lg 3 alusel nõude suurendamise eest tasuda täiendavat riigilõivu või vähendada oma nõuet, arvestades Riigikohtu poolt määratud tsiviilasja hinda. Kohus andis hagejale aega täiendava riigilõivu tasumiseks või nõude Riigikohtu lahendiga vastavusse viimiseks 10 päeva alates kohtu pöördumise kättetoimetamisest. Kohtu pöördumine toimetati hagejale kätte 02.02.2011.a, kuid hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt ega hiljem riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ega nõude täpsustust. Kohus kordas hagejale oma nõuet 18.03.2011.a saadetud pöördumises ning andis hagejale teistkordse tähtaja. Kohtu pöördumine toimetati hagejale kätte 18.03.2011.a, kuid vaatamata sellele ei ole hageja tasunud täiendavat riigilõivu ega täpsustanud oma nõuet, mistõttu jättis kohus 05.05.2011.a määrusega hageja 27.01.2011.a hagiavalduse täpsustuses toodud täiendava nõude läbi vaatamata ning luges hagi esitatuks esialgses suuruses ehk hagi hinnaga 958,67 eurot. Ühtlasi tegi kohus hagejale korduva trahvihoiatuse menetluse venitamise eest ning kohustas hagejat esitama nõude täpsustuse 30.09.2010.a otsusega kindlaks määratud tsiviilasja hinda arvestades hiljemalt 16.05.2011.a. Kohus tegi 01.09.2011.a täiendava kirja, milles kohustas hagejat ja kostjat esitama hiljemalt 10 päeva jooksul alates pöördumise kättetoimetamisest kohtule oma seisukohad menetluse edasise jätkumise kohta. Muu hulgas kohustas kostjat kohtule teatama, kas kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikuks menetluses. Hageja vastas kohtule 02.09.2011.a. Vastuses esitas hageja vastuväite nagu temast või esindajast sõltuks menetluse viibimine ning leidis, et kuivõrd hagejal puudub soov täiendavateks toiminguteks, tuleb õigeks pidada 05.05.2011.a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2. Lisaks märkis hageja, et käesoleval juhul on võimalik menetleda hagi mittevaralises osas nagu Riigikohus puuduste kõrvaldamise nõuet hindas ning ebaõige oleks siinkohal juhinduda hagi hinna määramisel otsuse täitmise viisi määramise taotlusest, ning varalise nõude osas saab hagi menetleda 958,67 euro ulatuses. Kostja 13.09.2011.a seisukohtades esitas kostja taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 1 500 eurot. Taotlust põhjendas kostja sellega, et kuna hageja nimel ei ole kinnisvara ning ühtlasi puudub hagejal huvi käesoleva tsiviilasja menetluse vastu, on kostjal kahtlused hageja sisulise tegevuse lõppemise osas. Hageja vaidles 15.09.2011.a vastuses tagatise tasumise vajalikkusele vastu. Kohus kohustas 20.09.2011.a määrusega FTOÜ-d tasuma kohtu deposiiti tagatise kostja menetluskulude katteks 1 500 eurot. Pooled esitasid 14.10.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja taotles apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et FTOÜ taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS FG tasus 02.07.2007.a hagiavalduselt 1 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest AS LE vastu“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 500 krooni ehk 31,96 eurot kanda FTOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. LEAS taotles apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja arveldusarvele nr XXXXXXXXX Nordea Pangas kandmist.
lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kohus asub seisukohale, et LEAS taotlus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 1 000 krooni tuleb jätta
lg 3 alusel rahuldamata, kuna see on tasutud eelnevas kohtuastmes.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.