Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (
Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Käesolev otsus loetakse kostjale avalikult kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused hagejale
lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud kohtutäituril menetlusdokumente kätte toimetada, mistõttu maksti kohtutäituri tasu välja kohtutäituri seaduse § 32 lg 3 ja § 48 lg 2 alusel summas 15,30. Kuivõrd hageja ei esitanud taotlust enammakstud kohtutäituri tasu tagastamiseks, tagastab kohus enammakstud riigilõivu hageja avalduse alusel
Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga , seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabikulude eest 19.08.2010.a esitatud arvest summas 2500 krooni ehk 159,78 eurot maha arvestada käibemaks 500 krooni ehk 31,96 eurot. Õigusabikulude eest 08.06.2009.a esitatud arvest, millest antud tsiviilasjas osutatud õigusabi eest kuulus tasumisele 2000 krooni ehk 127,82 eurot, tuleb samuti proportsionaalselt maha arvestada käibemaksu summale vastav osa 360 krooni ehk 23,01 eurot. Kogumis tuleb õigusabikuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista 232,68 eurot (159,78- 31,91= 127,87; 127,82-23,01= 104,81; 127,87 + 104,81 = 232,68).
lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.