Obsah (7)

§ 630§ 444§ 150§ 173§ 174§ 1741§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 27. oktoober 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Asja lahendamine nr 2-11-35484 Time Finans AB versus K

§ 630

lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtu põhjendused Kostja on

1. oktoobril 2011 kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, tunnistanud hagi täies ulatuses ning loobunud enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonikaebuse esitamisest. Hageja on
2. oktoobril 2011 kohtule esitatud kirjas loobunud enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest ja palub tagastada pool hageja tasutud riigilõivust OK Debt Collect OÜ arveldusarvele 17001703768, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus

§ 150

lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on esitanud kohtule avaldused, millega on loobunud enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 207,71 eurot ja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot – kokku riigilõiv 255,64 eurot ning õigusabikulud 50 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kuna pooled loobusid apellatsioonikaebuse esitamise õigusest, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna pool tasutud riigilõivust 127,82 eurot ja tasu õigusabi eest 50 eurot. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse hagejale.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 200 eurot. Silvi Maiste Kohtunik