← Eesti

2-09-47970/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

  1. oktoober 2011.a. Tsiviilasja number 2-09-47970 Tsiviilasi GP hagi NT vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja GP (isikukood XXX elukoht XX), tema esindaja jurist Sergei Postnikov (Negonovsky Law Office Ltd, Kopli 27, 10412 Tallinn); esindajad Kostja NT(isikukood XXX, elukoht XX), tema esindaja jurist Peeter Johannson (Mahtra 21-48, 13811 Tallinn). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 21.september
  2. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil osalesid hageja, GP, tema esindaja Sergei Postnikov ja kostja Natalja Tšaplõgina. Hagi hind 9584.66 EUR s.o. 150 000 EEK RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Jagada GP ja NT ühisvara ning jätta NT omandisse sõiduauto Nissan Note reg nr XXXja pehme nahkmööbli komplekt.
  5. Välja mõista NT tema omandisse jääva ühisvara arvelt hüvitusena 1721.36 (üks tuhat seitsesada kakskümmend üks eurot ja 36 senti) EUR GP kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja abielu registreeriti 31.12.2003.a. ja lahutati 29.06.2009.a. 23.09.2009.a. esitas hageja kohtusse hagiavalduse ning taotleb jagada poolte ühisvara, milleks on sõiduauto Nissan Note ja kümme nimetust kodutehnikat ning kodu sisustuse esemeid, kokku väärtuses 300 000 krooni. Menetluse käigus on hageja nõuet täpsustanud, loobunud osade esemete jaotamisest ja taotleb jagada järgmise ühisvara: pehme nahkmööbel ja sõiduauto Nissan Note reg nr. XXX. Mõlemad ühisvara esemed jätta kostjale ja hagejale hüvitada pool ühisvara väärtusest. Kostja vastuväited Kostja ei vaidlusta nahast pehme mööbli kuulumist poolte ühisvara hulka. Mööbel on käesolevalt kostja kasutuses. Sõiduauto Nissan Note puhul on tegemist kostja lahusvaraga ja seda järgmistel asjaoludel. 2006.a. kostja omandas sõiduauto Nissan Patrol. Auto ostmiseks kostja võttis laenu s.t. suurendas juba varem tema poolt võetud eluasemelaenu 400 000 krooni võrra. 2007.a. kostja tagastas nimetatud auto AS-ile FA ning omandas tagastatud auto jääkväärtuse ja täiendavalt tasutud 45 000 krooni eest auto Nissan Note, mille jagamist hageja taotleb. Pangalaen on võetud pikema perioodi peale, selle jagamist kostja ei nõua, see on kostja kohustus, mida ta peab maksma veel 15 aastat. Pealegi on kostja sissetulekud abielu ajal olnud tunduvalt suuremad, kui hageja omad, sest kostja töötas mitmel töökohal. Abielu ajal soetati ühiste vahenditega sõiduauto Ford Focus, milline peale lahutust müüdi hageja õele, saadud raha jäi hagejale. Abielu lahutamisel oli hageja deposiitarvel raha. Taotleb arvestada sõiduauto Ford Focus ja hageja deposiitarvel olnud rahasumma jagatava ühisvara koosseisu. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui kehtivast seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja abielu on registreeritud 31.12.2003.a. ja lahutati 29.06.2009.a. Hagiavaldus ühisvara jagamiseks on kohtule esitatud 23.09.2009.a. s.o. enne uue perekonnaseaduse jõustumist 01.07.2010.a. Poolte abielulised suhted s.h. ka abikaasadevahelised varalised suhted lõppesid juunis 2009.a. Seega hagi lahendamisel tuleb lähtuda enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadusest (PKS), millest on juhindunud ka menetlusosalised esitades oma nõuded, vastuväited ja kogunud neid kinnitavad tõendid. Mittevaieldavad asjaolud on järgmised : - poolte abielu registreeriti 31.12.2003.a., abielulised suhted lõppesid juunis 2009.a., abielu lahutati . 3 - - Swedbank AS ja kostja vahel sõlmiti 10.03.2006.a. laenuleping mille hilisemate lisadega anti korduvalt kostjale täiendavaid rahalisi vahendeid. Pangalaen on kostja kohustus ja selle jagamist pooled ei taotle; kostja ehitas abielu ajal enne abielu soetatud ja kostja lahusvaraks olevale kinnistule elamut, millele kulutas valdava osa pangalaenust; kostja on pangalaenu tagasimakseid teostanud abielu jooksul ja jätkab tagasimakseid veel 15 aasta jooksul; kostja kasutuses on pehme nahkmööbel, mille hinnaks on 550 EUR (t.l.237). sõiduauto Nissan Note reg nr. XXXhinnaks on 7100 EUR (t.l.257); abielu jooksul soetati sõiduauto Ford Focus, mis pärast lahutust müüdi hageja õele (t.l. 215, 225, 238); abielu lõppemisel oli pangas hageja deposiitarvel rahalisi vahendeid 1012,
  6. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 2 sätestab, et ühisvara jagamisel pärast abielusuhete lõppemist määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Hageja leiab, et on abielu jooksul kõik teenitud vahendid andnud kostja käsutusse, kuid on jäänud lõpuks varatuks. Kostja on aga abielu jooksul saanud kahekordse maja, auto ja kõik kodu sisustuse esemed. Kostja väitel tuleb kohtul arvestada, et tema teenis hagejast kordades rohkem ja tasus pangalaene enda teenitud rahaga. Kohus ühisvara jagamisel ei arvesta kostja poolt väljatoodud asjaolusid, sest PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Vaidlust ei ole, et mõlemad abikaasad töötasid ja majandasid ühiselt. Asjaolu, et kostja töötasu oli suurem, ei oma antud juhul tähtsust. Vaidlust ei ole, et poolte ühisvaraks on pehme nahkmööbli komplekt hinnaga 550 eurot, mis on ja jääb kostja omandisse. Vaidlust ei ole, et poolte ühisvara hulka kuulus sõiduauto Ford Focus reg.nr. XXX (t.l. 10), mis peale lahutust müüdi hageja õele. Hageja on omaks võtnud, et sai selle eest õelt 50 000.- krooni, mida kasutas oma korteri remondiks (t.l. 238). Pooled ei vaidle, et hageja hoiuarvel oli abielu lõppemisel rahalised vahendid 1012,28 eurot. Hageja väidab, et tegemist on tema ema rahaga, mida ta hoiustas oma arvel õe palvel ja tagastas pärast emale. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja omakäeline allkiri 3000 euro hoiule võtmise kohta 2007.a. tema väiteid ei tõenda. Seega tuleb hageja hoiuarvel hoiustatud raha abielu lõppemisel arvata jagamisele kuuluva ühisvara hulka. Kostja on esitanud vastuväited abielu ajal omandatud sõiduauto Nissan Note reg.nr. XXX arvamisele ühisvara hulka ja leiab, et tegemist on tema lahusvaraga, sest eelmine auto Nissan Patrol osteti küll abielu ajal, kuid kostja nimel võetud laenuvahendite arvel. Järgmine auto osteti pärast Nissan Patroli tagastamist ja valdavalt selle jääkväärtuse arvel. Kohus leiab, et sõiduauto Nissan Note reg.nr.XXX on poolte ühisvara. Sõidukid nii Nissan Patrol kui Nissan Note on ostetud poolte abielu ajal. Kui ka esimese sõiduki ostmiseks 4 kasutati kostja poolt maja ehitamiseks võetud pangalaenu, siis vaidlust ei ole, et laenu tagasimaksed abielu ajal teostati poolte ühisvara arvel. Kuna laen oli üldiselt võetud kostja lahusvara (kostja lahusvaraks oleval kinnistul elamu ehitus) finantseerimiseks, siis tuleb arvestada, et ühisvarast teostatud tagasimaksed pangale katsid laenu osa, mida kasutati sõiduauto ostmiseks. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt abielusuhete lõppemisel juunis 2009.a. kuulusid poolte ühisvara hulka sõiduautod Ford Focus reg.nr XXX– väärtusega 50 000 krooni (3195 eurot) ja Nissan Note reg.nr XXX– väärtusega 7100 eurot, pehme nahkmööbli komplekt - väärtusega 550 eurot ning raha hageja deposiitarvel – 1012,28 eurot. Poolte kokkuleppel jääb pehme mööbli komplekt ja sõiduauto Nissan Note kostjale ja hagejale jäi sõiduauto Ford Focus müügist saadud raha ning rahalised vahendid tema deposiitarvel. Kokku oli ühisvara väärtuseks 11857,28 eurot. Kuna ühisvara jagamisel loetakse abikaasade osad võrdseks on kummalgi abikaasal õigus saada ühisvara 5928.64 euro väärtuses. PKS § 19 lg 4 kohaselt mõistab kohus abikaasalt, kellele jääva vara väärtus ühisvara jagamisel osutub suuremaks tema osast ühisvaras, teisele abikaasale välja rahalise hüvituse. Seega jääb kostjale NT ühisvara väärtuses (550 + 7100) 7650 eurot ja hagejale GP’ile(3195 + 1012,28) 4207,28 eurot. Kostja maksab hagejale rahalise hüvituse (5928.64 – 4207.28) 1721.36 euro suuruses summas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi
  7. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.