Obsah (6)

§ 403§ 5§ 230§ 232§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, Tsiviilasja number 2-06-39073 T

§ 403

lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-06-39073 kirjaliku menetlusega. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

§ 232

lg 1 2 kohaselt kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi

) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks 07.11.2002 sõlmitud laenuleping, mille järgi hageja laenas kostjale 98 000 krooni. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punktile 2.1.3 kohustus kostja tasuma kogu laenusumma tähtajaks 07.11.

1. Hageja täitis oma lepingulised kohustused korrektselt ja täielikult, andis kostjale üle kogu lepingus märgitud summa 98 000 krooni. Kostja kinnitas lepingul oma allkirjaga, et tema sai hagejalt raha kätte. Kostja jättis laenulepingus sätestatud tähtajaks endale võetud kohustused täielikult täitmata ning ei tagastanud hagejale laenusummat 98 000 krooni tähtajaks 07.11.
2. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostja on oma kirjalikus vastuses (tl 74-75) tunnistanud, et kirjutas alla eestikeelsele dokumendile, millest ta midagi aru ei saanud. Kohus leiab, et nimetatuga on kostja tunnistanud, et laenuleping on kostja poolt allkirjastatud. Samuti on kostja väitnud, et laenulepingu punkt 2.
3. on täidetud pärast lepingu alla kirjutamist kostjaga kooskõlastamata. Kohus leiab, et juhul, kui kostja allkirjastas lepingu, millel osaliselt puudus tekst, on kostja võtnud endale riski, et täitmata lepingublanketti võidakse kasutada hiljem hageja tahte vastaselt. Kostja väidetel on ta, tulenevalt asjaolust, et ta kirjutas alla eestikeelsele dokumendile, mille sisust ta aru ei saanud, viidud eksitusse. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, kuna hageja selgituse kohaselt nõudis hageja kostjalt garantiid (tl 105). Kohus leiab, et kostja väide hageja poolt ebaõige ettekujutuse loomise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Juhul, kui kostja kirjutas alla dokumendile, mille sisust ta aru ei saanud, siis võttis ta endale sellega riski, et tema jaoks võib saabuda tagajärg, millest ta ei ole teadlik. Kuna kostja sellist asjaolu ei arvestanud, siis tuleb tal saabunud tagajärgi taluda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on 07.11.2002 sõlminud hagejaga laenulepingu (tl 38-40) ja kinnitanud oma allkirjaga lepingutingimustega nõustumist. Kostja on taotlenud laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku väljanõudmist hagejalt. Hageja on esitanud maksegraafiku (tl 101), millega kostja ei nõustu. Kostja on taotlenud hagejalt arvutifaili väljanõudmist, millest nähtub, millal ja millise sisuga on maksegraafik koostatud. Hageja väidetel ei ole tal säilinud arvutit, milles oli maksegraafiku fail. Kostja omapoolset maksegraafikut esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna kostja, kes allkirjastas laenulepingu, ei ole kasutanud enese huvides õigust maksegraafiku ühe eksemplari saamiseks, siis tuleb lähtuda hageja esitatud maksegraafikust, kuna see on kostja jaoks soodsam. Hageja esitatud maksegraafiku kohaselt on laenu maksmise tähtajaks: 5 000 krooni 07.11.2003; 5 000 krooni 07.11.2004 ja 88 000 krooni 07.11.
4. Kuna kostja on palunud kohaldada aegumist ja hageja esitatud maksegraafiku kohaselt on tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 aegunud hageja nõue summas 5 000 krooni, mille tasumise tähtajaks oli 07.11.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja on laenulepingu sõlminud ja nõustunud selle tingimustega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (98 000 – 5 000) 93 000 krooni. Kostja on hagile esitanud alternatiivse vastuväite, mille kohaselt laenuleping on kehtetu, kuna 3 pooled ei ole kokku leppinud lepingu olulises tingimuses ja kostja ei oleks ilma maksegraafikuta laenulepingut sõlminud. Hageja hinnangul sõlmisid pooled lepingu vabal tahtel, leppisid kokku selle sisus ja allkirjastasid selle isiklikult. Hageja hinnangul sisaldab poolte vahel sõlmitud laenuleping lepingu sõlmimise kuupäeva, laenusumma suurust, laenusumma üleandmise tingimusi ja laenu tagastamise lõpptähtaega. Seega leiab hageja, et laenuleping on kehtiv ka maksegraafikuta. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhul, kui kohus tuvastab laenulepingu tühisust, tuleb kostjal tagastada hagejale laenulepingu järgselt saadu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik tõendite puudumisel kindlaks teha, kas kohtule on esitatud laenulepingu lisaks olev maksegraafik (tl 101) või mitte. Poolte seisukohad nimetatud küsimuses on vastukäivad ja tõendamata. VÕS § 396 lg 1 annab laenulepingu mõiste, mille kohaselt üks isik (laenuandja) kohustub laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et kuna pooled on 07.11.2002 sõlmitud laenulepingus kokku leppinud laenulepingu olulises tingimuses ehk raha üleandmises ja selle tagastamise tähtajas, siis on pooled olulistes tingimustes kokkuleppele jõudnud. Kohus leiab, et maksegraafiku olemasolu ei tee raha üleandmise fakti ja tagastamise kohustust olematuks. Kuigi maksegraafiku sisu võib mõjutada kostja õigusi, kuna maksegraafikus võiksid sisalduda lepingus toodud tähtajast erinevad osamaksete tagastamise tähtajad, mis võimaldaks kostjal kasutada aegumise vastuväidet ja selle läbi vabaneda suuremast osast laenu tagastamise kohustusest, ei tee maksegraafiku olemasolu olematuks laenusuhet ja sellest tulenevat raha tagastamise kohustust. Samuti leiab kohus, et juhul, kui kostja oleks oluliseks tingimuseks pidanud maksegraafiku sõlmimist, siis oleks ta taganud selle sõlmimise ja jätnud sellest endale ühe eksemplari. Kuna kostja nimetatut ei teinud, siis ei pidanud kostja kohtu hinnangul maksegraafiku olemasolu lepingu oluliseks tingimuseks. Hageja on palunud kostjalt välja nõuda viivis põhivõlgnevuse suuruses ehk 98 000 krooni. hageja tugineb viivise nõudes laenulepingu punktile 2.3.1, mille kohaselt laenusaaja kohustub maksma viivist tasumata makselt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,25 % tasumata makselt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja hinnangul viivitas kostja seisuga 11.08.2008 1008 päeva ja seetõttu on tasumisele kuuluv viivis 246 960 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 2.3.
6. on pooled kokku leppinud viivise suuruses ja kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista. Kohus nõustub hagiavalduses (tl 35) toodud viivise arvestusega. Kohus leiab, et kuna hageja on palunud viivis välja mõista põhivõla suuruses, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista hagi rahuldatud osa suuruses ehk summas 93 000 krooni. nimetatu on põhjendatud ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud viivise väljamõistmise põhjendatust põhivõlast suuremas ulatuses. 4 Poolte vande alla antud ütlused on vastuolulised ja seetõttu jätab kohus need tähelepanuta. Muud poolte seisukohad ja vastuväited on asjakohatud või tõendamata ja paljasõnalised. Menetluskulud Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus rahuldas hagi olulises ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 5