← Eesti

3-11-1241/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1241 Haldusasi OÜ Led Reklaamid kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  2. aprilli 2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1255-5 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
  3. septembril 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Led Reklaamid Esindaja: v.adv. Toivo Viilup Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja: Kaie Kaju RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada OÜ Led Reklaamid kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  5. aprilli 2011 maksuotsus nr 12.2-3/1255-
  6. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Led Reklaamid kasuks välja menetluskulud 3960 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
  7. jaanuaril 2011 esitas OÜ Prisma Meedia OÜ-le Saturnia arve nr 1101001 (tl.173) summas 350 000 eurot (sh. 58 333,33 euro suurune käibemaks). Arvel on kauba nimetusena märgitud Vastavalt müügilepingule 25.01.2011 ning lepingu objektina on samal arvel loetletud järgmised asjad: 1 reklaamikandja prismatabloo Suktukas 20 000 mm x 3 000 mm; Megascroller LORO 6000 mm x 3000 mm (4 tk); LED-ekraani kandekonstruktsioon Foorum Kaubanduskeskuse fassaadil; LED ekraan Valguskastid Foorum Kaubanduskeskuse fassaadil (2 tk); Kontorimööbel (2 töölauda ja 2 kummutit)
  8. aprillil 2011 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12.2-3/1255-5, millega vähendas OÜ Saturnia
  9. aasta jaanuarikuu sisendkäibemaksu 58 333,33 euro võrra, jättis rahuldamata 58 254,42 euro suuruse tagastusnõude ning kohustas OÜ-d Saturnia täiendavalt tasuma 78,91 eurot käibemaksu. Maksuhaldur asus nimetatud maksuotsuses seisukohale, et OÜ Prisma Meedia ja OÜ Saturnia vahel
  10. jaanuaril 2011 sõlmitud ostu-müügilepingu majanduslik sisu on käsitatav ettevõtte osa üleandmise raames sooritatud tehinguna, kuna selle eesmärk oli võtta üle osa OÜ Prisma Meedia ettevõtlusest, mis seisnes OÜ-lt Prisma Meedia omandatud konkreetsetel reklaamikandjatel välireklaamiteenuse osutamises. Maksuotsuses põhjendatakse seda seisukohta eelkõige järgnevate asjaoludega: OÜ-le Saturnia läks juba
  11. aastal üle Foorumi kaubanduskeskuse fassaadi rendileping koos sellega kaasneva OÜ Prisma Meedia võlakohustusega; OÜ Prisma Meedia põhivara omandamisega võttis OÜ Saturnia üle Prisma Meedia OÜ pangalaenu, mida jäi tagama kommertspant ning Rein Kärki ja Raul Suurhansu käendused; OÜ Saturnia asus tegutsema samal tegevusalal, millel varem tegutses OÜ Prisma Meedia; OÜ Saturnia omandas OÜ Prisma Meedia ettevõtluses kasutusel olnud vallas- ja kinnisvara; Rein Kärk teeb OÜ Saturnia nimel vajalikke töid ise, samas olles
  12. aastal OÜ Prisma Meedia juhatuse liige ja osanik, osutas ta OÜ-le Prisma Meedia LED-ekraani hoodlusteenuseid juba Saturnia OÜ nimel; OÜ-l Saturnia on võimalik edaspidi sama kliendibaasi kasutamine; Prisma Meedia OÜ-l alates
  13. aasta augustist tavapärast käivet ei olnud ning maksuotsuse tegemise ajaks oli peaaegu kogu vara võõrandatud; samas kui enne Foorum Invest OÜ-ga lepingu sõlmimist OÜ-l Saturnia üldse tegevust ei olnud; Rein Kärk on nii OÜ Saturnia kui ka OÜ Prisma Meedia juhatuse liige ja osanik; Maksuhalduri hinnangul väljendavad OÜ Saturnia varjatud tahtele OÜ Prisma Meedia ettevõtluse ülevõtmiseks järgmised asjaolud: Rendileping Foorum Invest OÜ-ga sõlmiti OÜ-ga Saturnia just seetõttu, et viimane oli nõus üle võtma Prisma Meedia OÜ võlakohustuse; Rein Kärk ega Raul Suurhans ei avaldanud maksuhaldurile infot võlakohutuse ülevõtmise kohta; Prisma Meedia OÜ andis pärast reklaampindade lepingu lõpetamist Foorumi keskuse fassaadil olevad valguskastid OÜ Saturnia tasuta kasutusse; OÜ Saturnia ostis OÜ Prisma Meedia vallas- ja kinnisvara, kuigi tal puudusid selleks vahendid ning ta pidi üle võtma ka pangalaenu koos kommertspandilepingu, samuti jäid kehtima ka käendused; Prisma Meedia OÜ vara enampakkumisel osales ainsana OÜ Saturnia, kuna muid huvilisi varele tema laenukohustuse jäägi suuruse tõttu ei olnud; 2 OÜ Prisma Meedia ja OÜ Saturnia vahelised arveldused on ebaselged ning need äriühingud ei dokumenteeri omavahelisi tehinguid nii, nagu sõltumatud ja mitteseotud ettevõtjad seda tavapäraselt teevad; Rein Kärk ja Raul Suurhans on andnud maksuhaldurile erinevate kontrollimenetluste käigus vastuolulisi ütlusi; Prisma Meedia OÜ ei ole
  14. jaanuari 0211 väljastatud arvel nr 1101001 näidatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  15. OÜ LED Reklaamid (endise ärinimega OÜ Saturnia) esitas
  16. mail 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  17. aprilli 2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1255-5 tühistamist. Esiteks ei nõustu kaebuse esitaja vaidlustatud maksuotsuses antud hinnangutega, mis puudutavad Rein Kärki poolt maksuhaldurile antud seletusi ja nendes esinevaid väidetavaid vastuolusid. Kaebuse esitaja selgitab, et omandas
  18. aasta aprillis õiguse Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipindade kasutamiseks ning sellest ajast puudus tal takistus seal paiknevate kolmanda isiku reklaamkandjate demonteerimiseks ning iseseisvalt fassaadile uute reklaamkandjate paigaldamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu ka maksuotsuse väitega, et Rein Kärk on maksuhalduri eest faktilisi asjaolusid teadlikult varjanud ning peab põhjendamatuks väidet, et juba
  19. aastal oli kaebuse esitaja eesmärk vaidlusaluste reklaamkandjate soetamine OÜ-lt Prisma Meedia.
  20. Rein Kärki, Raul Suurhansu ja Tanel Aaviku vaheliste seoste kohta selgitab kaebuse esitaja, et neil on olnud ainult üks ühine äriprojekt OÜ Prisma Meedia näol, kusjuures Tanel Aavik ei ole sellega seotud alates
  21. jaanaurist 2010, Rein Kärki ja Raul Suurhansu omavahelised suhted on väga halvad, millele viitab asjaolu, et Rein Kärk on Raul Suurhansu vastu esitanud politseile kaks avaldust seoses tapmisega ähvardamise ja kehavigastuste tekitamisega. Kaebuse esitaja selgitab, et Rein Kärk on korduvalt avaldanud soovi OÜ Prisma Meedia osanike ringist ja juhtorganist lahkumiseks, ent see ei ole seni enamusosaniku Raul Suurhansu vastuseisu tõttu õnnestunud, samas ei ole Rein Kärk juba enam kui kaks aastat osalenud OÜ Prisma Meedia majandustegevuse korraldamises ega suhtle Raul Suurhansuga.
  22. Kaebuse esitaja ei nõustu väidetega, et tegutses OÜ-lt Foorum Invest fassaadipindasid üürides Nortern European Outdoor Media OÜ (edaspidi NEO Media OÜ) huvides või et kaebuse esitaja ja OÜ Prisma Meedia ning Tanel Aavik, Rein Kärk ja Raul Suurhans tegutsesid koordineeritult ühise eesmärgi nimel, milleks oli Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipinna rendiõiguse ja vastava klientuuri säilitamine, vaatamata OÜ Prisma Meedia suutmatusele majanduslike raskuste tõttu reklaamitegevusega jätkata. Kaebuse esitaja toob välja, et võimalus selle fassaadipinna kasutamiseks avanes talle ootamatult. Fassaadipinna allkasutusse andmist NEO Media OÜ-le selgitab kaebuse esitaja sellega, et tal puudus
  23. aasta aprillis võimalus mõistlikel tingimustel reklaamkandjate koheseks omandamiseks OÜ-lt Prisma Meedia või mistahes kolmandalt isikult. Kaebuse esitaja toob välja ka selle, et OÜ Prisma Meedia ei soovinud tegelikult reklaamikandjaid kaebuse esitajale võõrandada ning kaebuse esitaja omandas need OÜ Prisma Meedia võlausaldaja nõudmisel korraldatud enampakkumisel.
  24. Kaebuse esitaja heidab ette, et maksuotsusest tervikuna jääb ebaselgeks, mida konkreetselt käsitleb maksuhaldur väidetavalt üle võetud ettevõtluse osana ning märgib, et kui sellena käsitatakse Foorumi 3 kaubanduskeskuse fassaadipinnale paigaldatud LED-ekraani ja valguskaste, siis jääb arusaamatuks, kuidas on sellise ettevõttega seotud ülejäänud OÜ-lt Prisma Meedia omandatud vara.
  25. Mis puutub OÜ Prisma Meedia arve sularahas tasumisse 6 545,66 euro ulatuses, siis selgitab kaebuse esitaja, et kassaarvestuses ei kajastu see seetõttu, et tal puudus kassas raha ning arve osaline tasumine on raamatupidamises kajastatud omanikulaenuna. Arve osalist tasumist kinnitab arvele tehtud sellekohane märkus. Kaebuse esitajale on ka arusaamatu, kuidas tõendab kõnealuse arve võimalik osaline tasumata jätmine maksuhalduri seisukohta ettevõtte ülemineku osas.
  26. Maksukohustuse seisukohast asjakohatuks peab kaebuse esitaja ka maksuhalduri väidet, et tõendatud pole, et kaebuse esitajal o
  27. märtsi 2010 arvest nr 1 tulenev kehtiv nõue OÜ Prisma Meedia vastu. Samas märgib kaebuse esitaja, et kõnealune nõue on tema raamatupidamisarvestuses kajastatud ning selgitab, et tehingut finantseerinud krediidiasutuse nõudmiste tõttu ei olnud kõnealusest arvest tulenevat nõuet võimalik arvestada OÜ-ga Prisma Meedia sõlmitud tehingutest tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisel.
  28. aprillil 2010 sõlmitud kolmepoolse lepingu kohta selgitab kaebuse esitaja, et selle majanduslik sisu oli täpselt see, mis lepingust nähtub: fassaadipinna üürilepingu sõlmimise eest ühekordse tasu maksmine OÜ-le Foorum Invest, millega kaasnes ühelt poolt senise üürniku kohustuste likvideerimine ning teiselt poolt OÜ Foorum Invest nõuete omandamine senise üürniku vastu kaebuse esitaja poolt.
  29. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlusalused reklaamkandjad ei ole käsitletavad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osana ja seetõttu ei ole võimalik nende võõrandamist sisustada ettevõtte üleminekuna VÕS § 180 tähenduses. Kaebuse esitaja hinnangul on konkreetne reklaamkandja analoogiline näiteks transpordiettevõttele kuuluva üksiku veokiga, mille võõrandamine ei ole sisustav iseseisva majandusüksuse üleandmisena. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-21-105-09 ning leiab, et sarnaselt selles käsitletud juhtumiga on kaebuse esitaja omandanud avalikult enampakkumisel osaliselt üksnes OÜ Prisma Meedia põhivara, omandamata aga käibevara või nõudeid ega võtnud üle OÜ Prisma Meedia lepinguid. Kaebuse eistaja rõhutab, et
  30. aprilli 2010 kokkuleppega ei võtnud ta üle OÜ Prisma Meedia kohustusi kolmanda isiku ees, vaid omandas viimaselt varalise nõude OÜ Prisma Meedia vastu ning selle kokkuleppe osapoolte tegelik ühine tahe ning kõnealuse kokkuleppe majanduslik sisu ei olnud suunatud OÜ Prisma Meedia ettevõtte ülevõtmisele mistahes osas, vaid tehingu eesmärgiks oli kaebuse esitaja poolt välireklaami eksponeerimise seisukohalt atraktiivse fassaadipinna kasutusõiguse omandamine. Põhjendamatuks peab kaebuse esitaja ka maksuhalduri järeldust seoses OÜ Prisma Meedia laenu ülevõtmisega. Kaebuse esitaja selgitab, et talle anti Danske Bank AS-i poolt eraldiseisev uus investeerimislaen, mille sihtotstarbeks oli soetatud vara ostuhinna tasumine ning tegemist ei olnud OÜ Prisma Meedia võlakohustuse ülevõtmisega.
  31. Kaebuse esitaja märgib, et tema ja OÜ Prisma Meedia tegevusvaldkonnad ei ole kattuvad, kuivõrd kaebuse esitaja majandustegevus seisnes algselt fassaadipinna allkasutusse andmises, mitte välireklaami eksponeerimises ning alates
  32. aasta jaanuarist on kaebuse esitaja keskendunud välireklaami eksponeerimisele LED-ekraani vahendusel ühes konkreetses asukohas, samas kui OÜ Prisma Meedia tegevusvaldkond oli märkimisväärselt laiem ja hõlmas välireklaami eksponeerimist väga erinevalt välireklaamikandjatel terves Tallinna linnas. Kaebuse esitaja toob ka välja, et
  33. aasta jaanuaris moodustas kaebuse esitajale võõrandatud vara ebaolulise osa kogu OÜ Prisma Meedia poolt ettevõtluseks kasutatud põhivarast. Ka märgib kaebuse esitaja, et võõrandatud vara realiseeriti turutingimustel. Kaebuse esitaja selgitab samuti, et OÜ Prisma Meedia majandustegevus seiskus 4 sisuliselt juba
  34. aasta suvel, ent kaebuse esitaja alustas välireklaami eksponeerimisega seotud tegevust alles
  35. aasta jaanuaris.
  36. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole üle võtnud OÜ Prisma Meedia töötajaid, tõendamata on ka OÜ Prisma Meedia klientide ülevõtmine ning asjaolu, et põhivara soetanud ettevõtja saab võimaluse vaba konkurentsi tingimustes teenuse pakkumiseks muuhulgas ka põhivara võõrandaja endistele klientidele, ei ole käsitletav klientide üleminekuna. Põhjendamatuks peab kaebuse esitaja maksuhalduri väiteid koostööpartnerite seoses ülevõtmisega, tuues välja, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et OÜ ABC Metall oleks olnud OÜ Prisma Meedia äripartner ning liiatigi ei saa ühe eraldiseisva tehingu tegemine selle äriühinguga olla käsitatav äripartnerite ülevõtmisena, samuti ei saa äripartnerite ülevõtmisena ei saa käsitleda ka OÜ-ga Foorum Invest ja Danske Bank AS-iga lepingute sõlmimist, kuna fassaadipinna kasutamiseks oligi võimalik leping sõlmida üksnes hoone omanikuga ning Danske Bank AS on üks neljast suurimast Eestis tegutsevast kõiki tavapäraseid finantsteenuseid pakkuvast krediidiasutusest.
  37. Pahatahtlikuks peab kaebuse esitaja maksuhalduri viidet sellele, et OÜ Prisma Meedia ei ole arvel näidatud käibemaksu tasunud, kuna kaebuse esitaja ei vastuta ega saagi vastutada kolmanda isiku suutmatuse eest enda kohustusi nõuetekohaselt täita.
  38. Kaebuse esitaja leiab viimaks, et maksuhaldur on rikkunud tema ärakuulamisõigust sellega, et kontrollakti kohta eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Samuti heidab kaebuse esitaja ette uurimispõhimõtte rikkumist ning toob välja, et maksuhaldur on jätnud tähelepanuta kõik asjaolud, mis ei toeta maksuotsuse meelevaldseid lõppjäreldusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  39. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ LED Reklaamid kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib esiteks, et Rein Kärk märkis sõnaselgelt, et kavatsetakse hakata tegelema reklaami müügiga, samas kui reklaamikandjaid kaebuse esitajal veel ei olnud. Vastustaja möönab, et reklaamikandjate omandiõiguse puudumine ei välista nende kasutamist, ent viitab siinkohal Raul Suurhansu
  40. märtsi 2011 selgitustele, mille kohaselt võis LED ekraanil reklaami eksponeerida Led Screen Media OÜ, millest saab järeldada, et LED ekraan oli eelnimetatud ettevõtja valduses. Samuti tulenes Raul Suurhansu selgitusest, et valguskastid kui reklaamikandjad olid kaebuse esitaja tasuta kasutuses. Vastustaja toob välja, et pärast reklaampinna kasutusõiguse omandamist jäid sinna endise pinna kasutaja reklaamkandjad ning see, millal kaebuse esitaja nende reklaamkandjate tegelikuks valdajaks sai, ei ilmne
  41. jaanuari 2011 müügilepingust. Seda, et
  42. aprillil 2010 reklaamkonstruktsioonid kaebaja valduses olla ei saanud, kinnitab vastustaja hinnangul samal kuupäeval kaebuse esitaja ja NEO Media OÜ vahelise lepingu punkt 1.3, milles kohustatakse NEO Media OÜ-d sõlmima reklaamkonstruktsioonide kasutamiseks eraldi kokkulepe nende konstruktsioonide omanikuga.
  43. Vastustaja viitab kaebuse esitaja
  44. märtsi 2010 arvele OÜ-le Varuosad ning märgib, et 2010 aasta märtsis puudus kaebajal nii reklaampind kui ka reklaamkandjad, samal ajal kui OÜ-l Prisma Meedia olid olemas mõlemad, seega teoreetiliselt ei oleks kaebaja saanud sellist arvet üldse väljastadagi, sest tal puudusid vahendid arvel näidatud teenuse osutamiseks. Ebausutavaks peab vastustaja ka Rein Kärki seletust, et sarnase sisuga NEO Media OÜ-le esitatud arvete nr 3, 4 ja 6 sisuks oli tegelikult hoopis reklaamipindade rent. Vastustaja toob ka välja, et kaebuse esitaja andis reklaampinna OÜ NEO Media allkasutusse juba
  45. aprilli 2010 lepingu alusel ehk enne kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist ja sellele 5 järgnenud reklaampinna omanikuga üürilepingu sõlmimist. Vastustaja märgib, et kahtleb jätkuvalt Rein Kärki selgituste usaldusväärsuses, kuna
  46. aprillil 2010 allkirjastas ta kaebuse esitaja nimel NEO Media OÜ-ga lepingu, milles nimetati reklaamikandjate omanikuna OÜ-d Prisma Meedia, samas kui mõnikümmend päeva hiljem kinnitas R. Kärk maksuhaldurile, et reklaamkandjate omanik on OÜ Foorum Invest.
  47. Vastustaja selgitab, et maksuotsuses on NEO Media OÜ kontrolliga seonduvat kajastanud seetõttu, et NEO Media OÜ on kaebajaga lepingulistes suhetes ning enne nende suhete algust oli NEO Media OÜ-l leping Prisma Meedia OÜ-ga. Kuigi vormiliselt sõlmiti uus leping, siis sisult asendus lepingu üks pool – st OÜ Prisma Meedia asendus OÜ-ga Led Reklaamid.
  48. Õigeks ei pea vastustaja väidet, et Rein Kärki seotus OÜ-ga Prisma Meedia on vaid formaalne ning viitab seejuures OÜ Prisma Meedia 2008 majandusaasta aruandele, mille allkirjastas Rein Kärk äriühingu tegevjuhtkonna liikmena
  49. juulil
  50. Samuti viitab vastustaja äriseadustiku §-le 180, § 184 lõikele 7 ning märgib, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et Rein Kärk oleks kasutanud juhatusest tagasiastumise õigust. Samuti viitab kaebuse esitaja sellele, et Foorum Invest OÜ juhatuse liige Mart Ostrat seletas
  51. märtsil 2011, et Foorum Invest OÜ pöördus märtsis 2010 OÜ-ga Prisma Meedia üürilepingu lõpetamise asjus just Rein Kärki poole. Mis puudutab Rein Kärki ja Raul Suurhansu omavahelisi suhteid, siis toob vastustaja välja, et vaatamata väidetavalt halvale läbisaamisele nõustus R. Suurhans isiklikult tagama OÜ Led Reklaamid võetud pangalaenu.
  52. Vastustaja leiab, et kuigi kaebaja soetas reklaamkandjad avalikul enampakkumisel, on maksuhaldur maksuotsuses analüüsinud ettevõtte osa ülemineku määravaid nüansse kogumis, mitte ei ole teinud järeldust vaid ühest tehingust. Vastustaja selgitab, et nii Prisma Meedia OÜ kui ka kaebaja põhitegevus on seotud reklaamindusega, mis väljendub reklaampinna kasutusõiguse ja reklaamkandjate omamises; mõlema äriühingu lepinguliseks partneriks, kellele võõrandati omakorda edasi reklaampinna kasutusõigus, oli NEO Media OÜ; kaebuse esitaja võttis endale kohustuse tasuda Prisma Meedia OÜ võlgnevus ning võttis üle OÜ Foorum Invest ja OÜ Prisma Meedia vahelise laenulepingu järgse kohustuse 300 000 krooni ulatuses. Vastustaja toob välja, et kuigi kokkuleppe kohaselt loovutas OÜ Foorum Invest enda nõuded OÜ Prisma Meedia vastu kaebuse esitajale, ei nähtu kaebuse esitaja raamatupidamisest nende nõuete fikseerimist. Vastustaja leiab, et sisuliselt jätkas kaebaja OÜ Prisma Meedia tegevust Foorumi kaubanduskeskuse reklaampindade osas, rentides neid edasi lepingupartnerile OÜ NEO Media ning hiljem omandas ka OÜ Prisma Meedia reklaamkandjad ja viimase kinnistu.
  53. Vastustaja ei nõustu väitega, et reklaamkandjate näol soetati ebaoluline osa OÜ Prisma Meedia varast, kuna Foorumi keskuse fassaadipinna näol on tegu äärmiselt atraktiivse objektiga.
  54. Menetluslike rikkumiste osas selgitab vastustaja, et kontrollakt edastati kaebaja juhatuse liikmele Rein Kärkile elektrooniliselt juba
  55. aprillil 2011 ning eriarvamuse esitamise tähtaega pikendati kuni
  56. aprillini 2011, kusjuures pikema tähtaja andmata jätmist kaebuse esitajale ka põhjendati. Vastustaja leiab, et eriarvamuse esitamiseks oli aeg piisav, mida näitab seegi, et kaebuses ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, samuti on eriarvamuse sisu ja maht faktilised identsed kaebaja kohtukaebusega. 6 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  57. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ LED Reklaamid kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Maksumenetluses kogutud tõendid ning tuvastatud asjaolud ei luba kohtu hinnangul teha järeldust, et
  58. jaanuaril 2011 OÜ Saturnia (praeguse nimega OÜ LED Reklaamid) ning OÜ Prisma Meedia vahel sõlmitud ostumüügitehingu näol on tegemist ettevõtte osa üleandmise raames tehtud tehinguga.
  59. Käibemaksuseaduse § 4 lg 2 punktis 1 sätestatakse, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerivad VÕS §-d
  60. VÕS § 185 järgi kohaldatakse sama regulatsiooni ka juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). VÕS § 180 lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Sellest järeldub, et ettevõtte osa üleminekuga on tegemist juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis), mis koosneb selle ettevõtte osa majandamisega seotud ja selle majandamist teenivatest asjadest, õigustest ja kohustustest, muu hulgas lepingutest. Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Ettevõtte osa üleminekuga on tegemist juhul, kui üks isik annab teisele üle enda ettevõtte mingisuguse organisatsiooniliselt tervikliku osa, mida üleandja küll ei pruukinud oma majandustegevuse raames käsitada eraldi ettevõttena, ent mis oma olemuselt ettevõtte tunnustele vastab. Ettevõtte osa üleandmine eeltoodud VÕS tähenduses ei ole mistahes ettevõtluses kasutatavate asjade, õiguste ja kohustuste üle andmine teisele isikule, vaid ettevõtte osaga on tegemist vaid juhul kui need üle antud asjad, õigused ja kohustused moodustavad organisatsioonilise terviku ning moodustavad nende omandaja jaoks iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksuse, mille kaudu nende omandaja saab tegutseda. Haldusasjas nr 3-3-1-20-11 märkis Riigikohus, et ettevõtte osa ülemineku kindlaksmääramiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte ning et organisatsiooniliseks tervikuks oleva ettevõtte (käitise) üleminekut ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et makseraskustesse sattunud äriühing võõrandas korteriomandid teisele äriühingule, kes korraldas poolelioleva elamu valmisehitamise. Samuti ei ole asjas määravaks see, kes et äriühingute juhatuse liikmed olid varem äripartnerid või et vara omandanud äriühing omandas krediidiasutuselt nõude vara võõrandanud äriühingu vastu ja korteriomandeid koormava hüpoteegi. Samas lahendis esitas Riigikohus ka näitliku ja mitteammendava loetelu kriteeriumitest, mida ettevõtte ülemineku hindamisel arvesse võtta tuleks: ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; ettevõtja omandaja varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis samas, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal.
  61. Kohus nõustub kaebuse esitaja etteheitega, et vaidlustatud maksuotsusest ei selgu üheselt, millest koosnes väidetav ettevõtte osa, mille OÜ Prisma Meedia maksuhalduri hinnangul OÜ-le Saturnia üle andis. Maksuotsuse lk 19 viimases lõigus on maksuhaldur märkinud, et selleks oli osa Prisma Meedia OÜ ettevõtlusest, mis seisnes Prisma Meedia OÜ-lt omandatud konkreetsetel reklaamikandjatel välireklaamiteenuse osutamises. Maksuotsuse lk 21 viimases lõigus märgitakse aga, et Saturinia OÜ [...] üle võtnud osa Prisma 7 Meedia OÜ ettevõtlusest. Konkreetselt on Saturnia OÜ üle võtnud Prisma Meedia OÜ kontori ühes sisustusega, osa põhivarast (reklaamkonstruktsioonid [...]), osa kohustustest kreeditoride ees, osa reklaamteenuse osutamiseks vajalikest rendilepingutest ja osa äripartneritest ning sisuliselt jätkab nende abil Prisma Meedia OÜ majandustegevust. Nagu eelpool öeldud, saab ettevõtte osa üleandmise esemeks olla iseseisvalt funktsioneeriv terviklik majandusüksus. Ainuüksi asjaolu, et vara müüja kasutas kõiki müüdud asju oma ettevõtluses, ei muuda neid asju ettevõtteks või ettevõtte osaks. Käesoleval juhul on maksuotsuses esitatud rida asjaolusid ja põhjendusi, millest võiks järeldada maksuhalduri seisukohta, et tervikliku käitise moodustasid Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil olevad reklaamikandjad (LED-ekraan koos konstruktsiooniga ning 2 valguskasti) ning nende kasutamisega seotud lepingud (nt. leping fassaadipinna omaniku Foorum Invest OÜ-ga). Kohus möönab, et sellist vara ning selle vara majandustegevuseks kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste kompleksi saab põhimõtteliselt käsitada ettevõtte või ettevõtte osana (käitisena), ent see ei anna mistahes alust väita, et mingisugused muud sellise ettevõtte üleandja poolt ettevõtte ülevõtjale võõrandatud asjad või õigused moodustaksid samuti osa sellest ettevõttest või käitisest. Kohus leiab seega, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt võiks ettevõtteks kui organisatsiooniliselt terviklikuks majandusüksuseks pidada Foorumi kaubanduskeskuse fassaadile paigaldatud reklaamikandjaid ning nende kandjate sinna paigaldamist õigustavaid reklaampinna rendilepinguid, kuivõrd tegemist oli arusaadavalt ühe konkreetse osaga OÜ Prisma Meedia majandustegevusest, mis sai põhimõtteliselt funktsioneerida sõltumatult OÜ Prisma Meedia muust tegevusest. Isegi kui asuda seisukohale, et OÜ Prisma Meedia andis selle ettevõtte osa üle OÜ-le Saturnia (millega kohus allpooltoodud põhjustel samuti ei nõustu), siis ei saaks selle ettevõtte osaga siduda muid
  62. jaanuari 2011 lepingus nimetatud esemeid, milleks olid prismatabloo Suktukas, neli megascrollerit LORO ning kontorimööbel. Kohus leiab, et neid asju ei saaks sama ettevõtte koosseisu lugeda üksnes seetõttu, et nii need kui Foorumi kaubanduskeskuse fassaadile paigaldatud reklaamikandjad (LED-ekraani konstruktsioon, LED-ekraan ja 2 valguskasti) soetati sama laenulepingu alusel krediidiasutusest saadud laenu alusel ega ka see, et need kõik on ühiselt koormatud kommertspandiga. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et
  63. jaanuari 2011 lepingus nimetatud prismatabloo, megascrollerid ja kontorimööbel moodustaksid ühe organisatsioonilise terviku Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil olevate reklaamikandjatega või oleksid olemuslikult vajalikud nende reklaamikandjate käitamiseks. Samal ajal ei ole maksuhaldur tuvastanud ka seda, et koos prismatabloo ja megascrolleritega oleks kaebuse esitaja OÜ-lt Prisma Meedia võtnud üle mingisugused lepingud, mis võimaldaksid jätkata neil reklaamikandjatel reklaami avaldamist ehk OÜ Prisma Meedia majandustegevuse jätkamist. Ettevõtte üleminekut ei saa õigustada pelgalt sellega, et OÜ-le Saturnia müüdi peaaegu kogu vara, mis OÜ-l Prisma Meedia selleks ajaks veel alles oli. Ühe ettevõtja ettevõtluses kasutatud vara võõrandamine teisele ei kujuta endast iseenesest ettevõtte üleminekut.
  64. Täpne ei ole maksuhalduri seisukoht, et OÜ Saturnia võttis üle OÜ Prisma Meedia võlakohustuse Dankse Bank AS Eesti Filiaali ees. Kaebuse esitaja ning panga vahel sõlmitud laenulepingust (tl. 176) nähtub tõepoolest, et laenusummat ei maksa pank kaebuse esitajale välja, vaid sisuliselt refinantseeriti sellega varem Prisma Meedia OÜ-le antud laenu, ent sellest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Ettevõtluses on tavapärane, et ettevõtja ei soeta ettevõtluses kasutatavat põhivara omavahendite arvelt, vaid kasutab selleks pangalaenu ning sel juhul on ka igati loogiline, et müües põhivara teisele isikule, ei tasu ostja raha mitte müüjale, vaid kustutab vastavas osas müüja laenukohustust näiteks krediidiasutuse ees. Juhul kui ka põhivara ostja kasutab selle vara omandamiseks pangalaenu samast krediidiasutusest, on omakorda loogiline, et krediidiasutus ei maksa laenusummat ostjale välja, et see saaks selle arvelt müüja võlakohustust kustutada, vaid tehing vormistatakse vara müüjale varem antud laenu refinantseerimisena. Samamoodi toimub see ka 8 väljaspool ettevõtlust, näiteks juhul kui inimene ostab pangalaenuga kinnistu, mille ka selle müüja on ostnud pangalaenuga, mis ei ole edasimüügi ajaks tagastatud.
  65. Põhjendamatult suure tähtsuse näib maksuhaldur olevat omistanud asjaolule, et vara müügitehing toimus praktiliselt samas summas nagu oli OÜ-l Prisma Meedia võlakohustus Danske Bank AS Eesti filiaali ees. See asjaolu võiks tähtsust omada juhul, kui oleks tuvastatud, et soetatud vara lepingujärgne maksumus erines oluliselt selle turuväärtusest, olles turuväärtusest näiteks suurem. Vara eest turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks tõepoolest olla asjaoluks, mis kinnitab vara ostja erilist soovi jätkata majandustegevust samas ettevõttes. Käesoleval juhul maksuhaldur selliseid asjaolusid aga tuvastanud ei ole. Maksuotsuse lk 23 võetud seisukoht, et vara müügiks korraldatud enampakkumisel oli huviliste puudus tingitud sellest, et vara müüdi laenukohustuse jäägi suuruse summa eest, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Maksuhaldur ei ole vara müügihinna ja selle reaalse väärtuse suhet analüüsinud ning pole esitatud ka mistahes põhjendusi, mis annaksid alust väita, et mõnevõrra odavama hinna eest oleks huvilisi rohkem olnud. Huviliste puudus võis seega tingitud olla ka vastava turu eripärast.
  66. Mis puudutab Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil asuvate reklaamikandjate soetamist väidetava ettevõtte ülemineku raames, siis siinkohal leiab kohus, et vaidlusaluses maksuotsuses ei ole üheselt mõistetavalt võetud seisukohta küsimuses, millal selline ettevõtte väidetav üleminek toimus. Tuleb tähele panna, et kolmepoolne kokkulepe OÜ Saturnia, OÜ Prisma Meedia ning OÜ Foorum Invest vahel (tl. 147) ning sellele järgnenud OÜ Saturnia ja Oü Foorum Invest vaheline reklaamipinna üürileping (tl. 148) sõlmiti
  67. aasta aprillis. Vaidlusalused reklaamikandjad omandas OÜ Saturnia OÜ-lt Prisma Meedia aga alles
  68. aasta jaanuaris, seega peaaegu 10 kuud hiljem. Kohus leiab, et selleks, et
  69. aasta aprillis toimunud reklaamipindade üürilepingust ning laenulepingust (tl. 147 pöördel) tulenenud kohustuste ülevõtmist ning
  70. aasta jaanuaris toimunud vara võõrandamist käsitleda majanduslikus mõttes ühtse ettevõtte üleminekuna, tuleb tuvastada vähemalt see, et juba
  71. aasta aprillis oli OÜ Saturnia ning OÜ Prisma Meedia vahel põhimõtteline kokkulepe selles, et OÜ Saturnia omandab lisaks reklaamipinna kasutusõigusele OÜ-lt Prisma Meedia ka reklaamikandjad ning jätkab Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil olevatel reklaamikandjatel OÜ Prisma Meedia varasemat ettevõtlust. Kohus leiab, et maksumenetluses tuvastatud asjaolud sellise kokkuleppe kohta järeldust teha siiski ei luba. Samas leiab kohus, et
  72. jaanuari 2011 ostu-müügitehingule ei saa ettevõtte ülemineku iseloomu omistada pelgalt seetõttu, et vara ostja OÜ Saturnia oli 9 kuud varem omandanud mingisugused selle varaga OÜ Prisma Meedia ettevõtluses seotud õigused ja kohustused, kui ei ole võimalik tuvastada, et nende õiguste ja kohustuste omandamise ajendiks oli tegelikult OÜ Saturnia kavatsus jätkata OÜ Prisma Meedia tegevust ning tal polnud mõistlikku põhjust eeldada, et ta saab tulevikus omandada ka muud selle ettevõtluse jätkamiseks vajalikud käitise osad (antud juhul LED ekraani koos konstruktsiooniga ning valguskastid).
  73. Kohtu hinnangul ei anna asjas kogutud tõendid alust järelduseks, et
  74. aasta aprillis, mil OÜ Saturnia võttis OÜ-lt Prisma Meedia üle Foorumi kaubanduskeskuse reklaamipindade rendilepingu, oleks tal ning OÜ-l Prisma Meedia olnud mingisugune põhimõttelinegi kokkulepe selles, et tulevikus saab OÜ Saturnia ka reklaamikandjate omanikuks ning jätkab Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipindadel reklaami müüki nii, nagu seda tegi varem OÜ Prisma Meedia. Sellisele kokkuleppele ei viita Rein Kärki poolt maksuhaldurile
  75. aprillil 2011 antud seletus (tl. 133), mille kohaselt kavatseb OÜ Saturnia edaspidi tegelema hakata reklaami müügiga ning soovib välja osta reklaamikandjad. Kohus nõustub maksuhalduri hämmeldusega selles osas, et nimetatud seletuses mainis Rein Kärk, et reklaamikandjad kuuluvad majaomanikule, kuigi ilmselt pidi ta teadma, et nende omanikuks on 9 tegelikult OÜ Prisma Meedia, ent see asjaolu ei anna alust väita, et
  76. aasta aprillis oleks Rein Kärk olnud teadlik sellest, et
  77. aasta jaanuaris või suvalisel muul ajal tulevikus saab OÜ Saturnia nende reklaamikandjate omanikuks. Seisukohale, et tehingu pooltel oli algusest peale kavatsus OÜ-le Saturnia ka reklaamikandjad võõrandada, räägivad üheselt vastu Foorumi kaubanduskeskuse reklaamipindade ja -kandjate kasutamisega seotud tehingud 2010 aastal. Nimelt on Rein Kärk selgitanud, et kuna tal puudusid reklaamikandjad, andis ta fassaadi-reklaampindade kasutusõiguse üürilepingu alusel edasi OÜ-le NEO Media. Maksuotsuse lk 5 seitsmendas lõigus on aga viidatud NEO Media OÜ juhatuse liikme Tanel Aaviku seletusele, mille kohaselt rentis NEO Media OÜ LED-ekraani alust pinda edasi OÜ-le Led Screen Media, mille juhatuse liikmeks oli samal ajal OÜ Prisma Meedia juhatuse liikmeks olnud Raul Suurhans. Kuigi maksuotsusest ei selgu, kas ja mil määral maksuhaldur selle väidetava tehingu asjaolusid uuris, näitab see aga, et vähemalt LED-ekraani kasutas ka pärast OÜ Foorun Invest ja OÜ Saturnia vahelise reklaampindade üürilepingu sõlmimist sisuliselt edasi Raul Suurhansuga seotud ettevõte. Seda, et OÜ-l Led Screen Media oleks olnud mingi seos OÜ-ga Saturnia või Rein Kärkiga, ei ole maksuhaldur tuvastanud. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et Raul Suurhansul, kes enda väitel OÜ Prisma Meedia majandustegevust juhtis, ei olnud vähemalt
  78. aasta kevadel kavatsust Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipindadele paigaldatud reklaamikandjaid võõrandada, vaid neil reklaamikandjatel soovis ta ise reklaami müügiga edasi tegeleda OÜ Led Screen Media nimel.
  79. Kuna OÜ Prisma Meedia ettevõtluse sisuks oli ühelt poolt reklaamikandjate paigaldamiseks vajalike pindade (nt. Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipind) kasutusõiguse omamine ja teiselt poolt neile pindadele paigaldatud reklaamikandjatel (nt. LED-ekraanil ja valguskastidel) välireklaami müük, siis saaks ettevõtte üleminekuna käsitada juhtu, kus üle oleks antud mõlemad – nii pindade kasutusõigus kui ka reklaamikandjad. On tõsi, et kokkuvõttes omandas OÜ Saturnia need mõlemad, ent nende omandamise vahel oli pikk ajaline vahe ning ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Prisma Meedia ja OÜ Saturnia vahel oleks juba
  80. aasta aprillis või veelgi varem olnud kokkulepe selle kohta, et OÜ Saturnia omandab ka reklaamikandjad ja jätkab tegevust nii nagu seda tegi OÜ Prisma Meedia. Märkida tuleb sedagi, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et
  81. aasta jaanuaris, kui OÜ Saturnia omandas OÜ Prisma Meedia põhivara, oleks OÜ-l Prisma Meedia üldse olnud mingisugust majandustegevust, ent päris kindlasti ei käitanud ta sel ajal oma majandustegevuses ettevõtet, mille tegevus oleks seisnenud Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil asuvatel reklaamikandjatel välireklaami müümises. Maksuotsusest nähtuvalt müüs seal reklaami OÜ Led Screen Media. Samamoodi ei ole maksuotsuses piisavalt analüüsitud OÜ Saturnia tegevust pärast OÜ Prisma Meedia põhivara omandamist ega võrreldud seda OÜ Prisma Meedia tegevusega enne seda, samuti pole pööratud tähelepanu ajavahele OÜ Prisma Meedia tegevuse lõppemise ja OÜ Saturnia vastaval tegevusalal (reklaami müük konkreetsetel reklaamikandjatel) tegevuse alustamise vahel. Sellises olukorras on väited ettevõtte ülemineku osas põhjendamatud.
  82. Kohus märgib siinkohal, et asjas kogutud tõendite pinnalt võib siiski tekkida teatud kahtlus, et OÜ Saturnia sai ka Foorumi kaubanduskeskuse fassaadile paigaldatud reklaamikandjate tegeliku kasutusõiguse juba
  83. aasta esimesel poolel. Sellist kahtlust kinnitab näiteks see, et OÜ-le NEO Media esitatud arvetel ei ole osutatava teenuse nimetusena märgitud mitte reklaampinna rent (või üür), nagu asjaosalised seda tehingut ise kirjeldanud on, vaid välireklaami eksponeerimine (tl. 141-142).Samuti on OÜ Saturnia juba
  84. märtsil 2010 esitanud arve OÜ-le Varuosad ning arve selgitusse on märgitud välireklaam LED ekraanil
  85. Need arved annavad alust kahtlustada, et tegelikult oli LED-ekraan OÜ Saturnia ettevõtluses kasutusel juba
  86. aasta alguses. Neid kahtlusi ei ole maksuhaldur aga piisavalt kontrollinud ega välja selgitanud, mis oli nende tehingute tegelikuks sisuks. Iseäranis kummaline on, et maksuhaldur ei ole pöördunud tehingu sisu selgitamiseks OÜ Varuosad poole, kes arusaadavalt on vaidlusaluste tehingute suhtes sõltumatu isik ning kelle seletus võinuks asjasse märkimisväärset valgust 10 heita, eeltoodud kahtlust kinnitada või selle ümber lükata. Samuti võib kogutud tõendite pinnalt tekkida teatav kahtlus, et OÜ Prisma Meedia tegevust ei juhtinud ega korraldanud tegelikult Raul Suurhans, vaid hoopis Rein Kärk. Sellele viitab näiteks asjaolu, et Raul Suurhans ei osanud maksuhaldurile OÜ Prisma Meedia tegevuse kohta seletusi andes sisuliselt vastata paljudele küsimustele ning osadele küsimustele vastas ilmselgelt valesti; samuti selgub Mart Ostrati selgitusest, et OÜ Foorum Invest jaoks oli OÜ Prisma Meedia tegevuse eest vastutavaks isikuks just Rein Kärk. Kohus märgib siinkohal, et maksuhaldur on küll mitmel puhul väitnud, et pole usutav see, et Rein Kärk ei teadnud midagi OÜ Prisma Meedia majandustegevusest ning see on põhimõtteliselt ka usutav, samas ei ole maksuhaldur võtnud ühest seisukohta küsimuses, kas või kui palju Rein Kärk tegelikult OÜ Prisma Meedia juhtimises ja OÜ Prisma Meedia edasise tegevuse ja saatuse üle otsustamisel kaasa rääkis või rääkida sai. Olukorras, kus nii Raul Suurhans kui Rein Kärk on kinnitanud, et viimane OÜ Prisma Meedia tegevust reaalselt ei juhtinud, oleks maksuhaldur saanud seda kontrollida nt. OÜ Prisma Meedia klientide poole pöördudes. Ainsana on Rein Kärki tegelik seotus OÜ Prisma Meedia juhtimisega kinnitust leidnud seeläbi, et
  87. aastal esindas R. Kärk arusaadavalt OÜ-d Prsima Meedia lepingu sõlmimisel OÜ-ga Foorum Invest. Viitamaks Rein Kärki isikule, kui elemendile, mis viitab väidetavalt üle antud ettevõtte identiteedi säilimisele, peaks esinema mingisugused selgelt tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad seda, et Rein Kärki isik oli osaks OÜ Prisma Meedia käitatava ettevõtte identiteedist ettevõtte väidetavale üleminekule vahetult eelneval ajal. Selliseid seoseid maksuhaldur tuvastanud ei ole.
  88. Samas märgib kohus, et maksuotsuses on toodud välja suur hulk asjaolusid, mis puudutavad Rein Kärki, Raul Suurhansu ning Tanel Aavikut ning nendega seotud äriühingute omavahelisi suhteid, samuti erinevate isikute poolt antud seletustes esinevaid vastuolusid, ent vaatamata sellele ei ole maksuhaldur teinud neist asjaoludest ja vastuoludest selliseid järeldusi, mis kinnitaksid, et tegemist oli OÜ Prisma Meedia ettevõtte üleminekuga. Asjaolu, et tehingupooled või nende esindajad on omavahel pikaajalistes, olgu siis heades või halbades, ärilistes või isiklikes suhetes, ei anna alust väita ettevõtte üleminekut juhul, kui nende isikute seotus ei kinnita veenvalt vastavasisulise kokkuleppe olemasolu. Käesoleval juhul nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et Rein Kärk ja Raul Suurhans on teinud omavahel teatud koostööd selleks, et mitte kaotada võimalust välireklaami avaldamiseks Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipinnal. Puuduvad andmed ja tõendid aga selle kohta, et juba algselt, mil Rein Kärki juhitav OÜ Saturnia võttis üle fassaadipinna rendilepingu, oleks tema ning Raul Suurhansu või OÜ Saturnia ja OÜ Prisma Meedia vahel olnud kokkulepe, et edaspidi jätkab selle pinna kasutamist reklaami avaldamiseks OÜ Saturnia. Raul Suurhans (tl. 191 jj) on maksuhaldurile kinnitanud, et reklaamikandjate müük toimus OÜ Prisma Meedia võlausaldaja nõudmisel ning tema lootis, et enampakkumisele tuleb rohkem huvilisi, kusjuures ise ta Rein Kärki või OÜ-d Saturnia sinna enampakkumisele ei kutsunud. Isegi kui nõustuda sellega, et Rein Kärki ja Raul Suurhansu vahelisi ärilisi suhteid, sh. näiteks asjaolu, et Raul Suurhans oli isiklikult OÜ Saturnia laenu käendajaks, arvestades ei ole usutav, et Rein Kärk sai OÜ Prisma Meedia vara müügist teada üksnes väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis ei lükka see ümber võimalust, et OÜ Prisma Meedia reklaamikandjate soetamise võimalus tekkis OÜ-le Saturnia siiski juhuslikult ning sõltumata sellest, et OÜ Saturnia oli võtnud rendile Foorumi keskuse fassaadipinna, kus need reklaamikandjad reaalselt paiknesid.
  89. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et
  90. aasta aprillis, kui OÜ Saturnia võttis üle reklaamipindade rendilepingu, oleks temal ning OÜ-l Prisma Meedia olnud kasvõi põhimõtteline kokkulepe OÜ Prisma Meedia põhivara omandamiseks ning seega ei saanud ettevõtte üleminek alata juba
  91. aasta aprillis. Seevastu üksnes
  92. aasta jaanuaris sõlmitud põhivara müügilepingut ei saa käsitada ettevõtte või selle osa üleminekuna, sest 11 võõrandatud põhivara iseenesest ei kujutanud endast iseseisvalt funktsioneerivat majandusüksust. Asjaolu, et see sai moodustada sellise majandusüksuse koos OÜ Saturnia poolt varem omandatud õigustega, ei luba aga väita ettevõtte üleminekut, kuna nende õiguste (eelõige reklaamipinna üürilepingu) ülevõtmise ajal ei ole tuvastatud vastavasisulist kavatsust kaebuse esitaja ja OÜ Prisma Meedia vahel. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses väitnud ega toonud välja asjaolusid, mis lubaksid kahtlustada, et kaebuse esitaja ja OÜ Prisma Meedia on tegutsenud maksupettuse toimepanemise eesmärgil ning selles olukorras ei saa kaebuse esitajale ette heita seda, et OÜ Prisma Meedia pole
  93. jaanuaril 2011 väljastatud arvele lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud. Mis puudutab maksuotsuses viidatud raamatupidamiseeskirjade ning tehingute vormistamise tavapärase korra eiramist, siis märgib kohus, et isegi kui need on tuvastatud õigesti, võivad need tõendada küll asjaomaste isikute vahelisi suhteid, ent maksuhaldur ei ole nende pinnalt teinud järeldusi, mis kinnitaksid, et tegemist oli ettevõtte üleminekuga.
  94. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt kokku 5580,05 euro suuruse menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulud koosvead 958,67 euro suurusest riigilõivust ning 4621,38 euro suurusest õigusabikulust. Menetluskulude kandmine on tõendatud arvete ja maksekorraldustega. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kuna kaebus kuulub täielikult rahuldamisele, tuleb riigilõiv välja mõista täies ulatuses. Kohus ei pea põhjendatud kuluks arvetel näidatud kantseleikulusid, kuna ei selgu nende kulude tegelik sisu ega seotus kohtumenetlusega. Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt vastavad kohtumenetlusega (st. alates kaebuse koostamisest, k.a.) seotud õigusabikulud kokku 28,4 tunni advokaadi tööle, kusjuures kaebuse koostamisele on kulunud 10,7 tundi ning kohtuistungile ja kohtuistungiks valmistumisele pärast vastustaja seisukohtadele ja tõendite analüüsimist 6,7 tundi. Vastava menetluskulu suuruseks on arvete järgi 3485 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskuluks ei saa pidada arvel nr 110284 näidatud kulu, kuna arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on tegemist kuluga, mis on kantud enne kohtumenetlust (kontrollaktiga tutvumine, eriarvamuse koostamine jne). Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõistetavate õigusabikulude mõningane vähendamine iseäranis kohtuistungi ettevalmistamisele ja vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumisele kulunud aja arvelt. Kohus peab põhjendatud õigusabikulude suuruseks umbes 3000 eurot. Koos tasutud riigilõivuga mõistab kohus kaebuse esitaja kasuks kokku välja 3960 eurot. Kristjan Siigur kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.