Obsah (5)

§ 26§ 31§ 32§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-64 Haldusasi Menetlusosalised A.S.i kaebus

§ 26lg 1 p 6).

2. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 14.11.2011 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 16.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2613 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 7 ööpäeva kartserisse paigutamist vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 sätestatud nõude rikkumise eest. A.S. distsiplinaarsüütegu seisnes kaevatava käskkirja kohaselt selles, et ta ei allunud 25.10.2010 kella 20.20 ajal kambris viibides vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama temale määratud elusektorit.
2. 17.11.2010 esitas A.S. kaevatava käskkirja peale vaide. Vaide põhjenduse kohaselt ei suutnud kaebaja tööülesandeid täitma asuda tervislikel põhjustel (alakaal, skoptofoobia), 1 millised asjaolud jäeti distsiplinaarmenetluses välja selgitamata. Samuti võib ta saada tööülesandeid täites teiste kinnipeetavate kättemaksu osaliseks. Tartu Vangla direktori 10.12.2010 otsusega nr E5- 535-1 jäeti A.S. vaie rahuldamata.
3. 10.01.2011 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Kaebaja leiab, et ta määrati vangla poolt abitöödele tähtajaga 05.08.2010 kuni 05.11.2010 ilma, et arst oleks läbi viinud tema terviseseisundi hindamise vastavalt VangS § 37 lg-le
5. Tartu Vanglasse saabumisel 17.06.2008 oli kaebaja kehakaal 71 kg, so vastav normaalsele kehakaalu indeksile. Vanglas antava vähese toidu tõttu langes kaebaja kaal kahe aastaga 60 kilogrammile. Kaebaja leiab, et toidupuudusest nõrkenud kinnipeetava tööle sundimine oli õigusvastane. Vastavat läbivaatust tööleasumise eelselt ei teostatud. 25.10.2010, so 10 päeva peale tööleasumist, teatas kaebaja valvur K.Keskkülale, et ei jõua enam tööd teha. Töötamise ajal ei väljastanud vangla kaebajale töölistele ettenähtud toidunormi (sotsiaalministri 31.12.2010 määrus nr 150). Vanglal on tavaks, et 3 kuuks määratakse kinnipeetav tööle katseajaga ja hiljem tekib katseaja läbinul võimalus saada tasuvamale tööle erakäitises, millest kaebajal jäi puudu 10 päeva ja millest ta ei oleks loobunud, kuna palga eest saab osta lisatoitu vangla kauplusest ja hoida tervist korras. Kaebaja registreeris tööst keeldumise järgselt koheselt ennast vangla arsti vastuvõtule. Alates 15.12.2010 määrati kaebajale perearsti poolt lisatoit kolmeks kuuks. Tööl käimise kohta unustas kaebaja küsida, kuid palus seda teha distsiplinaarasja menetlejal. Tartu Vangla keeldus kaebaja terviseseisundi kohta arsti hinnangu küsimisest, viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-le 3 ja väites, et seda pidanuks tegema kaebaja. 25.03.2011 kaebuse täpsustuse kohaselt tuvastati kaebajal alakaalulisus perearsti poolt 04.11.
6. 2010.a. esimesel poolaastal käis kaebaja arsti vastuvõtul, kus fikseeriti kaalulangus. Tööle määramisel arstlikku läbivaatust ei teostatud, vaid piirduti kaebaja tervisekaardi andmetega. Kaebaja leiab, et tööle määramise ajal ei kajastanud tervisekaardi andmed muutusi. 26.07.2011 kaebuse täpsustuse kohaselt ei oma kaebaja õigusalaseid teadmisi, mistõttu ei saa talle süüks panna, et ta ei teadnud võimalusest pöörduda töövõimetusega vangla arsti poole. Kaebaja on Tartu Vangla poolt tahtlikult pandud olukorda, kus teised kinnipeetavad saavad teda alandada ja solvata. Kevadel 2010.a. vabanes kaebaja kambrikaaslane, kes jagas oma lisatoitu kaebajaga.
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja määrati tööle kolmeks kuuks, alates 05.08-05.11.
8. Nimetatud perioodi jooksul keeldus kaebaja kolmel korral täitmas vanglaametniku seaduslikku korraldust asuda tööle koristama temale määratud sektorit. Kõigi nimetatud kordade eest on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus, millest viimane (16.11.2010 käskkiri nr 1-4/2613) on käesoleva kaebuse esemeks. 16.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1569 määrati kaebajale noomitus, 30.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1747 määrati kaebajale 5 ööpäevaks kartserisse paigutamist ning 16.11.2010 käskkirjaga nr 1-4/2613 määrati kaebajale 7 ööpäevaks kartserisse paigutamist. 2 Seega on kaebaja süstemaatiline töökohustuse täitmisest keelduja ning selle kohta on kaebaja erinevates menetlustes esitanud erinevaid põhjendusi, mis vastustaja arvates ei ole tingitud mitte sellest, et kaebajat vaevaks mingi psüühiline probleem või on temal teisi tõsiselt võetavaid takistusi töö tegemiseks vaid lihtsalt kaebaja ei taha sektorit koristada, see ei ole kinnipeetavate seas nn „väärikas“ töö, samuti ei ole kaebaja nõus sellega, et ta ei saa töötada täiskoormusega ning tehtava töö eest saadav tasu on kaebaja arvates sedavõrd madal, et koristamist saab käsitleda sunnitööga. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et on nõus töötama täistööajaga ja koormusega 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas ja terve kalendrikuu ulatuses. Kaebaja väited tema väidetava töövõimetuse ja töö tegemist takistavate asjaolude kohta on seda üllatavamad, et kaebaja on pöördunud Tartu Halduskohtusse kaebusega seetõttu, et Tartu Vangla ei kindlusta kaebajat tööga (haldusasi nr 3-09-2061). Siis olid kaebaja etteheited vanglale vastupidised, kaebaja süüdistas vanglat temale töö tegemise mittevõimaldamist ning mingeid kaebajast tulenevaid takistusi ei skoptofoobia või muu tervislikku seisundit puudutava asjaolu näol, töötingimuste, saadava palga vmt osas ei olnud. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et alates kaebaja tööle määramisest 03.08.2010, ei ole kaebaja kordagi pöördunud kirjalikult vangla poole sooviga saada arsti vastuvõtule töötamisest tuleneva stressi, väsimuse või nälja tõttu. 21.09.2010 pöördus kaebaja arsti poole kindal tahtmisega, et temal diagnoositaks skoptofoobia, muid kaebusi A.S. ei esitanud. Samuti ei avaldanud kaebaja Tartu Vanglale pärast viiendat järjestikkust päeva töötamist, et temal on jõud otsas või stress, küll aga pidas kaebaja vajalikuks 21.10.2010 taotlusega saada koristamiseks vajalikke vahendeid ning infot, kuhu paigutada koristamise käigus korjatud prügi. Tartu Vangla direktori 10.12.2010 otsusega nr E5 535-1 jäeti A.S. vaie rahuldamata. A.S.i väidet skoptofoobia põdemise kohta kontrolliti ning meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli ütluste kohaselt ei ole A.S. sellist foobiat tuvastatud. Samuti ei leidnud kinnitust A.S. väited, et koristustöid tehes võib tema sattuda kaaskinnipeetavate kättemaksu osaliseks. A.S. poolt viidatud alakaalulisus ei ole meditsiiniosakonna juhataja P.Kooli ütluste kohaselt meditsiiniline vastunäidustus töötamiseks. Põhjendatud ei ole A.S. etteheide, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tema tervisliku seisundi kohta tõendeid kogutud. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on menetluse käigus võetud kaebaja tervisliku seisundi kohta tõend meditsiiniosakonnast, millest nähtub, et A.S. on pöördunud 21.09.2010 arsti vastuvõtule probleemiga, et põeb skoptofoobiat. Nõrkust, stressi, nälga või jõuetust tööd teha A.S. ei kurtnud. 29.10.2010 psühhiaatri hinnangu kohaselt A.S. skoptofoobia ei ole. Vaideotsuse kohaselt on kaebuse esitaja distsipliinirikkumine ning süü selle toimepanemises tõendatud, distsiplinaarmenetluse läbiviimise norme rikutud ei ole, käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja on veendunud, et kaebaja poolt töö tegemist taksitavad asjaolud on otsitud ning esitatud ainult põhjusega vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Meditsiiniliselt ei ole alakaal töötamist takistav asjaolu, pealegi on sektsiooni koristamine kerget laadi töö, mille tegemiseks oli kaebajal piisavalt aega ning ta võis rahulikult tööd tehes lubada endale ka vahepeal pause puhkamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

3 Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Kaebus põhineb väitel, et haldusorgan ei ole distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitanud tähtsust omavaid asjaolusid ja on seetõttu teinud ebaõige otsuse. Kaebaja määrati Tartu Vangla direktori asetäitja 03.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1418 majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 05.08.2010 kuni 05.11.

1. A.Sakki tööülesandeks oli kinnipeetavate elusektsiooni üldkasutatavate ruumide koristamine vastavalt graafikule. Kaebaja esitas käskkirja tühistamiseks (muutes hiljem nõude õigusvastasuse tuvastamiseks) Tartu Halduskohtule kaebuse 19.10.
2. 21.03.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-102714 jäeti kaebus rahuldamata, otsus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud. Kohus jättis kaebuse rahuldamata õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi puudumise tõttu, kuigi kohtuotsus sisaldab õigusvaidluse kohta ka sisulist hinnangut. Kohus leidis, et kaebaja tööle määramise otsus oli kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonnaga vastavalt VangS § 37 lg-le 3 ning ei ole alust arvata, et majandustöödel abitöölisena töötamine ka väikse alakaalu korral ohustaks kinnipeetava elu ja tervist. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli kaebaja tööle määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik tulenevalt HMS §-st 60 ja
3. VangS § 37 lg 1 kohaselt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, ei ole töötama kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebaja väidab kohtumenetluses, et ta ei olnud võimeline töötama tervislikel põhjustel. Terviseprobleemina toob kaebaja kohtule esitatud kaebuses välja alakaalulisuse. Kaebaja väidete kohaselt kaalus ta 2010.a. oktoobris 58 kg 176-177cm pikkuse juures, kusjuures vanglasse saabumisel kaalus kaebaja 71 kg. Kaebaja on distsiplinaarmenetluses 25.10.2010 koostatud seletuskirjas (tlk 35 pöördel) viidanud skoptofoobiale, mis tekitab vaimse tervise konflikti ja võib viia tugevasse stressi, mille tõttu on kaebaja kaotanud selle 10 päeva jooksul kehakaalus ja kannatanud vaimset krampi. Kaebaja on palunud määrata ennast teisele töötingimusele. Distsiplinaarmenetluses ei ole kaebaja väitnud, et kehakaalu langus takistaks tal tööle asumist, vastupidi kaebaja on märkinud, et soovib töötada, kuid teistsugustes tingimustes. Tutvudes kaebaja tervisekaardi väljavõttega (tlk 48-49), nähtub, et skoptofoobia väide tekkis kaebajal peale tema majandustöödele määramist (21.09.2010 kanne). Kaebaja kaalulanguse väide tekkis peale seda, kui psühhiaatri otsusega (29.10.2010 kanne) tuvastati skoptofoobia puudumine. Kohus leiab, et eelnevast saab järeldada, et kaebaja väited on otsitud. Haldusorgan ei pidanud distsiplinaarmenetluses tegema täiendavaid toiminguid ja välja selgitama asjaolusid, millele kaebaja ei ole oma seletuses viidanud ning mis ei nähtu tema tervisekaardist. Piisav oli kaebaja skoptofoobia väite kontrollimine, millist diagnoosi psühhiaater ei kinnitanud. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et menetleja on teinud meditsiiniosakonnale päringu, et saada teavet, kas A.S. on meditsiinilisi vastunäidustusi koristustööde tegemiseks. Psühhiaater on 29.10.2010 vastuvõtu järel andnud hinnangu, et kaebaja skoptofoobiat ei põe 4 (tlk 36 pöördel, Tartu Vangla arsti P.Kooli tõend). Menetlejal ei olnud põhjust eeldada, et kaalulangus takistab kaebajal töötamist, kui kaebaja oli oma seletuskirjas märkinud, et soovib teistsugustes tingimustes töötamist jätkata ning koristamise näol ei ole tegemist füüsiliselt raske tööga, mida kaebajal tuli taha graafikujärgselt (st mitte iga päev 8 tundi päevas). Asja materjalidest võib järeldada, et kaebajal oli vastumeelsus majandustööde (koristamine) tegemise suhtes, mis ei saa olla aluseks tööst keeldumiseks. Samas nähtub 23.11.2010 e-kirjast (tlk 53), et vaidemenetluses on kontrollitud ka kaebaja väidet kaalulanguse osas, kuna vaie sellist väidet sisaldas ning lisatud oli ka tervisekaardi sissekanne 04.11.2010 kohta. Viidatud e-kirjast nähtub meditsiiniosakonna juhataja P.Kooli hinnang, et kaebajal ei ole vastunäidustusi töötamiseks. Seega saab järeldada, et kaebaja oli võimeline täitma abitöölisele määratud töökohustusi ka sõltumata väikesest kaalulangusest. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Antud juhul on distsiplinaarmenetluses lähtutud arsti hinnangust. Õigusaktid ei sätesta, et kinnipeetava tööle rakendamisel või tema tööst keeldumise põhjuse kontrollimisel peaks läbi viima meditsiinilise ekspertiisi. Kohus ei pea usutavaks kaebaja selgitust, et oma õigusteadmiste puudulikkuse tõttu ei osanud ta kaaluprobleemi õigel ajal välja tuua. Oma füüsiliste vaevuste kirjeldamiseks ei vaja inimene õigusteadmisi. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. A.S.le on süüks pandud seda, et ta ei allunud 25.10.2010 kella 20.20 ajal süüdimõistetute eluhoone
4. sektsioonis kambris nr 272 viibides vanglateenistuse ametniku K.Keskküla antud seaduslikule korraldusele asuda koristama temale määratud elusektorit. Kuna kaebaja väited tööst keeldumise põhjuste kohta ei ole leidnud tõendamist, ei olnud kaebajal alust tööst keelduda ning distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Kaebus tuleb

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata.

7.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulu nõuet esitanud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb riigi kanda, kuna kaebaja vabastati maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest. Kristina Maimann Kohtunik 5