) §-le 44² ja maksukorralduse seaduse (MKS) §-le
² alusel tagatise nõudmine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid maksuhaldur nõuab tagatise esitamist kaalutlusõiguse alusel, mille puhul tuleb arvestada normi mõtet ja eesmärki. Sätte kohaldamiseks peab maksuhalduril olema põhjendatud kahtlus, et just konkreetsel maksukohustuslasel võivad maksukohustused täitmata jääda. Tagatise määramise põhjenduseks ei ole piisav tugineda 20%-lise maksumääraga maksustatava käibe suurusele, iseäranis arvestades seda, et kaebaja puhul on sisendkäibemaksu osatähtsus käibemaksust suur ning ettevõtluse käigus reaalselt loodud lisandväärtuse osatähtsus on väike. Kuigi kaebaja viimase 6 kuu keskmine 20%-määraga maksustatav käive on 4 766 822 krooni, tekib maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ning kaupade ja teenuste soetamisel mahaarvatava sisendkäibemaksu vahe tõttu käibemaksukohustus maksustamisperioodide lõikes mitte enam kui 25 000 kr. Tagatise määramise metoodika ei ole kontrollitav ja on vastusolus MKS §-s 121 sätestatud nõuetega. Vastustaja ei ole tagatise ulatuse määramisel lähtunud tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Otsuses on küll viidatud isiku riskide hindamise metoodikale, ent ei selgu, milline õigusnorm annab aluse sellise metoodika rakendamiseks, samuti on otsuses märgitud, et 2010. aastal on maksimaalseks võimalikuks punktisummaks 85 punkti, kuid kaebajal ei ole võimalik tutvuda, millistel tingimustel on võimalik 85 punkti saamisest hoiduda. Jääb ebaselgeks, miks vara puudumine annab 5 punkti ning miks kaebaja pikaajaline kogemus kütusevaldkonnas ning maksukohustuse õigeaegne ja nõuetekohane täitmine ei vähenda väidetavat maksude tasumise riski. 3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta OÜ Liivi Kütus kaebuse rahuldamata.
§-dest 29 ja 31 tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud üksnes juhul, kui täidetud on kõik seal sätestatud tingimused. Kuna vastustaja ei saa ette näha, kas kõik nimetatud eeldused saavad maksukohustuslase poolt täidetud, puudub maksuhalduril ka õigus tagatise määramisel lähtuda lisandväärtuselt makstavast käibemaksust.
§-s 44² sätestatud tagatise nõudmine on ettevaatav tegevus, mille puhul maksukohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud ning tagatise määramise hetkeks ei pruugi olla selge, kui suureks täpselt maksukohustus kujuneb, mistõttu on tagatise määramise aluseks paratamatult plaanid ja prognoosid. Õigusaktid ega haldusõiguse üldpõhimõtted ei keela maksuhalduril loomast kaalutlusõiguse kasutamiseks konkreetset metoodikat, mis tagaks selle, et igal juhtumil arvestataks vastustaja kaalutlusõiguse kohaldamisel asjakohaseid kaalutlusi ning tagataks seeläbi ka iga kaalutlusotsuse tegemisel isikute võrdse kohtlemise. 2
§-st 44² ja MKS §-st 121 tuleneb, et tagatise näol ei ole tegemist mingisuguse üldise maksukohustuslast distsiplineeriva meetmega, vaid tagatise nõudmise eesmärk on kindlustada tulevikus tekkivate või tekkida võivate maksukohustuste täitmine. See omakorda tähendab seda, et tagatise määramisel peab maksuhaldur esmalt määratlema selle maksukohustuse ja selle võimaliku suuruse, mille täitmise tagamiseks ta tagatise esitamist nõuab. Vastustaja on kaebajalt tagatise nõudmisel eksinud kaalutlusõiguse teostamise reeglite vastu ning ilmselgelt valesti tuvastanud tagamist vajava võimaliku maksukohustuse suuruse. Kaebajal on olnud igakuise käibemaksukohustuse suuruseks keskmiselt paarkümmend tuhat krooni ning senini on kaebaja oma maksukohustused nõuetekohaselt täitnud ning vastustaja ei ole tuvastanud selles osas rikkumisi. Seetõttu on kaebajalt tagatise nõudmine võimaliku 1 000 000 krooni suuruse käibemaksukohustuse täitmise tagamiseks ilmselgelt põhjendamatu ning vastuolus kaebaja senist majandustegevust kajastavate andmetega. Pole oluline, et kokkuvõttes kujunes nõutava tagatise summa suuruseks 80 000 krooni, kuivõrd otsusest nähtuvalt nõutakse seda just 1 000 000 krooni suuruse tekkida võiva võla tagatisena ning vastustaja enda poolt kasutatud metoodikat arvestades oleks nõutava tagatise summa oluliselt väiksem, kui selle määramisel oleks lähtutud väiksemast tekkida võiva maksukohustuse suurusest. Vastustaja pole põhjendanud oma seisukohta, et kaebaja käibemaksukohustus võiks varasemate perioodidega ligilähedaselt sama suure maksustatava käibe mahu juures tulevastel perioodidel oluliselt suureneda. Tulevastel perioodidel tekkiva sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ulatust on maksuhalduril võimalik eelnevate perioodide kohta olemasolevate andmete põhjal prognoosida samamoodi, nagu ta saab prognoosida ettevõtte tulevase käibe suurust.
² lisati seadusesse käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega, mille eelnõu seletuskirjas kajastatu kohaselt peab maksuhaldur tagatise nõudmisel hindama neid konkreetse ettevõtja majandustegevust iseloomustavaid näitajaid, millest ripub ära maksukohustuste teke, samuti seda, kas ja kuidas on isik oma maksukohustusi senini täitnud. Samuti peab vastustaja põhjendama, miks ta kahtlustab võimalust, et tulevikus tekkida võivad maksukohustused jäävad täitamata. Olukorras, kus ettevõtja on varem oma käibemaksukohustuse nõuetekohaselt täitnud ning vastustajal ei ole selles osas talle etteheiteid, saab see kahtlus tekkida iseäranis mingitest asjaoludest, mis annavad maksuhaldurile põhjuse arvata, et kaebaja majandustegevuse sisu tulevikus muutub või võib muutuda. Vastustaja ei saa põhjendamata asuda seisukohale, et ettevõtjal, kelle puhul on eelnevatel perioodidel maha arvamisele kuuluva sisendkäibemaksu osakaal moodustanud käibelt arvestatud käibemaksusummast suure osa, ei teki samasuguse majandustegevuse jätkamise korral tulevikus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust kas üldse või siis et see tekib mingisuguses oluliselt teistsuguses suuruses. Vastustaja väide, et sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduste täitmist ei saa kindlalt ette prognoosida, ei ole iseenesest vale, ent tagatise nõudmisel ei saa maksuhaldur põhjendamata eeldada, et need eeldused konkreetse maksukohustuslase puhul tulevikus täidetud ei saa. Selle väitmiseks tuleks maksuhalduril tuua välja need asjaolud, mille pinnalt ta leiab, et maksukohustuslase senise majandustegevuse sisu tulevastel perioodidel muutub selliselt, et see toob kaasa suurema käibemaksukohustuse. Selliseid asjaolusid vaidlusaluses otsuses välja toodud ei ole. Nendeks asjaoludeks ei saa olla 3
§-s 44² sätestatud tagatise eesmärk ei ole kütuseturul tegelevate ettevõtjate üldpreventiivne korralekutsumine või õiguskuuleka maksukäitumise stimuleerimine, vaid mõistliku tõenäosuse piires tekkida võivate tulevaste maksukohustuste täitmise tagamine olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et vastasel korral võiksid need kohustused täitmata jääda. Turul pikka aega tegutsenud ning senini maksukohustusi nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul ei saa tagatise nõudmist õigustada pelgalt sellega, et tal puudub registervara või et tema ettevõtlusest loodav lisandväärtus on väike. Vastustaja oleks pidanud põhjendama, miks on tal kahtlus, et selline ettevõtja muudab tulevastel perioodidel oma majandustegevuse sisu selliselt, et sellega kaasneb suurem maksukoormus, mille isik võib täitmata jätta. Selliseid põhjendusi ei ole otsuses esitatud. Vastustaja ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest ja mõistlikest kaalutlustest ega ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt võiks tekkida mõistlik kahtlus, et kaebajal võiks tulevastel maksustamisperioodidel tekkida vaidlusaluses otsuses näidatud suurusega maksukohustusi, mis tal nõuetekohaselt täitmata võivad jääda.
² võrdlemisi üldine sõnastus ning asjaolu, et sellel alusel tagatise nõudmise täpsemaid tingimusi ega korda seaduses reguleeritud ei ole, ei kahanda, vaid pigem suurendab maksuhalduri kohustust selle normi kohaldamist põhjendada ning normi kohaldamise vajalikkust igakülgselt kaaluda. MKS § 12 paneb maksuhaldurile sõnaselgelt kohustuse kaalutlusõiguse alusel tehtava otsuse langetamisel kaaluda põhjendatud huve. Tagatise nõudmisel tähendab see kahtlemata ka kohustust kaaluda tagatisega koormatava isiku huvide arvestamist, mida maksuhaldur vaidlusalusest otsusest nähtuvalt käesoleval juhul teinud ei ole. 4
² alusel on vastustajal õigus nõuda kaebajalt tagatist, on kohus rikkunud materiaalõiguse sätteid. Tagatise nõudmise otsus on maksuhalduri kaalutlusotsus, mille kohaldamiseks on vastustaja välja töötanud riskikriteeriumite hindamise süsteemi. Tagatissumma leitakse sel viisil, et isiku riskikoefitsient korrutatakse isiku prognoositava igakuise käibemaksusummaga. Mida kõrgem on nimetatud hinnangu tehte tulemusena saadav riskikoefitsient, seda suurem on maksuriskide realiseerumise tõenäosus, millest tulenevalt tuleb kõrgema riski puhul nõuda ka kõrgemat tagatissummast. Vastustaja on tagatise määramisel arvestanud ka maksumaksja varasemat maksukäitumist. Maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagatist nõuda kõigilt selliste riskiteguritega isikutelt, st kohelda kõiki kütusekäitlejaid võrdselt, et tagada kõigi konkurentide võrdne kohtlemine tagatise määramisel. Rakendades kõigi kütusekäitlejate suhtes ühtset metoodikat ja tagatise arvestamise ühtseid kriteeriume, on vastustaja püüdnud tagada maksimaalsel määral kõigi kütusekäitlejate võrdse kohtlemise. Viimane ei tähenda, et vastustaja oleks kaalutlusõigusest loobunud. Kaalutlus väljendub väljatöötatud metoodikas ja selle rakendamises. Ühele või teisele äriühingule tagatise määramisega ei soovi maksuhaldur kindlasti öelda seda, et vastava otsuse adressaat hakkaks kindlasti toime panema maksupettusi. Kriteeriumide olemasolul on tegemist tõenäosusega, mis ei pruugi realiseeruda. Küll aga tuleb ohu realiseerumise tõenäosuse ja selle tagajärgede vähendamiseks tarvitusele võtta vastavad abinõud. Kütusekäitlejate puhul on seadusandja loonud võimaluse maksuriske maandada tagatise nõudmise läbi. Kohtu väide, et vastustaja pidanuks arvestama ka kaebaja poolt prognoositava sisendkäibemaksuga, on väär. Asjaolust, et kaebajal ei ole varasemalt 1 000 000 krooni ulatuses käibemaksukohustust tekkinud, ei saa eeldada, et sellises ulatuses käibemaksukohustus ei saa tekkida ka tulevikus. Vastustaja on tagatissumma määramise aluseks võtnud maksumaksja enda prognoosid, mitte ei ole tagatise arvutamise üheks aluseks oleva tulevase käibemaksusumma puhtalt enda suvast välja arvestanud. Tagatise määramisel ei saa lähtuda lisandväärtuselt makstavast käibemaksust, kuna ei saa olla kindel, et sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused realiseeruvad. Sisendkäibemaksu osatähtsuse suurus käibemaksust iseenesest viitab riskile, et tegemist võib olla äriühinguga, mis tegeleb üksnes kütuse vahendamisega ja kuulub juba seetõttu ka nn suurema riskiga ettevõtete hulka. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.