) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK ASK esitas 30.03.2010.a Harju Maakohtule hagi NOÜ(kustutatud) vastu võlgnevuse 31 271,85 euro, viivise 4 097,87 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi menetlemise käigus on saanud kohtule teatavaks, et kostja NOÜ on äriregistrist kustutatud 27.06.2011.a Harju Maakohtu 09.05.2011.a määruse (tsiviilasjas nr 2-11-8840) alusel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et asjas tuleb menetlus lõpetada, kuna kostja NOÜ on äriregistrist kustutatud ilma õigusjärgluseta. Vastavalt
lg 1 p-le 5 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Vastavalt äriseadustiku § 2 lg-le 3 tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ning lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriregistri kannetest nähtuvalt ei ole NOÜ(kustutatud) üldõigusjärglast, samuti ei ole kohtule teada, et vaidlusalusest õigussuhtest tulenevad NOÜ(kustutatud) õigused ja kohustused oleksid enne ühingu registrist kustutamist üle läinud kolmandale isikule (eriõigusjärglasele). 2 2-10-15029 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 5, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse otsust tegemata seoses kostja NOÜ lõppemisega õigusjärgluseta.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg-st 2 tulenevalt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks kohtu hinnangul käesoleval juhul alused puuduvad. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.