluskulud. Hageja õigusabikulu on 1500,00 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 900,00 krooni (

§ 175lg 1).

Kuna kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 60%, tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 900 krooni. Epp Tombak Kohtunik 3/3