← Eesti

3-11-1664/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

  1. novembril
  2. a., Tallinn Haldusasja number 3-11-1664 Haldusasi OÜ Tendal kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse tegevusetuse informeerimiskohustuse täitmisel ning aastatel 1999 ja 2003 OÜ Tendal poolt Tööstuse 35, Tallinn asuva mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduste vastuvõtmisest keeldumiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes RESOLUTSIOON
  3. Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasjas menetlus.
  4. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud
  5. 04.07.2011 esitas OÜ Tendal kohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 01.06.2011 korralduse nr. 912-k „Nõusoleku andmine Tööstuse tn. 35 asuva elamu kaasomandi lõpetamiseks reaalosadeks jagamise teel“ p 1.2 osas tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks viima läbi vajalikud erastamistoimingud Tööstuse tn. 35, Tallinn elamu keldrikorrusel asuva äriruumi nr M17, üldpinnaga 95,3 m2 ning sellele vastava mõttelise osa suurusega 216/7764 erastamiseks kaebajale või alternatiivselt avalik-õigusliku suhtena vastustaja kohustuse tuvastamiseks hüvitada kaebajale tekitatud kahju seoses Tööstuse tn. 35, Tallinn asuva äriruumi nr. M17 ning sellele vastava mõttelise osa erastamise õiguse mittevõimaldamisega.
  6. 24.08.2011 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  7. 07.09.2011 saabus kohtule täpsustatud kaebus, milles kaebuse esitaja loobus kõikidest kaebuses esitatud esialgsetest nõuetest ning asendas need HKMS § 6 lg 3 p 1 alusel taotlusega 1 teha kindlaks õigusvastasus vastustaja tegevusetuses, kes on alates
  8. aastast kuni MEES kehtetuks tunnistamiseni keeldunud erastamismenetluse alustamisest.
  9. 23.09.2011 määrusega jättis kohus kaebuse taas käiguta. Kohus märkis, et kui kaebuse esitaja vaidlustab seda, et erastamise avalduse vastuvõtmisest keelduti, ei ole võimalik taotleda tegevusetuse, vaid keeldumise õigusvastaseks tunnistamist. Kui aga kaebuse esitaja õigusi rikuti informeerimiskohustuse täitmata jätmisel, võib taotleda vastava tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist. Kohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu ka kaebetähtaja möödumisele ning kaebetähtaja ennistamise vajadusele.
  10. 04.10.2011 esitas kaebuse esitaja kohtule täpsustatud kaebuse ning taotles kohtult esitatud nõuetes kaebetähtaja ennistamist.
  11. 11.10.2011 määrusega võttis kohus menetlusse OÜ Tendal kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse tegevusetuse informeerimiskohustuse täitmisel ning aastatel 1999 ja 2003 OÜ Tendal poolt Tööstuse 35, Tallinn asuva mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduste vastuvõtmisest keeldumiste õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus asus ka seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on kõigi nõuete osas möödunud ning määras vastustajale tähtaja kaebuse esitaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks. Kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlus ja vastustaja seisukoht
  12. 04.10.2011 kohtule saabunud seisukohas palus OÜ Tendal ennistada kaebuse esitamise tähtaeg seoses kaebetähtaja möödalaskmisega mõjuvatel põhjustel. Kaebaja ei teadnud objektiivselt kuni
  13. juunini 2011, et vastustaja ei kavatsegi talle Tööstuse 35 asuvat mitteeluruumi erastada. Nimetatud kuupäeval sai kaebaja kätte Tallinna Linnavalitsuse 01.06.2011 korralduse nr 912-k, mille p-st 1 nähtuvalt kaasomandi lõpetamisega seoses anti kaebaja poolt senise rendilepingu alusel kasutusel olev mitteeluruumist keldripind kaasomanikust A. S. omandisse. Kuni selle ajani ootas kaebaja kannatlikult erastamist, sest vastustaja ametnikud olid korduvalt keeldunud temalt erastamisavalduste vastuvõtmisest ja olid tal käskinud oodata, millal teda erastamisele kirjalikult kutsutakse. Kaebaja teadmatuses erastamiseks vajaminevatest toimingutest ja tähtaegadest (mis põhjustas ka antud kaebuse nõuete esitamise tähtaja möödalaskmise) on selgelt süüdi vastustaja, kes jättis kaebaja teavitamata tema käsutuses olnud mitteeluruumi ostueesõigusega erastamise võimalustest ja tähtaegadest vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.06.1996 määruse nr 175 „Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine“ p-st 2 tulenevale informeerimiskohustusele ning lisaks kõigele andis korduvalt täiesti sihilikult ebaõigeid korraldusi oodata kuni järjekord jõuab mitteeluruumide erastamiseni Tööstuse 35 elamus. Ootamine viis aga selleni, et mitteeluruumide erastamise seadus (MEES) tunnistati hiljem kehtetuks ning erastamine enam võimalik ei ole. Kaebajale oli varasemalt erastamise sooviga vastustaja poole pöördumiste ajal korduvalt pahaselt toonitatud, et tal ei ole vaja käia pidevalt ühe ja sama jutuga ametnike tööd segamas ja et nad kutsuvad ta ise välja, kui tuleb õige aeg erastamisavalduse esitamiseks. Kaebajale öeldi: „Ärge muretsege, minge koju ja oodake kui Teile saadetakse kirjalik kutse“.
  14. a käis kaebaja viimati kirjalikku avaldust vastustajale viimas, kuid siis öeldi talle jälle, et avaldust veel vastu võtta ei saa ning ta peab ootama kui talle saadetakse vastav kutse. Põhjuseks, miks avaldust praegu vastu võtta ei saa, toodi Tööstuse 35 elamuga seoses pooleliolev kohtuasi, mis tegevat võimatuks erastamistoimingute tegemise. Kaebaja oma lihtsameelsuses jäigi uskuma, et vastustaja ametnikud kui võimuesindajad räägivad õiget juttu ning kõik mis lubatud, ka tehakse ära. Seepärast ta ei kuulanud teiste inimeste sh teda nõustanud juristi nõuandeid, kes soovitasid käituda resoluutsemalt ning mitte uskuda ametnike juttu. Kaebaja arvas siis, et juristid annavad seepärast sellist nõu, et tekitada konflikte 2 ametnikega ja seeläbi saada endale tööd tulutoovate kohtuasjade ajamisel. Kaebaja üritas olla õiguskuulekas ja korralik ettevõtja, kes samas linnaosas tegutseva kaupmehena ei soovinud kunagi mingit konflikti ametnikega, kelle meelestatusest sõltus otseselt see, kas ja mis tingimustel tal on õigus seal pinnal kauplust pidada või mitte. Kaebaja on alati üritanud oma asju ajada ametnikega ilma juristide abita, kuna Eestisse mujalt elama asununa on ta alati arvanud, et Eestis on ametnikud ausamad kui mujal endise NSVL koosseisu kuulunud riikides.
  15. a pidas kaebaja nõu juristiga (allakirjutanu), kelle tungival soovitusel kirjutati talle valmis erastamisavaldus, kuid kahjuks ei näinud kaebaja põhjust järgida juristi antud soovitust - saata see välja tähitud postiga või anda see kantseleisse sisse üksnes allkirja vastu. Kaebaja läks toona selle avaldusega otsejoones erastamisega tegeleva ametniku vastuvõtule, et anda see talle üle, kuid seda ei võetud vastu ja ta saadeti koju ootama. Kuna kaebaja ei olnud teadlik ega ka pidanud midagi teadma sellest, et MEES tunnistatakse alates 2010 kehtetuks ning pärast seda ta enam mitteeluruumi erastada ei saa, siis ootas ta heas usus vastustaja lubatud kutset erastamisavalduse esitamiseks kuni 09.06.2011 kirjaga saabunud korraldusest sai ta teada, et vastustaja ilmselt siiski ei kavatse kaupluse ruume temale erastada. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, miks vastustaja talle selle korralduse saatis. 13.06.2011 vastustaja esindaja jutule minnes selguski, et kaebaja poolt erastamine jääbki ära ning vastustaja ametnik oskas küsimuste peale vaid käsi laiutada ega osanud ka tekkinud probleemi mõistlikult kommenteerida. Eeltoodud asjaoludel oli kaebaja teadlikkuse taset arvestades kaebuse tähtaegade möödalaskmine vältimatu.
  16. 28.10.2011 seisukohas palub vastustaja kohaldada kohtul aegumist, kuna kaebuse esitamise ajaks on möödunud ka kolmeaastane kaebetähtaeg. Vabariigi Valitsuse 18.06.1996 kinnitatud „Mitteeluruumide erastamise korra“ punkt 2 sätestab, et mitteeluruumi alghinnaga erastamise alustamisest tuleb kohustatud subjektil informeerida erastamisest selleks eesõigust omavaid isikuid kuni 01.12.
  17. Seega tulnuks kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates nimetatud kuupäevast, kui 01.12.2001 vastustajalt informatsioon puudus ja kaebaja endiselt soovis erastada. Mitteeluruumide erastamise seadus kaotas kehtivuse alates 01.01.2010, mistõttu on nõue tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ilmselt perspektiivitu. Kaebuses ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning esinesid objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kui ka Põhja-Tallinna Valitsuse ametnikud keeldusid erastamise avaldust vastu võtmast, ei tähenda, et sellest keeldus Põhja-Tallinna Valitsus kui haldusorgan. Põhja-Tallinna Valitsusel on olemas postiaadress, kuhu saadetakse avaldused ja muud pöördumised, samuti alates
  18. aastast tegutsev infopunkt, kuhu on võimalik kirjad jätta. OÜ Tendal esindaja on aastate vältel saatnud Põhja-Tallinna Valitsusse erinevaid avaldusi ja pöördumisi. Jääb arusaamatuks, mis takistas tal vastavat avaldust saata posti teel. Väide, et kaebaja üritas olla korralik ettevõtja ega soovinud konflikte ametnikega, kellest sõltus tema heaolu, on ainetu ja põhjendamatu. See on otsitud argument ning kaebaja (või tema esindaja) subjektiivne arvamus ega ole mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kaebajale ei ole loodud kunagi kunstlikke takistusi ettevõtjana tegutsemisel, samuti ei olnud ega ole kaebajal alust arvata, et oma õiguste kaitsmine kahjustaks tema suhteid Põhja-Tallinna Valitsusega. Kõik probleemid, mis on Põhja-Tallinna Valitsusel tekkinud seoses kaebaja kui ettevõtjaga on lahendatud ning viimases konfliktis Tööstuse tn 35 elanikega on Põhja-Tallinna Valitsus ning ka halduskogu toetanud pigem kaebajat. Kohtu seisukoht
  19. Kohus võttis menetlusse OÜ Tendal kaebuse nõuetega tuvastada Põhja-Tallinna Valitsuse järgmiste toimingute õigusvastasus: 1) mitteeluruumi alghinnaga erastamise alustamisest informeerimise kohustuse mittetäitmine; 2)
  20. aastal Tööstuse tn 35, Tallinn mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduse vastuvõtmisest keeldumine; 3)
  21. aastal Tööstuse tn 35, 3 Tallinn mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduse vastuvõtmisest keeldumine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. HKMS § 9 lg 8 esimene lause sätestab, et kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele vastavat tähtaega. Seega tuleb iga esitatud nõude puhul kaebetähtaja kulgemist arvestada eraldi. Kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse tegevusetuse informeerimiskohustuse täitmisel õigusvastasuse tuvastamise nõudes
  22. Kuni 31.12.2009 kehtinud mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 5 lg 6 kohaselt kehtestas mitteeluruumide erastamise ja alghinna määramise ning alghinna muutmise korra käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kuni 31.12.2009 kehtinud Vabariigi Valitsuse 18.06.1996 määruse nr 175 „Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine“ (edaspidi Kord) punkt 2 sätestas, et mitteeluruumi alghinnaga erastamise alustamiseks tuleb kohustatud subjektil kuni
  23. detsembrini
  24. a informeerida mitteeluruumi erastamisest eesõigust omavaid isikuid väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu ning teatega üleriigilises päevalehes, fikseerides kirjalikus teates mitteeluruumi alghinna ja aja, mille jooksul erastamise eesõigust omav isik võib eesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamiseks avalduse. Kaebuse esitaja arvates eiras Põhja-Tallinna Valitsus Korra p-st 2 tulenevat informeerimiskohustust sellega, et ei teavitanud kaebuse esitajat Tööstuse tn 35 asuva mitteeluruumi alghinnaga erastamise alustamisest. Korra p-st 2 tulenev informeerimiskohustus kestis aga viidatud sätte kohaselt vaid kuni
  25. detsembrini
  26. a. Seega ei ole tegemist vastustaja jätkuva tegevusetusega, mistõttu sai kaebuse esitaja pidada vastustaja tegevusetust õigusvastaseks kuni
  27. detsembrini 2001 (k.a.). Kuni 31.12.2001 kehtinud HKMS redaktsiooni kohaselt võis kohtule tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Seda, millist tähtaega tuleb kohaldada enne
  28. jaanuari 2002 sooritatud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse esitamiseks, HKMS muutmise seadus (RT I 2001, 58, 355) ei reguleerinud. Riigikohtu halduskolleegium asus 11.11.2004 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-66-04 järgmisele seisukohale: „Halduskolleegium on arvamusel, et HKMS § 9 lg-t 5 tuleb tõlgendada, lähtudes sarnaselt RVastS § 31 lg 2 sätestusega. Sättes ettenähtud kolmeaastast vaidlustamise tähtaega tuleb enne
  29. jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse esitamisel hakata arvestama sätte jõustumisest. Seega on enne
  30. jaanuari 2002 antud haldusakti või sooritatud toimingu peale tuvastamiskaebust võimalik esitada kuni
  31. jaanuarini 2005.“ Seega oleks kaebuse esitaja pidanud kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse tegevusetuse informeerimiskohustuse täitmisel õigusvastasuse tuvastamise nõudes esitama hiljemalt 01.01.2005, mistõttu esitas OÜ Tendal kohtule kaebuse 04.07.2011 kaebetähtaja rikkumisega. Kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse
  32. a. keeldumise Tööstuse tn. 35, Tallinn mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduse vastuvõtmisest õigusvastasuse tuvastamise nõudes
  33. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2004 otsusest haldusasjas nr. 3-3-1-66-04, möödus ka Põhja-Tallinna Valitsuse
  34. a. toimingu peale halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg hiljemalt 01.01.2005, mistõttu on OÜ Tendal kaebus ka vastavas nõudes esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse
  35. a. keeldumise Tööstuse tn. 35, Tallinn mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduse vastuvõtmisest õigusvastasuse tuvastamise nõudes 4
  36. 06.01.2003 keeldus Põhja-Tallinna Valitsus väidetavalt kaebuse esitajalt mitteeluruumi erastamiseks esitatud avalduse vastuvõtmisest. Lähtudes HKMS § 9 lõikest 5 võis kaebuse esitaja kaebuse eeltoodud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul toimingu sooritamisest arvates ehk hiljemalt 06.01.
  37. Kuna OÜ Tendal kaebus esitati kohtule alles 04.07.2011, on kaebus ka nimetatud nõudes esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega. Kaebetähtaja ennistamine
  38. HKMS § 12 lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
  39. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel arvestab kohus seda, et kõigi kolme nõude puhul on kaebuse esitamise tähtaega ületatud olulisel määral (vastavalt 6,5 ning 5,5 aastat). Riigikohtu halduskolleegium on 19.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 selgitanud, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (p 1). Kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitamist oleks takistanud kaebuse esitaja enese või lähedase raske haigus, looduskatastroof või muu objektiivne asjaolu.
  40. Haldusasjas nr. 3-3-1-57-02 pidas Riigikohtu halduskolleegium kaebetähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks teatud tingimustel õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes. Samas asus Riigikohus seisukohale, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (01.10.2002 määruse p 19). Kohtu hinnangul ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust kaebuse esitaja liigne usaldus ametnike suuliste selgituste ning usaldamatus juristide nõuannete vastu. Kaebuse esitajal puudus igasugune alus eeldada, et erastamise avaldusi saab esitada lõpmatult kaua või et nende esitamise aega ei reguleeri seadus, vaid kolmandate isikutega peetavad kohtuvaidlused. Arusaamatuks jääb ka kaebuse esitaja soovimatus esitada erastamisavaldust posti teel. Kuivõrd kaebusest nähtuvalt oli kaebuse esitajal juba
  41. aastal võimalik tugineda juristi nõuandele, tuleb eeldada, et kaebuse esitajal oli juurdepääs professionaalsele õigusabi teenusele ning seega pidid talle olema ka teada erastamise õiguse realiseerimise võimalikud tähtajad. Seetõttu ei saa kohus asuda ka seisukohale, et tähtaegse kaebuse esitamist halduskohtusse takistas õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus. Kohtu hinnangul oli kaebuse esitajal seega juba enne
  42. aastat võimalik jõuda selgusele oma õiguste 5 võimalikus rikkumises ning erastamise avalduste vastuvõtmisest keeldumise õigusvastasuses. Isegi, kui kaebuse esitajale tundusid tema juristi soovitused ebausaldusväärsed ja vastustaja ametnike selgitused veenvamad, oli tal olemas valikuvabadus ja võimalus oma õiguste kaitseks kaebus kohtusse esitada. Kaebuse esitaja jäi selle asemel aga ca 5-6 aastaks ootele ega tundnud selle aja jooksul kordagi huvi erastamismenetluse vastu. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamise taotluse HKMS § 12 lg 3 alusel rahuldamata ja lõpetab käesolevas asjas menetluse. Tiina Pappel kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.