KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-30756 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi T. R. hagi E. T.a vastu 319, 56 euro n

§ 157lg 2 alusel.

II KOSTJA VASTUS

1. Kostja E. T. hagi ei tunnista ja palub kohaldada hagi aegumist. Vaidlusalune maatükk on kostja valduses olnud alates
2. aastast ning on kostja vanematele tagastatud talumaa. Kostja on korduvalt rõhutanud, et tegemist kostja varaga ning tema abikaasat tehingusse kaasata ei ole vaja. Kostja sõnul pole tema abikaasa T. R.ga kunagi kohtunud ega milleski kokku leppinud, mistõttu ei saa ka kostja abikaasat tehingu ebaõnnestumises süüdistada. Kostja väidab, et Jõhvis notari juures tema sisse ei läinud, käis T. R. üksi, millest seal juttu oli, kostja ei tea. Kohtuistungil 29.08.2011 väitis kostja, et notar Ülle Mesi juurde minekul sai aru, et hageja läheb ja räägib sees ise kokku. Kostja sai aru, et seal ees olid hagejal tuttavad inimesed. Kõik maa paberid olid hageja käes. Miks seekord tehingut ei tehtud, kostja ei tea. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks viimane korduvalt aastatel 2002-2010 kostja poole pöördunud. Esimene kiri saadeti hageja poolt kostja abikaasa nimele 11.07.2009, milles T. R. tegi ettepaneku müügitehing lõpuni viia. Järgmine kiri (so 06.01.2010) oli adresseeritud nii kostjale kui viimase abikaasale ning sellest kirjas nõudis hageja käsiraha tagastamist, leppetrahvi tasumist või ostu-müügitehingu sõlmimist. Hageja pidi ise Rakveres notari aja kinni panema ja ise kostjaga ühendust võtma, kuid enam kostja hagejat ei näinud. Kostja kinnitab, et ei ole tahtlikult müügilepingu sõlmimisest kõrvale hoidunud. Asjaolu, et hageja ei näidanud üles huvi tehingut lõpetada, arvas kostja, et hageja on tehingust loobunud. Kuna tehingu algusest 2002 kuni 2009.a juulikuuni oli möödunud pikk aeg, oli kostja müümise mõttest juba loobunud. Käsiraha tagasimaksmisest ja maa müümisest on ta loobunud. Kostja on seisukohal, et müügitehing jäi sõlmimata hagejast sõltuvatel põhjustel ning seetõttu kostja hagejale käsiraha tagastama ei pea. Käsiraha andis hageja selleks, et kostja seda maad kellelegi teisele ei müüks. (tl 106 pöördel) Kostja palus kohtuistungil 28.08.2011 kohaldada aegumist, kuna temast tehingu mittetegemine ei sõltunud. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata ja kohaldada aegumist.
4. Hageja T. R. esitas kostja E. T.a vastu käsiraha tagastamise nõude. (

§ 157

lg 2) Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et kuna tehing jäi sõlmimata hageja enda süül, ei pea ta hagejale käsiraha tagastama (

§ 157lg 1) Maksekorralduse (tl 14) kandis T.

R. 03.09.2002 kostja abikaasa Aino T.a arveldusarvele 5 000 krooni selgitusega „ maa ostu ettemaks Roosna kinnistu“. 6. Kuigi hageja väidab hagiavalduses ja kostja nõustub sellega, et T. R. tasutud 5 000 krooni tuleb käsitleda käsirahana

§ 156mõttes, ei nõustu kohus poolte seisukohaga. Vastavalt Ts

MS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 6.1

§ 156

lg 1 kohaselt on käsirahaks ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Sätet rakendatakse ainult lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks sõlmitud kokkulepetele. Ei kohaldata aga ettemaksule, mille puhul ei ole tegemist iseseisva võlasuhtega, vaid sõlmitud lepingu osalise täitmisega ja kus puudub käsirahale iseloomulik lepingu sõlmimise tõendamise funktsioon. Kohus märgib, et käsiraha antakse lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel. Rahasumma muutub käsirahaks vastava tehingu sõlmimisel. 6.2 Tulenevalt AÕS § 119 lg 1 ja 2 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud ning nimetatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks siis, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Analoogiliselt muutub kandega kehtivaks vorminõuet mittejärgiv eelleping. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käsirahaks muutunuks tasutud 5 000 krooni kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimisel. Rahasumma, mis antakse kokkuleppe järgi lepingu sõlmimiseks, ei ole käsiraha. Käsirahaga ei saa tagada lepingu sõlmimise kohustust. Käsiraha mõttest tulenevalt saab käsiraha anda juba tekkinud lepingulise kohustise täitmise tagamiseks, mitte aga lepingu sõlmimise tagamiseks tulevikus. Kohus leiab, et 5 000 krooni oli tasutud ettemaksuks kinnistute ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kostja E. T. selgitas kohtuistungil, et 5 000 krooni maksti selleks, et kostja kinnistut kellelegi teisele ei müüks (tl 106). Kuigi hageja väitel oli see 5 000 krooni 1/3 müügihinnast, ning kostja kinnitas, et tol hetkel nõustus kinnistu müüma 15 000 krooni eest (tl 65), kuulub kinnistu ostusumma tasumisele ostu-müügilepingu, mitte selle lepingu sõlmimise kokkuleppe järgi. 6.3 Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et T. R. tasutud 5 000 krooni ei saa lugeda käsirahaks

§ 156lg 1 mõttes, seega ei saanud kostja E.

T. seda ka omandada

§ 157lg 1 järgi.

Järelikult on hageja nõude aluseks alusetut rikastumist reguleerivad sätted.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 3

1. Kostja palub kohaldada hagi aegumist (tl 107 ) TsÜS § 143 järgi nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 151 lg 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et hagi aegumist tuleb arvestada alates septembrist
2. s.o ajast mil väidetavalt (hageja väitel) jäi kolmandat korda notariaalne ostu-müügileping sõlmimata. Kohus leiab, et hiljemalt septembris 2003 sai hageja teada oma õiguste rikkumisest. Hageja nõudis tasutud 5 000 krooni esmakordselt 09.07.2009 (so kostja abikaasa Aino T.ale saadetud kirjas) (tl 30) T. R. esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 28.06.2010, 13.10.2010 määrusega anti avaldus üle hagimenetlusse. Seega on hageja mööda lasknud TsÜS § 151 lg 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja. Hageja väited temapoolsete kontaktide otsimise kohta ajavahemikul 2002-2010 ei ole millegagi tõendatud. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult viivitanud oma nõudeõiguse teostamisega, nõue on aegunud ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud kannab täies ulatuses hageja T. R.. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1) Kohtunik Evi Kool 4