← Eesti

3-10-1125/57

Obsah (5)§ 53§ 54§ 7§ 26§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-11

§ 53lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Rae Vallavalitsus väljastas 11.03.2003 korraldusega nr 244 OÜ-le Montreaal kasutusloa tähtajaga kuni 11.03.2008 müügikioski kasutamiseks asukohaga Tartu mnt
  2. km, Mõigu alevik, Rae vald, Harjumaa.
  3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) teavitas 17.02.2005 teatisega OÜ-d Montreaal kioski aadressi muutmisest, sest Tallinna linna territooriumil asuv hoone on ekslikult registreeritud Rae valla ehitusregistris, ehitise uueks aadressiks on Tartu mnt
  5. OÜ Montreaal esitas 11.03.2008 TLPA-le kasutusloa pikendamise taotluse.
  6. TLPA vastas 03.04.2008 kirjaga nr 3-1/2366 OÜ Montreaal taotlusele eitavalt. Kirjas märgiti, et ehitusseadus (EhS) ei näe ette võimalust pikendada ehitise kasutusluba ega ajutise ehitise 3-10-1125 kasutamisaega, seetõttu on uue kasutusaja andmine võimalik üksnes uue ehitusloa väljastamisel. Kuid ka uue ehitusloa taotlemise korral ei pea amet võimalikuks kõnealusele ehitisele uue kasutamisaja andmist, sest ajutine müügikiosk ei sobi antud asukohta ja tuleks kasutusloas märgitud kasutusaja möödudes likvideerida. Kõnealusele ehitisele uue kasutusaja mitteandmist ei tingi ehitustegevus kavandatava teelaienduse näol, vaid eelkõige liiklusohutuse tagamine.
  7. OÜ Montreaal esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 03.04.2008 kirja tühistamiseks ja TLPA kohustamiseks vaadata kaebaja 11.03.2008 taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohus jättis 22.10.2008 otsusega nr 3-08-859 kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.11.2009 otsusega halduskohtu otsuse muutmata ja Riigikohus jättis 18.02.2010 määrusega OÜ Montreaal kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu otsuse seisukohad olid lühidalt järgmised: 1) Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldus nr 244 OÜ-le Montreaal kasutusloa väljastamise kohta müügikioski kasutamiseks tähtajaga 11.03.2008 ei olnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, sest pädevuse ületamist tinginud asjaolud ei olnud ilmselged. Pädevuse ületamise tingis Rae Vallavalitsuse ekslik arusaam, et ehitise asukoht kuulub Rae valla territooriumi hulka. 2) Kohalikul omavalitsusel on võimalik ehitise kasutusluba ja ajutise ehitise kasutusaega pikendada, kuid kokku mitte kauemaks kui 5 aastaks (EhS § 15 lg 3 ja § 35 lg 2). Kuna Rae Vallavalitsus väljastas 11.03.2003 korraldusega kasutusloa maksimaalseks tähtajaks, so 5 aastaks, ei olnud seda tähtaega võimalik pikendada. Kasutusloa pikendamise ainus võimalik viis olnuks kioskile uue ehitusloa väljastamine, milles ei oleks määratletud ehitist enam ajutisena. Ehitusloa väljastamine eeldanuks omakorda detailplaneeringu kehtestamist. 3) Kuigi kirjas toodud põhjendused uue kasutusloa mitteväljastamise kohta on eraldi võetuna ebapiisavad, ei tingi see otsuse tühistamist. Samuti ei riiva ehitusloa mitteandmine kaebaja õigusi. Põhiseaduse §-ga 31 kaitstud ettevõtlusvabadus ei hõlma isiku nõudeõigust lubada püstitada temale mittekuuluvale maale ehitisi, mida ta saaks kasutada ettevõtluse tarbeks. Samuti puudub äriühingul õiguspärane ootus, et ta saab jätkata ehitise kasutamist pärast kasutusloa tähtaja möödumist. Seetõttu ei oma mingit tähtsust viited sellele, et Tallinna linn nõustus ehitise kasutamisega kasutusloa tähtaja jooksul. Tallinna linn ei ole andnud lubadust ehitise kasutamise aega pikendada. TLPA on 03.04.2008 kirjas toodud seisukohta kioski sobimatusest antud asukohta põhjendanud oma 11.09.2007 kirjas Tallinna Kesklinna Valitsusele. 4) TLPA 03.04.2008 kirjas väljendatud keeldumine kioski kasutusloa ja kasutamisaja pikendamisest oli õiguspärane. Seetõttu puudub alus kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
  8. TLPA kohustas 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatusega nr 584 OÜ-d Montreaal EhS § 61 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel likvideerima ehitusloata püstitatud kioski aadressil Tartu mnt 126 täies ulatuses hiljemalt 02.02.2009 ja hoiatas kohustuse mittetäitmise korral sunniraha rakendamisega summas 10 000 krooni. Müügikiosk asub reformimata riigimaal ning OÜ-l Montreaal puudub kehtiv ehitusluba ja maatüki omaniku nõusolek antud maaüksusel ehitada. Seega on ehitis ebaseaduslik. Samuti puudub ajutisel ehitisel kasutusluba, kuna selle kehtivus lõppes 11.03.
  9. Kasutusloas määratud kehtivuse tähtaeg oli seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg. Ehitise likvideerimise tähtaeg määrati EhS § 40 lg 3 alusel.
  10. OÜ Montreaal esitas 09.12.2009 vaide TLPA 10.11.2008 ettekirjutuse peale.
  11. Tallinna Linnavalitsus jättis 30.03.2010 korraldusega nr 483-k OÜ Montreaal vaide rahuldamata. Linnavalitsus möönis, et jõustunud kohtuotsusest nr 3-08-859 tulenevalt oli kioski näol tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, kuna sellel olid kuni 11.03.2008 nii ehitus- kui 2

(7)3-10-1125 kasutusluba, mille õigusvastasus polnud ilmne. Oluline on aga, et tegemist on ajutise ehitisega, mille kasutusluba kehtis kuni 11.03.
  1. Seega puudub kioskil kehtiv kasutusluba. Diskussioon müügikioski amortiseerumise üle on ainetu, sest vastav asjaolu ei oma antud ettekirjutuse puhul õiguslikku tähendust ega mõjutanud selle tegemist. TLPA keeldumine kasutusloa andmisest oli õiguspärane, seda on leidnud ka kohus otsuses nr 3-08-
  2. EhS välistab ajutisele ehitisele kasutusloa andmise kauemaks kui 5 aastaks ja kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusruum ajutise ehitise kasutusloa pikendamiseks üle 5 aasta. Samuti puudub OÜ-l Montreaal õiguspärane ootus, et ta saab jätkata ehitise kasutamist pärast kasutusloa tähtaja möödumist. Lisaks on müügikioski likvideerimine vajalik liiklusohutuse tagamiseks, sest kiosk asub Tallinna üldplaneeringus põhimagistraaliks määratud Tartu mnt teemaa alal. Liiklusohutust arvestades tuleks vältida Tartu mnt teemaa alal parkimist, kuna tegemist on intensiivse liiklusega tänavaga, mis on jätkuks riigimaanteele. Liiklusohutuse ja kioski külastajate turvalisuse tagamiseks puuduvad nii nõuetekohane parkimisala, aeglustus- ja kiirendusrajad parkimisalasse sissesõidu- ja väljasõiduteedele kui ka jalakäijatele mõeldud ülekäigurada koos ohutussaarega. Ehitusloa väljaandmine kioski püstitamiseks antud asukohta eeldaks detailplaneeringu kehtestamist. Seega on ettekirjutus õiguspärane ja põhjendatud ning vastab HMS §-s 5 ja EhS § 61 lg-s 4 sätestatud nõuetele.
  3. OÜ Montreaal esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.11.2008 ettekirjutushoiatuse nr 584 tühistamiseks. Menetluskulud paluti välja mõista vastustajalt. 1) Kaebaja on aadressil Tartu mnt 126 tegelenud ettevõtlusega üle 12 aasta, omades selleks kõiki vastavaid õigusi ja tasunud kasutatava maa eest maamaksu. Kaebajale teadaolevalt ei ole hetkel olemas piirkonna detailplaneeringut ega kavandatud ehitustegevust piirkonda jääval alal. 2) TLPA 10.11.2008 ettekirjutus ei ole õiguspärane ja rikub kaebaja õigusi. Vaideotsusest nähtuvalt möönab linn, et vaidlusaluse kioski näol oli tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, millel olid kuni 11.03.2008 nii kehtiv ehitus- kui kasutusluba. Seega põhineb ettekirjutus ebaõigetel väidetel, et Rae valla poolt antud kasutusluba oli tühine ja kehtetu algusest peale ning kioski näol on tegemist õigusliku aluseta ehitatud ehitisega. Ettekirjutuse ebaõige põhjendus toob kaasa ettekirjutuse õigusvastasuse. Hiljem ei ole võimalik ettekirjutuse põhjendusi muuta ega täiendada, see tuleb tühistada. 3) Ettekirjutuse tegemiseks puudus faktiline ja õiguslik alus. EhS § 61 lg 1 p 5 alusel ettekirjutuse tegemine on antud juhul ebaõige, sest kõnealust müügikioskit ei ehitata. Ei ole selge, kas ettekirjutust oleks tehtud üksnes EhS § 61 lg 1 p-s 8 toodud aluse esinemise korral. 4) Müügikiosk ei ole amortiseerunud. Linn on asunud vaideotsusega ettekirjutuse faktilist alust muutma, väites, et kioski amortiseerumine ei oma ettekirjutuse puhul õiguslikku tähendust. 5) Sõltumata EhS § 40 lg 3 ja § 61 lg 1 sõnastusest, on likvideerimisettekirjutuse tegemine kaalutlusotsus. Seda põhjusel, et teatud juhtudel, nagu ka käesolevas olukorras, peab olema võimalus jätta ettekirjutus tegemata, sest ettekirjutuse aluseks olev asjaolu võib olla põhjustatud haldusorgani poolt ja olla mööduv. Väidetavalt keeldus TLPA 03.04.2008 kirjaga kasutusloa andmisest. Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-08-859 kirja analüüsimisel, et sellega keelduti ehitusloa andmisest. Kaebaja leiab, et kirja näol on selle sisust nähtuvalt tegemist otsustusega ehitusloa kohta. Liiklusohutusega ei saa põhjendada kasutusloa andmata jätmist. EhS § 33 lg 3 järgi saab kasutusloa andmata jätmist põhjendada vaid kioski enda nõuetele mittevastavusega. Ümberkaudne liiklusohutus võib olla asjakohane ehitusloa menetluses. Nõuetekohast ehitusloa menetlust ei ole algatatud ega toimunud. Kirjas ei ole tehtud otsustust kaebaja 11.03.2008 taotluse osas konkreetse kasutusloa andmisest ega kasutusaja pikendamisest keeldumise kohta, vaid selgitatud EhS sisu (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3). Seega ei ole vastustaja lahendanud kasutusloa taotlust ja see on jätkuvalt lahendamata. Kuni kasutusloa taotluse lahendamiseni puudub alus likvideerimisettekirjutuse tegemiseks. 3
(7)3-10-1125 6) Viide ringkonnakohtu otsuse nr 3-08-859 põhjendustele kasutusloa andmisest keeldumise õiguspärasuse osas on ebaõige, sest kohtuotsuse põhjendustel puudub õiguslik tähendus ja siduvus. Menetlusosalistele on kohustuslik üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Nimetatud haldusasjas jäeti rahuldamata kaebus TLPA 03.04.2008 kirja tühistamiseks ja kaebaja kasutusloa taotluse uuesti läbivaatamiseks. Seega ei saa nõustuda sellega, et otsus oleks tehtud kasutusloa andmisest keeldumise õiguspärasuse kohta. 7) Vastustaja ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja annab tööd seitsmele inimesele ja müügikioski lammutamisel töökohad kaoksid. 8) Ekslik ja asjakohatu on põhjendus, et kaebajal puudub maaomaniku nõusolek Tartu mnt 126 asuval maaüksusel ehitada. Müügikioskit ei ehitata, seega on viide Harju Maavalitsuse seisukohale ebaõige. 9) Lahendamata on ka kaebaja taotlus hoonestusõiguse seadmiseks aadressil Tartu mnt
  2. TLPA palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) Vaidlust ei ole selles, et Tartu mnt 126 asuval kioskil puudub kehtiv ehitus- ja kasutusluba. Ringkonnakohus märkis otsuses nr 3-08-859, et kaebajal puudub õiguspärane ootus, et ta saab antud asukohal jätkata ehitise kasutamist pärast kasutusloa tähtaja möödumist. Pealegi välistab EhS ajutisele ehitisele kasutusloa andmise kauemaks kui 5 aastaks. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või mitte. Kõnealuse ehitise tähtaeg sai läbi 11.03.2008, mistõttu tuleb see EhS § 40 lg 3 kohaselt likvideerida. 2) Kasutusloa taotlus ei ole lahendamata. TLPA vastas 03.04.2008 kirjaga eitavalt kaebaja taotlusele pikendada kioski kasutusloa tähtaega. Ringkonnakohus leidis otsuses nr 3-08-859, et kirjas väljendatud keeldumine kasutusloa ja kasutamisaja pikendamisest on õiguspärane. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kasutusloa pikendamise küsimuses on otsus tehtud. Vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud ega tugine faktidele. 3) Asjakohatu on väide, et kioski lammutamisega lõpeb kaebaja tegevus ja kaovad töökohad. Kaebaja on antud asukohas ettevõtlusega tegelenud ilma ehitus- ega kasutusloata juba üle 3 aasta. Selle aja jooksul oleks iga tavapärast hoolsust ülesnäitav ettevõtja pidanud suutma oma tegevuse ümber korraldada. Linn on vastupidi kaebaja väidetule käitunud tema suhtes soosivalt ja lubanud tal aastaid tegutseda enda territooriumil vastavaid lube omamata. 4) Tartu mnt 126 maatükile hoonestusõiguse seadmise taotlus ja selle lahendamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse. 5) Tõele ei vasta kaebaja väide, et piirkonda jääval alal ei kavandata ehitustegevust. Tallinna Kommunaalamet tellis Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise projekti, mille kohaselt ehitatakse koos Ülemiste sõlmega välja Tartu mnt lõik Mõiguni. Ehitustööd on planeeritud aastatele 2011-2012, kioskit projekt ette ei näe. Projekt on kooskõlastusringil, ehitusluba veel antud ei ole. 6) Käesolevas asjas ei rikuta kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebajal puudub alates 11.03.2008 õiguslik alus Tartu mnt 126 asuvat ehitist kasutada. Nimetatud ehitisele uue ehitusja kasutusloa väljastamine on välistatud nii õiguslikel kui ka faktilistel asjaoludel, mistõttu on lammutusettekirjutus õiguspärane sõltumata kõigi põhjenduste asjakohasusest ja õigsusest.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 04.05.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kaebaja tugineb ebaõigele väitele, et tema kasutusloa taotlus on tänaseni lahendamata ja menetlus jätkuvalt pooleli. Taotlus lahendati TLPA 03.04.2008 kirjaga, mille tühistamist ja taotluse 4
(7)3-10-1125 uueks läbivaatamiseks kohustamist taotles kaebaja haldusasjas nr 3-08-859, kuid kaebus jäeti rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud. Kasutusloa taotlus ei saa olla lahendamata, kui jõustunud kohtuotsusega on jäetud rahuldamata nii kaebaja taotlus TLPA kasutusloa andmisest keeldumise otsuse tühistamise kui ka kasutusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Sama on kaebajale selgitanud ringkonnakohus 14.06.2010 määruses. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 17 lg-st 1 tulenevalt võib kohus tugineda jõustunud kohtuotsuse motiivides tuvastatud asjaoludele. 2) EhS (§ 15 lg 3, alates 01.05.2009 § 151) kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. Kaebajale oli väljastatud kasutusluba tähtajaga kuni 11.03.

  1. Seaduses ettenähtud ajutise ehitise kasutamise maksimaalne tähtaeg (5 aastat), mis oli ka kasutusloa tähtajaks, lõppes 11.03.
  2. Seega on kaebaja poolt müügikioski kasutamine olnud pärast tähtaja lõppemist õigusvastane. Seega on TLPA 10.11.2008 ettekirjutus lõppjärelduses õige. Ajutine ehitis tuleb pärast seaduses selle kasutamiseks ettenähtud tähtaja möödumist likvideerida (EhS § 40 lg 3). Seega ei riku vaidlustatud ettekirjutus kaebaja subjektiivseid õigusi. Haldusakti tühistamiseks ei anna alust eksimused haldusakti põhjendavas osas ja õiguslikes alustes, kuna need ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). 3) Kohus jätab käsitlemata väite, kas müügikioski näol on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, sest see ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Samuti jäävad asjassepuutumatuse tõttu käsitlemata muud kaebuses esitatud väited. 4) Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1 , § 26 lg 1 p 1).

Kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, tuleb kaebus jätta

§ 26lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. OÜ Montreaal palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. Kaebaja jääb kaebuses toodud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt: 1) Halduskohus on

§ 7

lg-t 1 ja § 26 lg 1 p 1 valesti kohaldanud.

§ 7

lg 1 reguleerib halduskohtusse pöördumise õigust, mitte kaebuse sisulise lahendamise materiaalseid aluseid.

§ 7lg 1 alusel kontrollib kohus, kas kaevatav haldusakt puudutab kaebaja õigusi.

Siin on ennatlik küsimus, kas kaebaja õigusi on õigusvastaselt rikutud. Ka

§ 26

lg 1 p 1 ei näe kaebuse rahuldamise alusena ette isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, vaid haldusakti õigusvastasuse. Alles siis, kui on leitud, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga ja see puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi, saab öelda, et see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Antud juhul on kohus teinud otsuse vastupidise arutlusega. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ja jätnud seetõttu haldusakti õigusvastasuse arvesse võtmata. Ometi on kaevatava haldusakti puutumus kaebaja õigustega ilmne ja keskne küsimus peaks olema haldusakti õiguspärasus või –vastasus. 2) Ka kohus leidis, et esinevad eksimused kaevatava haldusakti põhjendavas osas ja õiguslikes alustes. Haldusakti tühistamata jätmine HMS § 58 alusel on asjakohatu, sest see säte reguleerib üksnes menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgi, mitte eksimusi haldusakti põhjendustes. Antud juhul oli tegemist haldusakti sisulise õigusvastasusega, sest haldusakt oli vastuolus EhS asjakohaste sätetega. 5

(7)3-10-1125 3) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja kasutusloa taotlus on lahendatud. Just asjaolu, et haldusorgan ei ole kasutusloa taotlust läbi vaadanud, välistabki kasutusloa andmisest keeldumise otsuse tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuete rahuldamise. 4) Harju Maavalitsus on keeldunud andmast nõusolekut Tallinna linnale kioski aluse maa munitsipaliseerimiseks, kuna maa on kolmanda isiku (kaebaja) kasutuses. Selline hoiak on hinnatav kaebaja positsiooni aktsepteerimisena.
  1. TLPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Maavanema keeldumine Tartu mnt 126 maaüksuse munitsipaalomandisse andmisest ei ole hinnatav kaebaja positsiooni aktsepteerimisena. Maavanema keeldumise põhjuseks on „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 6 lg 1 p 6 järgi Tartu mnt 126 maaüksusel teisele isikule kuuluva vara olemasolu, mitte nõustumine selle vara õigusliku aluse või edasise kasutamisega. Kaebajale kuuluv vara on alati olnud ajutine ehitis, mille tähtaeg sai läbi juba kolm ja pool aastat tagasi ning mis on takistuseks maa munitsipaalomandisse taotlemisel ja Tartu mnt väljaehitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ega halduskohtu otsuse tühistamiseks.
  3. Halduskohus ei ole eksinud

§ 7lg 1 ning § 26 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaldamisel.

Kaebaja vastupidine käsitlus on ebaõige ega tugine

-s sätestatule. Kohus saab rahuldada tühistamiskaebuse vaid juhul, kui haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Selline käsitlus tugineb

§ 7

lg 1 ja

§ 26

lg 1 p 1 tõlgendusele koosmõjus.

§ 7

lg 1 alusel kontrollitakse kaebuse menetlusse võtmisel kaebeõigust, s.t seda, kas vaidlustatud akti puhul on riive kaebaja õigustele võimalik. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks ei piisa sellest, et õigusvastane haldusakt puudutab kaebajat, oluline on kindlaks teha, et haldusakti õigusvastasus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et vaidlustatud haldusaktil on mitmed vormivead, mistõttu haldusakt ei saa olla formaalselt õiguspärane. Samas on kohus leidnud, et ettekirjutus-hoiatuse vormivead ei mõjutanud asja otsustamist ning haldusakt ei riku vaatamata selle formaalsele õigusvastasusele kaebaja subjektiivseid õigusi.

  1. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusalune ettekirjutus on sisuliselt õiguspärane. Kaebajal puudub õigus Tartu mnt 126 asuvat müügikioskit pärast selle kasutustähtaja lõppemist kasutada. Kasutusloa kehtivuse ja kasutusaja pikendamisest on vastustaja keeldunud ja ringkonnakohus on tuvastanud otsuses nr 3-08-859 sellise keeldumise õiguspärasuse. Ringkonnakohus jääb oma otsuses nr 3-08-859 toodud seisukoha juurde, et ajutise ehitise kasutusluba, mis on antud seaduses ettenähtud maksimaalseks tähtajaks, so 5 aastaks (EhS § 15 lg 3 ja § 35 lg 2), ei ole võimalik enam pikendada. Kaebajal olnuks võimalik saavutada kioski kasutamise tähtaja pikendamist vaid läbi uue ehitusloa ja selle alusel uue kasutusloa väljastamise, kuid kaebaja ei ole asjaoludest nähtuvalt vastustajale uue ehitusloa taotlust esitanud. Samuti ei ole ta taotlenud vaidlusalusele kinnistule detailplaneeringu kehtestamist. Seda, et vastustaja lahendas 03.04.2008 kirjaga kaebaja 11.03.2008 taotluse ja jättis õiguspäraselt kasutusloa pikendamata, märkis ringkonnakohus viidatud otsuses sõnaselgelt. Ringkonnakohus ei ole viidatud otsusega jätnud kaebust rahuldamata põhjusel, et vastustaja ei ole kaebaja kasutusloa pikendamise taotlust lahendanud. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et tema kasutusloa taotlus on siiani lahendamata ja lammutusettekirjutuse tegemine enne kasutusloa taotluse osas seisukoha võtmist ei ole õiguspärane.
  2. Õiguspärase olukorra saavutamiseks ei olnud kohalikul omavalitsusel suurt kaalumisruumi, sest ehitis oli püstitatud ajutisena ning ehitise kasutusaeg lõppenud. Ehitusloa taotlemiseks ettepaneku tegemine polnud võimalik, nagu käsitleti juba haldusasjas nr 3-08-859, ning seega oli 6

(7)3-10-1125 võimalik üksnes nõuda ettekirjutusega ehitise likvideerimist. Kui käsitleda EhS § 40 lg-t 3 kaalutlusõigust andva sättena, sisalduvad kaalutlused vaideotsuses. Vaideotsuses on pikemalt analüüsitud ka kaebaja väiteid selle kohta, et ehitise likvideerimiseks ei esine sisulisi põhjuseid. Linnavalitsus on viidanud sellele, et liiklusohutust arvestades tuleks vältida Tartu maantee tee maa-alal parkimist, sest tegemist on intensiivse liiklusega tänavaga. Linnavalitsuse vaideotsuses on arvesse võetud kaebaja seisukohta, et vaidlusaluse ehitise näol polnud tegemist õigusliku aluseta ehitisega, kuid leitud, et vaatamata sellele tuleb ehitis likvideerida. Kaebaja ei ole toonud välja kaalutlusi, mille arvestamine annaks vastustajale aluse asja uuel otsustamisel teistsuguse otsuse tegemiseks. Pelgalt asjaolu, et ettekirjutuse põhjendusi on vaideotsusega täiendatud, ei anna alust lõppjäreldustes õige ettekirjutuse tühistamiseks.
  1. Väited hoonestusõiguse taotluse esitamise kohta ei ole antud asjas asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Kasutusloa pikendamisest keeldumine on läbinud kohtuliku kontrolli ja ringkonnakohtu 04.11.2009 otsus nr 3-08-859 on jõustunud, seega kasutusloa pikendamisest keeldumise õiguspärasust ringkonnakohus käesolevas asjas enam ei hinda. Viited maavanema keeldumisele vaidlusaluse kinnistu munitsipaliseerimisest ei muuda käesoleva asja lahendust.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
  3. Kuna vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust tema kantud menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulusid tõendavaid dokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (

§ 92lg 1 ja § 93 lg 1). Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.