2-10-37802 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-37802 Tsiviilasi NS hagi KVOÜ vas

) § 190 lg 7 alusel.

1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
2. Määruse peale kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-37802, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
3. Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, millega hageja otsustati vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 4). Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 187

lg 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud NS’le anti 02.03.2010 määrusega (tsiviilasjas nr 2-10-6650) riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses, kohtus, täitemenetluses ja isiku õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Indrek Västrik’u. NS (hageja) esitas 04.08.2010 Harju Maakohtule hagi KVOÜ (kostja) vastu 70 038 krooni nõudes. 30.09.2010 määrusega andis kohus hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest 5 000 krooni ulatuses ning kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 3 500 krooni 500 krooniste osamaksetena 7 kuu jooksul. 2 2-10-37802 26.09.2011 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu ja menetluse lõpetamise taotluse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Juhindudes

§ 428

lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-10-37802 menetluse. Pooled on

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse kolme

§ 190

lg 7 palub hageja vabastada ennast menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu põhjendused

§ 361

lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks

§ 361

lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

§ 361lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 361

lg 1, uuendab kohus peatatud menetluse, kuna menetluse peatamiseks olev asjaolu on ära langenud seoses tsiviilasjas nr 210-23050 menetluse lõppemisega.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kooskõlas

§ 173

lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 1741

lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt

§ 168

lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Lähtudes

§ 190

lg 7 palub hageja vabastada ennast menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale on 3 2-10-37802 määratud menetlusabi riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi. Kohus on määranud Osaühingule Advokaadibüroo Valdma & Partnerid riigieelarvest makstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 268.46 eurot.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada

§ 190

lg 7 sätestatut ning vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud pikka aega ja kompromiss on sõlmitud eelmenetluses.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolte kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. Meeli Kaur kohtunik 4