Obsah (7)

§ 26§ 92§ 31§ 32§ 5§ 7§ 17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1125 Haldusasi OÜ Montreaal kaebus Tallinna

§ 26lg 1 p 6).

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (

§ 92lg 1).

3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 03.06.2011 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 244 väljastati OÜ-le Montreaal kasutusluba tähtajaga kuni 11.03.2008 müügikioski kasutamiseks asukohaga Tartu mnt 6.km, Mõigu alevik, Rae vald, Harjumaa.
2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatusega nr 584 kohustati OÜ Montreaal likvideerima Tartu mnt 126 asuv müügikiosk ning hoiatati sunnivahendina kohustuse mittetäitmisel 10 000 krooni suuruse sunniraha rakendamisega. 1 Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt asub müügikiosk reformimata riigimaal ning OÜ-l Montreaal puudub kehtiv ehitusluba ning maatüki omaniku nõusolek antud maaüksusel ehitada. Samuti puudub ajutisel ehitisel kasutusluba, kuna selle kehtivus lõppes 11.03.
3. Kasutusloas määratud kehtivuse tähtaeg oli seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg. OÜ-le Montreaal määrati ehitise likvideerimise tähtaeg EhS § 40 lg 3 alusel.
4. 09.12.2009 esitas OÜ Montreaal vaide Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 584 kehtetuks tunnistamiseks. 30.03.2010 korraldusega nr 483-k jättis Tallinna Linnavalitsus OÜ Montreaal vaide rahuldamata. OÜ Montreaal sai vaideotsuse kätte 01.04.
6. 29.04.2010 esitas OÜ Montreaal kaebuse halduskohtule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 584 tühistamiseks koos taotlusega kohaldada esialgset õiguskaitset.
7. 17.05.2010 kohtumäärusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu. 14.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist ja vastustajalt kaebaja menetluskulu väljamõistmist. 6.
9. OÜ Montreaal on aadressil Tartu mnt 126 (endine Tartu mnt
10. km) ettevõtlusega tegelenud üle kaheteistkümne aasta, omades selleks kõik vastavad õigustused. Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korraldusega nr 244 on väljastatud OÜ-le Montreaal kasutusluba tähtajaga kuni 11.03.2008 müügikioski kasutamiseks asukohaga Tartu mnt
11. km, Mõigu alevik, Rae vald, Harjumaa. 17.02.2005 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teatisega nr 6-1/695 on OÜ-d Montreaal teavitatud Tartu mnt
12. km-l asuva kioski aadressi muutmisest, “kuna hoone on ekslikult registreeritud Rae valla ehitisregistris”. Seega on ehitise uueks aadressiks Tartu mnt 126, Tallinn. Rae Vallavalitsuse poolt antud kasutusluba ei ole olnud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt vaidlustatud, vastustaja oli nimetatud asjaolust teadlik. Kasutusloa vaidlustas küll Rae vald ise, kui ilmnes, et kasutusluba on välja antud territoriaalset pädevust rikkudes, kuid loobus vaidlustusest, kui ilmnes, et Tallinna linn on aktsepteerinud oma tehtud toimingutega OÜ Montreaal tegevust nimetatud aadressil (nt kandis ehitise ehitisregistrisse, määras maamaksu, muutis ehitise aadressi). On toimunud vaidlused selle üle, kas Rae Vallavalitsuse kasutusluba võis olla tühine kui Tallinna linna haldusterritooriumil asuva kioski kohta antud haldusakt. Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-08-859 tehtud 04.10.2009 otsuse (jõustunud) punktis 11, et kasutusluba oli kehtiv. Väljastatud kasutusloast ja Tallinna linna poolt kasutuse aktsepteerimisest tulenevalt esitas OÜ Montreaal 11.03.2008 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile aadressil Tartu mnt 126 asuva kioski kasutusloa pikendamise taotluse. 03.04.2008 kirjas nr 3-1/2366 esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohti, mida võis tõlgendada keeldumisena kasutusloa ja ehitise kasutamisaja pikendamisest. Riigikohtu haldusasjas nr 3-7-1-3-525 tehtud 18.02.2010 määrusega, millega jäeti OÜ Montreaal kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, lõppes vaidlus nimetatud kirja tühistamise üle. OÜ-le Montreaal teadaolevalt ei ole hetkel olemas piirkonna detailplaneeringut ega kavandatud ehitustegevust piirkonda jääval alal. OÜ Montreaal on tasunud kasutatava maa eest maamaksu. OÜ Montreaal on tegutsenud ja tegutseb kaubanduslikuks tegevuseks 2 vajalike lubade alusel. 10.11.2008 tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet ettekirjutus-hoiatuse nr 584, millega kohustas OÜ-d Montreaal likvideerima Tartu mnt 126 asuvat müügikioskit ning hoiatas sunnivahendina sunniraha rakendamise osas. 6.
13. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatus nr 584 ei ole õiguspärane ja rikub kaebaja õigusi. Ettekirjutuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 ning ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 1 p 5, p 8 ja § 40 lg
14. OÜ Montreaal juhib tähelepanu Tallinna Linnavalitsuse 30.03.2010 vaideotsusele, milles Tallinna Linnavalitsus möönab, arvestades haldusasjas nr 3-08-859 jõustunud kohtulahendiga, et Tartu mnt 126 asuva müügikioski näol oli tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega. Tallinna Linnavalitsus möönab samuti, et müügikioskil olid kuni
15. 03.2008 nii kehtiv ehitusluba kui ka kehtiv kasutusluba. Sellest nähtuvalt põhineb ettekirjutus ebaõigetel väidetel. Ettekirjutuses on leitud, et Rae valla poolt antud kasutusluba oli tühine ja kehtetu algusest peale ning seega on müügikioski näol tegemist õigusliku aluseta ehitatud ehitisega. Ebaõige seisukoht on ümber lükatud ja Tallinna Linnavalitsus ka seda möönnud. Ettekirjutuse ebaõige põhjendus toob kaasa ettekirjutuse õigusvastasuse. HMS § 56 tulenevalt peab koormav haldusakt olema põhjendatud. Ebaõige põhjenduse korral ei ole võimalik kontrollida, kas ettekirjutust oleks siiski tulnud teha muudel kaalutlustel või mitte. Hiljem ei ole võimalik ettekirjutuse põhjendusi muuta ega täiendada, see tuleb tühistada. Ettekirjutuse tegemiseks puudus faktiline ja õiguslik alus. EhS § 61 lg 1 p 5 kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata. Kõnealust müügikioskit ei ehitata. Ei ole selge, kas ettekirjutust oleks tehtud üksnes EhS § 61 lg 1 p 8 toodud aluse esinemise korral. Ettekirjutuse tegemisel on lähtutud ebaõigetest asjaoludest. Väide, et müügikiosk on amortiseerunud, on ebaõige. Selline järeldus ei vasta ehitise välisilmele ega üldseisukorrale, samuti ei nähtu järelduse alus ka lisatud fotodelt. Tallinna Linnavalitsus on vaideotsuses leidnud, et müügikioski amortiseerumine ei oma ettekirjutuse puhul õiguslikku tähendust ega mõjutanud selle tegemist. Sel juhul jääb arusaamatuks, kas Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) ei ole asunud ettekirjutuse faktilist alust muutma. Ettekirjutuse alusena esitatud EhS § 61 lg 1 p 8 ja kasutusloa puudumise asjaolu ei saa olla aluseks vaidlustatava ettekirjutuse tegemisele. Kaebaja leiab, et sõltumata EhS § 40 lg 3 ja § 61 lg 1 sõnastusest, on likvideerimisettekirjutuse tegemine kaalutlusotsus. Seda põhjusel, et teatud juhtudel, nagu ka käesolevas olukorras, peab olema võimalus jätta ettekirjutus tegemata, sest ettekirjutuse aluseks olev asjaolu võib olla põhjustatud haldusorgani poolt ja olla mööduv. Väidetavalt oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjaga nr 3-1/2366 keeldutud kasutusloa andmisest. Tallinna Ringkonnakohus 04.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-859 keskendus selle kirja analüüsimisel ehitusloa andmisest keeldumisele ja leidis, et kirja puhul on keeldutud ehitusloa andmisest. Vaide esitaja leiab, et kirja näol ongi tegemist otsustusega ehitusloa kohta, ja seda kirja tekstist lähtuvalt: vaidlustatud haldusaktis on kasutusloa küsimust puudutatud üksnes sissejuhatavalt, nii kirja kesksest kui ka kokkuvõtvast lõigust tulenevalt on kiri suunatud ehitusloa menetlusele iseloomulike väidete esitamisele ja ehitusloa 3 kohta otsustuse tegemisele. Kuigi “kasutusaja” mainimine võiks viidata ka kasutusloa kohta otsustuse tegemisele, ei ole siiski tegemist kasutusloa kohta antud haldusaktiga, sest toodud väidetav põhjus liiklusohutuse kohta ei saa olla müügikioski kasutuse otsustuse aluseks, milleks võib olla vaid kioski nõuetele mittevastavus kioski enda kasutamisel tulenevalt EhS § 33 lg-st
16. Ümberkaudne liiklusohutus kui müügikioski nõuetega mitteseonduv väline asjaolu ei saa olla müügikioskile kasutusloa andmisel asjassepuuduv, küll võib see olla asjakohane asjaolu ehitusloa menetluses. Nõuetekohast ehitusloa menetlust aga ei ole algatatud ega toimunud. Kirja ainsas lauses, milles on käsitletud ehitise kasutamiseks loa andmist (vt sissejuhatav lause), ei ole tehtud otsustust OÜ Montreaal 11.03.2008 taotluse kohta konkreetse kasutusloa andmisest ega kasutusaja pikendamisest keeldumisena, vaid on üldiselt selgitatud ehitusseaduse sisu. Tegemist ei ole üksikjuhtumi reguleerimisega (HMS 51 lg 1), vaid abstraktse selgitusega ehitusseaduse kohta (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3). Kirjas puudub ehitise kasutuse kohta haldusakti andmisest keeldumine. Seega ei ole vastustaja lahendanud kasutusloa taotlust. Kasutusloa taotlus on haldusorgani poolt jätkuvalt lahendamata. Kuni kasutusloa taotluse lahendamiseni puudub alus likvideerimisettekirjutuse tegemiseks. Ebaõige on Tallinna Linnavalitsuse seisukoht vaideotsuses, mille kohaselt haldusasjas nr 308-859 on kohtuotsusega fikseeritud kasutusloa andmisest keeldumise väidetav õiguspärasus, ning viide Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendustele. Kohtuotsuse põhjendustel puudub mis tahes (välja arvatud selles kohtumenetluses kõrgema või madalama astme kohtu jaoks) õiguslik tähendus või siduvus. TsMS § 457 lg 1 koos § 442 lg 5, kooskõlas

§ 5

lg 1, tulenevalt on kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik üksnes resolutsiooni osas. Nimetatud haldusasjas jäeti rahuldamata OÜ Montreaal kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirja tühistamiseks ja OÜ Montreaal kasutusloa taotluse uuesti läbivaatamiseks. Seega ei saa kuidagi nõustuda sellega, et oleks tehtud otsus kasutusloa andmisest keeldumise õiguspärasuse kohta. Kaebaja rõhutab, et tänasel päeval eriti olulisena annab kaebaja tööd seitsmele inimesele. Müügikioski lammutamisel kaoksid ka töökohad. Nimetatud asjaolu ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestatud. Ekslik ja asjakohatu on ettekirjutuse motivatsioonina toodud põhjendus, mille kohaselt puudub maa omaniku nõusolek Tartu mnt 126 asuval maaüksusel ehitada. Kaebaja rõhutab taas, et müügikioskit ei ehitata (EhS § 2 lg 6), samuti ei kavanda ega taotle OÜ Montreaal mis tahes ehitustegevust müügikioskiga ega selle kaudu toimuva ettevõtlusega seoses. Seega on viide Harju Maavalitsuse seisukohale ebaõige. Ettekirjutus kui ebaõigete põhjendustega antud haldusakt ei ole õiguspärane, see tuleb tühistada.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. 7.
2. Vaidlust ei ole selles, et Tartu mnt 126 asuval kioskil puudub kehtiv ehitus- ja kasutusluba. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-859 tehtud otsuses märkinud, et OÜ-l Montreaal puudub õiguspärane ootus, et ta saab antud asukohal jätkata ehitise kasutamist pärast Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korralduses nr 244 märgitud kasutusloa tähtaja möödumist. Viidatud korralduse põhjal ei saanud kaebaja eeldada, et ta saab ehitist antud asukohal kasutada kauem kui 11.03.
3. Pealegi välistab ehitusseadus ajutisele ehitisele kasutusloa andmise kauemaks kui 5 aastaks. 4 Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või mitte. Kõnealuse ehitise tähtaeg sai läbi 11.03.2008, mistõttu tuleb see EhS § 40 lg 3 kohaselt likvideerida. Nimetatud seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus
4. juunil 2010 tehtud kohtumääruse punktis
5. 7.
6. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et lahendamata on kasutusloa taotlus. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 3.04.2008 kirjaga nr 3-1/2366 vastati eitavalt OÜ Montreaal taotlusele pikendada kioski kasutusloa tähtaega. Haldusasjas nr 3-08-859 tehtud otsuses on Tallinna Ringkonnakohus nimetatud kirja hinnates leidnud, et ameti kirjas väljendatud keeldumine kaebuse esitaja kioski kasutusloa ja kasutamisaja pikendamisest on õiguspärane. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kasutusloa pikendamise küsimuses on otsus tehtud. Vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud ega tugine faktidele. Samale järeldusele on jõudnud antud asjas esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel ka Tallinna Ringkonnakohus, märkides 14.06.2010 kohtumääruse punktis 10, et väär on kaebaja väide, et tema kasutusloa taotus on tänaseni lahendamata ja menetlus jätkuvalt pooleli. 7.
7. Väide, et kioski lammutamisega lõppeb kaebaja tegevus ja kaovad töökohad, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Kaebuse esitaja on antud asukohas tegutsenud ja ettevõtlusega tegelenud omamata selleks ehitus- ega kasutusluba juba üle kolme aasta. Selle aja jooksul oleks iga tavapärast hoolsust ülesnäitav ettevõtja pidanud suutma oma tegevuse ümber korraldada. Vastupidiselt kaebajale leiab vastustaja, et linn on kaebaja suhtes käitunud soosivalt ning ludanud tal aastaid tegutseda enda territooriumil vastavaid lube omamata. 7.
8. Seonduvalt kaebuse esitaja hoonestusõiguse seadmise taotlusega, on Tallinna Ringkonnakohus 14.06.2010 kohtumääruse punktis 12 asunud seisukohale, et Tartu mnt 125 maatükile hoonestusõiguse seadmise taotlus ja selle lahendamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse. 7.
9. Tõele ei vasta kaebaja väide, et piirkonda jääval alal ei kavandata ehitustegevust. Tallinna Kommunaalameti poolt on tellitud Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise projekt, mille kohaselt ehitatakse koos Ülemiste sõlmega välja Tartu maantee lõik Mõiguni. Ehitustööd on planeeritud aastatele 2011-2012, kioskit projekt ette ei näe. Nimetatud projekt on kooskõlastusringil, ehitusluba veel antud ei ole. Käesolevas asjas ei ole vastustaja hinnangul ühtegi kaebajale kuuluvat õigust, mida rikutakse või vabadust, mida piiratakse. Kaebuse esitajal puudub õiguslik alus Tartu mnt 126 asuvat ehitist kasutada
10. märtsist
11. Nimetatud ehitisele uue ehitus- ja kasutusloa väljastamine on välistatud nii õiguslikel kui ka faktilistel asjaoludel, mistõttu sõltumata lammutusettekirjutuse kõigi põhjenduste asjakohasusest ja õigsusest ei saa ettekirjutuse lõppjäreldust pidada õigusvastaseks. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja kaebus tugineb ebaõigele väitele, et tema kasutusloa taotlus on tänaseni lahendamata ja menetlus jätkuvalt pooleli. Kaebaja taotlus kasutusloa pikendamiseks on lahendatud TLPA 5 03.04.2008 kirjaga nr 3-1/2366, mille tühistamist ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist taotles kaebaja koos TLPA 07.04.2008 müügikioski likvideerimise ettekirjutuse nr 3-1/07/2366 tühistamisega haldusasjas nr 3-08-859, kuid kaebus jäeti rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud. Kasutusloa taotlus ei saa olla lahendamata kui jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-859 on jäetud rahuldamata nii kaebaja taotlus TLPA kasutusloa andmisest keeldumise otsuse tühistamise kui ka kasutusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes. Sama on kaebajale selgitanud ringkonnakohus 14.06.2010 määruses.

§ 17lg-st 1 tulenevalt võib kohus tugineda ka jõustunud kohtuotsuse motiivides tuvastatud asjaoludele. Eh

S (§ 15 lg 3, alates 01.05.2009 § 151) kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. OÜ-le Montreaal oli väljastatud kasutusluba tähtajaga kuni 11.03.2008 müügikioski kasutamiseks asukohaga Tartu mnt 6.km, Mõigu alevik, Rae vald, Harjumaa. Seaduses ettenähtud ajutise ehitise kasutamise maksimaalne tähtaeg (5 aastat), mis oli ka kasutusloa tähtajaks, lõppes 11.03.

1. Seega on kaebaja poolt müügikioski kasutamine olnud peale tähtaja lõppemist õigusvastane. TLPA 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatus nr 584 on lõppjärelduse osas õige tuginevalt eelmärgitud asjaolule ja EhS § 40 lg-le
2. Ajutine ehitis tuleb pärast seaduses selle kasutamiseks ettenähtud tähtaja möödumist likvideerida (EhS § 40 lg 3). Seega ei riku vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus kaebuses märgitud kaebaja subjektiivseid õigusi. Haldusakti tühistamiseks ei anna alust eksimused haldusakti põhjendavas osas ja õiguslikes alustes, kuna need ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Kohus jätab käsitlemata väite, kas müügikioski näol on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitisega, kuna see ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Samuti jäävad asjassepuutumatuse tõttu käsitlemata muud kaebuses esitatud väited. Kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, tuleb kaebus

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata.

9.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulu nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 6