3-10-1554/45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1554 Haldusasi O.B.u kaebus Tallinna Vangla 9.11.2009 käskkirja nr. 832-d õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: O.B. (isikukood xxxxxxxxxx) Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Svetlana Meister Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte kanda.
3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 08.10.2009 õhtul kella poole kümne ajal õhtul toimus Tallinna Vangla IV vangistussektsioonis vangla julgeolekut ohustav sündmus, mille käigus vanglaametnikud rakendasid muuhulgas kinnipeetav O.B.u fikseerimiseks ja kontrolli alla võtmiseks füüsilist jõudu.
5. Tallinna Vangla viis läbi distsiplinaarmenetluse (protokoll tl 10-11) ja vangistusosakonna juhataja 09.11.2009 käskkirjaga nr 832-d (edaspidi käskkiri) (tl 8-9) karistati O.B.ut vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 23 ööpäevaks.
6. 24.11.2009 esitas O.B. vaide, milles taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla direktori 06.05.2010 vaideotsusega nr 1-13/61977-1 jäeti O.B.u vaie rahuldamata. 1
7. O.B. esitas 07.06.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), milles taotles eelpoolnimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist.
8. 26.07.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse (tl 23) ja viis läbi eelmenetluse.
9. 7.03.2011 toimus käesolevas asjas kohtuistung ja kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks
10. märtsi 2011 (protokoll tl 106-111). 24.03.2011 määrusega (tl 115-116) uuendas kohus omal algatusel antud asja arutamise seoses sooviga kuulata üle tunnistajana Gert Grünberg.
11. 6.04.2011 toimus käesolevas asjas täiendav kohtuistung ja kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks
12. aprill 2011 (protokoll t. 137-144). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13. Kaebuse esitaja palub tuvastada vastustaja käskkirja nr 832-d õigusvastasus, põhjendusega esitada kahju hüvitamise nõue tulevikus.
14. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt, ootas ta 8.10.2009 IV vangistussektsiooni kambris nr 50 koos kambrikaaslastega, millal neid hakatakse laskma WC-sse. Kaebuse esitaja selgitab, et kaks kinnipeetavat oli juba WC-sse läinud ning kui üks neist kambrisse naasis, siis sulgus uks, mille järel hakkasid kaebuse esitaja kambrikaaslased kambriuksele koputama, et teada saada, miks enam WC-sse ei lubata. Kaebuse esitaja väidete kohaselt lahkusid kambrikaaslased peale seda, kui keegi kambri juurde ei tulnud, ukse juurest ning tema seisis kella 21.35 paiku meetri kaugusel kambriuksest, nõjatudes seljaga kahekordsele narile. Kaebuse esitaja väidab, et ilma igasuguse hoiatuseta sisenesid kambrisse nr 50 vanglaametnikud ja tema eemaldati ruumist, millise toimingu käigus ta ei osutanud vastupanu ning ta asetati koridoris näoga vastu seina ja tal pandi hiljem käed raudu.
15. Kaebaja väidab, et mingeid korraldusi panna käed seinale, mille mittetäitmise eest teda käskkirjaga karistati, talle ei antud. Kaebaja arvates nähtub kohtus tõendina uuritud salvestiselt selgesti, et tal ei olnud võimalik neid korraldusi, isegi kui asuda seisukohale, et need anti, täita, sest ta toimetati kambrist kohe välja.
16. Kaebuse esitaja selgitab, et 22.10.
17. a tuli tema juurde inspektor-kontaktisik, kes teatas, et kaebuse esitaja kohta on koostatud ettekanne korralduse mittetäitmise eest. Kaebuse esitaja väidab, et kirjutas seejärel seletuskirja, milles märkis, et mingeid korraldusi ei antud ning palus kontrollida kantava videokaamera salvestisi.
18. Kaebuse esitaja leiab, et käskkiri on õigusvastane ja vangla on rikkunud VangS § 64 lg-s 4 ja Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) §-s 99 sätestatut, sest distsiplinaarkaristuse käskkirja saab anda ainult direktor, mitte vangistusosakonna juhataja.
19. Kaebuse esitaja märgib, et 02.03.
20. a paigutati ta enne vaideotsuse tegemist omavoliliselt kartserisse, rikkudes sellega tema õigusi. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt esitas ta vaide 24.11.
21. a, kuid vaideotsus tehti vangla direktori poolt alles 06.05.
22. a. Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei ole tal võimalik vaideotsuses toodud ettekäändeid lahti kirjutada, kuna tal ei ole võimalik ettekäänete tõlget saada.
23. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 09.11.
24. a käskkiri nr 832-d on antud välja selle haldusakti andmiseks mittepädeva isiku poolt ja et käskkirja andmise aluseks olevat väidetavat korralduse mittetäitmist ei ole toimunud, kuna korraldust talle intsidendi käigus üldse ei antud. 2
25. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 09.11.
26. a käskkiri nr 832-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.
27. Vastustaja arvates on tõendatud, et kaebuse esitaja ei täitnud vanglateenistuse ametniku korduvaid korraldusi asetada käed kambri seinale. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väide korralduse mitteandmise kohta on ümber lükatud vanglateenistuse ametniku G. Grünbergi ettekandega (tl 6), millest nähtub, et ametnik andis mitu korda kaebajale korralduse panna käed seinale ja kaebuse esitaja ei teinud seda vaatamata korduvale korraldusele. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide, et käsklusi ei antud, ei anna alust kahelda vanglateenistuse ametnike poolt distsipliinirikkumise kohta koostatud ettekandes ja aktides märgitu õigsuses. Vastustaja on seisukohal, et käskluste andmist tõendab ka 08.10.2009 G. Grünbergi ja relvastatud üksuse juhi Lauri Abeli poolt kinnitatud akt erivahendite kasutamise kohta. (tl 38).
28. Vastustaja selgitab, et 24.07.
29. a jõustunud VangS § 64 lg 4 redaktsiooni kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VSKE § 15 kehtiva redaktsiooni kohaselt on üksuse juhi või vangistusosakonna juhataja otsustuspädevuses vanglates, kus ei ole üksusi, teha otsus VangS § 64 lg 4 alusel. Kuni 01.01.
30. a kehtinud VSkE § 99 kohaselt vormistati distsiplinaarkaristuse kohaldamine direktori käskkirjana, kuid alates 01.01.
31. a on nimetatud säte kehtetu. Tulenevalt eeltoodust on kaebuse esitaja väide, et vangistusosakonna juhatajal puudub pädevus distsiplinaarkaristuse määramiseks, alusetu.
32. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja paigutati 02.03.
33. a kartserisse kehtiva haldusakti alusel ja alusetu on kaebuse esitaja väide, et ta paigutati kartserisse omavoliliselt. Haldusmenetluse seaduse § 81 sätestab, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vastustaja on seisukohal, et ilmselgelt ei olnud käesoleva kaebuse esemeks olev haldusakt õigusvastane, seega ei olnud haldusakti täitmise peatamine vajalik. Vastustaja leiab, et õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust peatada vaidemenetluse ajaks haldusakti täitmine. Ka ei taotlenud kaebuse esitaja oma vaides esialgse õiguskaitse korras kartserikaristuse täitmisele mittepööramist. Kaebuse esitaja väite kohta, mis puudutab vaideotsuse tõlkimist, selgitab vastustaja, et vanglal ei ole kohustust teha riigikeelt mitteoskavatele kinnipeetavale riigikeelsetest dokumentidest kirjalikku tõlget, kuid juhul, kui kinnipeetav pöördub tõlkimise taotlusega vanglateenistuse ametniku poole, siis tõlgitakse dokument alati suuliselt. Seega ei vasta kaebuse esitaja väide, et tal ei ole vaideotsuse osas võimalik seisukohta võtta, kuna tal ei ole võimalik vaideotsuse tõlget saada, tõele.
34. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, see anti välja pädeva isiku poolt, vaidlustatav korralduse andmine kaebajale tehti ja kaebaja korraldust ei täitnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35. Kaebaja palub oma kaebuses tuvastada käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks 23 päeva kartserisse paigutamine, õigusvastasus. Kaebaja soovib käskkirja õigusvastasuse tuvastamist võimaliku hilisema kahjunõude esitamise motiivil.
36. Distsiplinaarkaristuste määramist kinnipeetavatele reguleerivad Vangistusseaduse §
37. Kaebaja on käskkirja vaidlustanud sisuliselt kahel alusel – esiteks põhjusel, et seda ei ole 3 andnud vangla direktor, ja teiseks, et käskkirja andmise aluseks olevad asjaolud ei vasta tegelikkuses toimunule.
38. Kohus leiab kõigepealt, et vastustaja on oma vastuses kaebusele ammendavalt ümber lükanud kaebaja väite, et käskkiri on antud selleks volitusi mitte omanud isiku poolt. Kohus leiab, et vastustaja on oma vastuses õigesti selgitanud, et 24.07.2009 jõustunud VangS § 64 lg 4 redaktsiooni kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus 5 distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VSkE § 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt on üksuse juhi või vangistusosakonna juhataja otsustuspädevuses vanglates, kus ei ole üksusi, teha otsus VangS § 64 lg 4 alusel. Vastustaja viitab ka sellele, et kuni 01.01.2009 kehtinud VSkE § 99 kohaselt vormistati distsiplinaarkaristuse kohaldamine direktori käskkirjaga, kuid alates 01.01.2009 on nimetatud säte kehtetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks põhjusel, et seda ei ole andnud vangla direktor, puudub alus.
39. Põhivaidlus käesolevas asjas käib küsimuse ümber, kas Tallinna Vangla vanglateenistuse ametnik tollane julgeolekuosakonna ülem Gert Grünberg andis 08.10.2009 vangla julgeolekut ohustanud sündmuse ajal kella 21.35 kambrisse nr. 50 sisenedes kinnipeetav O.B.ule korralduse või korduvad korraldused asetada käed kambri seinale ja kas O.B. allus sellele või mitte. Kaebaja väidab, et korraldust talle ei antud ja ta toimetati Gert Grünbergi poolt koheselt kambrist välja kusjuures ta ei osutanud vanglaametnikule selle tegevuse käigus vastupanu. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud ja tõendamist leidnud käskkirja aluseks olevad asjaolud ja käskkiri on õiguspärane.
40. Kohus, kogunud ja uurinud menetluse käigus tõendeid, on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus põhjendab oma järeldust järgnevate asjaoludega. Kaebaja põhiline sisuline väide nii distsiplinaar-, vaide- kui kohtumenetluse käigus on see, et Gert Grünberg ei andnud talle korraldust asetada käsi kambri seinale ja seetõttu ei saanud kaebaja toime panna distsiplinaarsüütegu, milles ta süüdi tunnistati. Oma väidete tõendamiseks taotles kaebaja kahe sündmust jäädvustanud videosalvestise väljanõudmist vastustajalt. Vastustaja sai kohtule esitada ainult ühe nendest – nimelt IV vangistussektsioonis asunud kaamera videosalvestise (tl 81 ümbrikus asuv CD plaat). Vastustaja esindaja kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei olnud vastustajal võimalik teist nõutud videosalvestist kohtule esitada, kuna selle originaal ei ole säilinud ning arvutifaili kujul olevat koopiat ei õnnestunud ei avada ega kohtule esitamiseks kopeerida (tl 109-110). Samuti leidis vastustaja, et nimetatud salvestis ei võimalda selgitada vaidlusalust küsimust, kuna salvestis tehti koridoris, mitte kambris, kus vaidlusalune episood toimus, mistõttu on ebatõenäoline, et salvestiselt oleks kuulda kambris toimunut.
41. Kohtuistungi käigus tutvusid kohus ja menetlusosalised kohtule esitatud videosalvestisega. Nimetatud videosalvestiselt võib näha, et Gert Grünberg siseneb kambrisse ja toimetab sealt välja O.B.u. Videosalvestisel puudub heli ja seetõttu ei saa seda kasutada otsese tõendina vaidlusaluse küsimuse lahendamisel. Küll aga kinnitab nimetatud videosalvestis menetlusosaliste väiteid vaidlusaluse episoodi lühiajalise kestvuse (5-6 sekundit) ja O.B.u vastupanutu ja vägivallatu allumise kohta Gert Grünbergi poolt rakendatavale füüsilistele kontrollimeetmetele väljaspool kambrit koridoris.
42. Kambris toimunu kohta on kohtul tõenditena kasutada kaebuses, distsiplinaar- ja vaidemenetluses ning kohtuistungil kaebaja poolt esitatud väited, kaks käesoleva otsuse punktis 16 nimetatud vanglaametnike poolt sündmuse kohta tehtud ettekannet, 19.11.210 Tallinnas toimunud Harju Maakohtu istungi protokoll kohtuasjas nr. 1-10-6098 ning selles fikseeritud Gert Grünbergi tunnistajana antud ütlused (lk 89-91) ning käesolevas asjas 6.04.2010 toimunud kohtuistungil Gert Grünbergi poolt tunnistajana antud ütlused (tl 139 ja 141-144). 4
43. Kohus jõudis neid tõendeid kogumina analüüsides järeldusele, et tal puudub alus kahelda asjaolus, et Gert Grünberg andis kambrisse sisenedes kaebajale vähemalt ühe käskluse käed seinale ja et kaebaja seda täies ulatuses ei täitnud. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebaja väiteid, et talle mingit käsklust ei antud ja ta toimetati lihtsalt kambrist välja. Kaebaja ütluste usaldusväärsuse seab kohtu arvates kõigepealt kahtluse alla asjaolu, kuidas ta kirjeldab kaebuses toimunud sündmust. Nimelt väidab kaebaja, et kambrisse tormasid kella 21.35 ajal vanglaametnikud ja hakkasid teda peksma ning tema käsi väänama (tl. 1) Hilisemates kohtus antud ütlustes väidab kaebaja, et kõik toimus nii nagu on kirjas Gert Grünbergi poolt kriminaalmenetluses tunnistajana antud ütlustes ehk kambrisse sisenes Gert Grünberg ja seejärel teised vanglaametnikud ja tema toimetati kambrist Gert Grünbergi poolt rahulikult välja. Sündmuste sellist käiku kinnitavad Gert Grünbergi poolt halduskohtus antud ütlused ning osaliselt (koridoris toimunu osas) kohtuistungil uuritud videosalvestis. Kohus leiab, et nimetatud ütlusi ja videosalvestist uurides võib kindlalt järeldada, et mingit peksmist ega käte väänamist kambris ei toimunud ja Gert Grünberg talutas kaebaja ühe käega õlavarrest kinni hoides koridori, kus viimane pandi seisma nägu vastu seina ja käed üleval. Arvestades kogu episoodi toimumisaega- 4-5 sekundit ei ole kohtu arvates võimalik, et kambris toimus kaebaja peksmine.
44. Samuti on kohtu hinnangul otsitud ja ei ole usaldusväärsed kaebaja väited, et kinnipeetavad ootasid kambris rahumeelselt WC-sse laskmist ning mõned kaasvangid lihtsalt koputasid uksele, et teada saada, miks peatati WC-sse laskmine. Nähtuvalt kohtus uuritud videost ja Gert Grünbergi poolt kriminaalmenetluses antud tunnistustest on kohus veendumusel, et IV sektsiooni kambrites hoitavad kinnipeetavad olid teadlikud kambris 54 toimunud intsidendist ja avaldasid seal olevatele kinnipeetavatele oma kambritest mitmesugusel viisil toetust. Videosalvestiselt on näha, et kambri, milles viibis ka kaebaja, uks kaardus mitmel korral tugeva löögi tagajärjel väljapoole ja Gert Grünberg pidi selle lagunemise vältimiseks seda kinni hoidma.
45. Käesoleva otsuse punktides 28 ja 28 kirjeldatud asjaolud panevad kahtluse alla ja kohus ei saa usaldusväärseks pidada ka kaebaja väiteid, et Gert Grünberg kambrisse sisenedes ja seal viibides talle mingit käsklust ei andnud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb usaldusväärsemaks pidada vastustaja dokumentidel ja tunnistaja ütlustel põhinevaid väiteid, et Gert Grünberg andis kambrisse sisenedes kaebajale selge käskluse asetada käed seinale ja et kaebaja seda koheselt täies ulatuses ei täitnud.
46. Kohus leiab, et sisulist vastuolu ei ole ka Gert Grünbergi kahes kohtuprotsessis tunnistajana antud ütluste vahel ja põhjendab seda järgmiselt. Kriminaalmenetluses antud ütlustest nähtub selgesti, et põhjuseks, miks kambri nr 50 uks avati oli vanglaametnike soov vältida ohtu vangla julgeolekule ning saada olukord kontrolli alla. Nähtuvalt Gert Grünbergi tunnistustest, ei olnud tema ega teised ametnikud kambrisse sisenemisel teadlikud seal valitsevast olukorrast. Sellises olukorras ei pea kohus tõenäoliseks, et vanglaametnik jätab kambrisse sisenemisel kasutamata suulise käskluse andmise võimaluse olukorra kontrolli alla saamiseks. Kohus nõustub ka vastustaja esindaja seisukohaga, et on väga tõenäoline, et nimetatud korraldused anti valjuhäälsemalt ja intensiivsemalt (kõvemini) kui tavaolukorras (tl 139). Kohus loeb siinkohal usaldusväärseks Gert Grünbergi poolt koostatud ettekande nr. 1475 seletuse (tl 6) ja 06.04.2011 kohtuistungil tunnistajana vande all antud ütlused, et ta andis kaebajale korralduse asetada käed seinale, millele kaebaja ei reageerinud, vaid astus seina poole ja lihtsalt seisis seal (tl 141) ning et kaebaja pidi seda korraldust kuulma (tl 142).
47. Kohus leiab, et on ilmselt tõenäoline, et Gert Grünberg võis anda nimetatud korralduse korduvalt, kuid selle korduva andmise käigus asus situatsioonist tulenevalt kaebajat kambrist välja toimetama, millisele tegevusele kaebaja füüsilist vastupanu ei osutanud. Kogu nimetatud tegevus toimus väga lühikese ajavahemiku (3-4 sekundit) jooksul ja selle tegevuse 5 käigus sisenesid kambrisse teised vanglaametnikud. Kohus leiab erinevalt kaebajast, et vaidlusaluse suulise korralduse korduv andmine selle ajavahemiku jooksul on võimalik. Gert Grünbergi poolt pingelises situatsioonis hetkeliselt tehtud olukorrahinnangu ja langetatud otsuse (toimetada käsklusele koheselt täielikult mitte allunud kaebaja kambrist kiiresti välja ja avada tee teistele vanglaametnikele olukorra kontrolli alla saamiseks) õigsust ja adekvaatsust kinnitab ka hetk hiljem teise kinnipeetava poolt järgnenud rünne sisenenud vanglaametnike vastu.
48. Kohus leiab, et arvestades olukorra pingelisust, kaebaja arusaamist sellest ning tema vanglas viibimise staaži ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru talle antud käsklusest ja vajadusest koheselt ja täielikult alluda talle antud käsule. Kohtu hinnangul näitab tema vastupanuta allumine kambrist väljatoimetamisele, et ta sai aru, et olukord on tõsine ja allumatusega kaugemale minek ei ole mõistlik.
49. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtumenetluses ei ole tõendamist leidnud käskkirja sisuliseks aluseks olnud käskluste andmata jätmine vanglaametniku poolt ega nende olukorrale kohane kohene täitmine kaebaja poolt.
50. Kohus leiab ka, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas ka piisavalt motiveerinud valitud distsiplinaarkaristust.
51. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, ja lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.
52. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kaebaja oli HKMS § 91 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Vastustaja palus jätta kohtukulud kaebaja kanda, kuid ei esitanud taotlust muude kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Daimar Liiv Kohtunik 6