← Eesti

3-11-1357/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1357 Otsuse kuupäev 12.10.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K. taotlus soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22.09.2011 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Avalduse esitaja A.K.; Asjast huvitatud isikuna kaasatud Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo Sotsiaalkindlustuse kaudu, esindaja Sotsiaalkindlustusameti õigusosakonna jurist Silvia Azojan. Resolutsioon Rahuldada A.K. avaldus-taotlus. Tuvastada asjaolu, et A.K. viibis õigusvastaselt represseerituna Siberis Irkutski oblastis kuni

  1. aasta oktoobrikuuni - A.K. on viibinud represseerituna Siberis Irkutski oblastis arvates sünnist 28.06.1953 kuni tema naasemiseni Eestisse
  2. aasta oktoobrikuus. Nimetatud asjaolu tuvastamine annab aluse A.K.´le soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 10.11.
  3. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on A.K. pöördunud Tartu Halduskohtu poole, et tuvastada kohtu abil avaldaja viibimine represseerituna Siberis koos ema M.S.´ga ajavahemikul 1953.a. kuni sügis 1960.a. Nimetatud asjaolu on vajalik tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. A.K. on sündinud 28.06.1953 aastal Venemaal Siberis Irkutski oblastis. Avaldaja ema M.S. on sündinud Eestis 1918.a. ja küüditati Siberisse
  4. aasta märtsikuus. Avaldaja isa A. J. on küüditatud Leedust ning A.K. (sündinud J.) vanemad abiellusid Venemaal. A. J. viibis spetsiaalsel asumisel Irkutski oblastis alates 1949.a. juunist ning
  5. augustil
  6. aastal vabastati asumiselt otsuse nr. 50/09.07.1958.a. alusel õigusega tagasi naasta kohta, kus ta oli välja saadetud. Isa järgi ei saa avaldaja taotleda soodustingimustel vanaduspensionit, kuna isal puudus Eesti Kodakondsus, Eesti Kodakondsuse sai avaldaja isa - A. J.
  7. aastal. Arhiivi teatise 18.03.2011 nr. 18-7-3.6/1616 RL alusel on avaldaja ema M.S. vabastatud asumiselt Irkutski oblastist 12.10.1956.a. ENSV Ülemkohtu komisjoni 23.08.1956 otsuse alusel, mis ei näinud ette piiranguid Eestisse tagasipöördumiseks. Avaldaja on märkinud, et tegelikult naases avaldaja koos emaga Eestisse l
  8. aasta oktoobrikuus, kuna avaldaja emale ei olnud varasemalt teada Ülemkohtu otsus vabastamise kohta. Eestisse naases avaldaja koos ema ja ema venna perega l
  9. aastal, mil isa ostis majaosa Antsla U. tn. X, mis on isa omandis ka praegu. Maja ostmisel on avaldaja koheselt elamispinnale sissekirjutatud ning sissekirjutuse ajaks oli 18.10.
  10. Kuna avaldaja tegelik tagasipöördumine Eestisse sai toimuda alles oktoobris 1960 ning varasemast vabastamise ajast ei olnud avaldaja pere teadlik, taotleb avaldaja tuvastada kohtu kaudu ajavahemikul 12.10.1956 kuni oktoobrini 1960 kaebaja viibimine represseerituna Siberis Irkutski oblastis, mille tõendamiseks tugineb avaldaja majaraamatu kannetele ning taotleb tunnistajana üle kuulata M. H., kes oli avaldaja sugulane, kelle perega viibis avaldaja koos Siberis ning naases koos Eestisse
  11. aastal. Asjast huvitatud isikuna kaasatud Sotsiaalkindlustusameti esindaja nõustub tunnistaja ülekuulamisega ning pärast tunnistaja ülekuulamist leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud avaldaja naasemine Eestisse
  12. aasta oktoobrikuus ning märgib, et ka majaraamatu kannetega on tõendatud, et Irkutskist saabunud avaldaja on
  13. aastal saanud sissekirjutuse isa poolt ostetud elamispinnale ning möönab, et reisidokumenti ei antud tihtipeale välja ka pahatahtlikult ning tugineb oma tööpraktikale selles , et esines juhtumeid, kus inimesed ei saanud koheselt peale vabastamist kodumaale tagasi pöörduda. Tunnistaja M. H. ütlustest, kes on A.K. sugulane ( tunnistaja isa ja A.K. ema olid õde ja vend) ja viibis koos A.K.ga Siberis, kuhu ka tema vanemad olid küüditatud, nähtub, et M. H. ja A. K. elasid Siberis ühes piirkonnas ning mängisid koos lapsena ning 1960.a. tuli M. H. koos oma vanematega ja A.K. ja tema vanematega laevaga Eestisse. Kohtu seisukohad ja otsustus A.K. taotlusest on üheselt selge, et taotleja tahe on tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni, seega tuleb halduskohtul tuvastada avalikõigusliku õigussuhte olemasolu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p. 3 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine. Asja materjalide kohaselt saab Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 07.12.2005 otsuse nr. 31865-1 alusel A.K. talle määratud töövõimetuspensioni sooduspensionistaaži pensionilisaga vastavalt Riikliku Pensionikindlustuse Seaduse (RPKS) § 24: rehabiliteeritud isik või sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos viibinud isik. Pensioniõigusliku staaži arvutusega on soodustusena arvestatud Venemaal asumisel viibimise aega alates 28.06.1953, see on avaldaja sünnist kuni 12.10.
  14. Avaldajale on välja antud rehabiliteerimistunnistus, millega Eesti Vabariigi 19.02.1992 seaduse „Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta“ § 1 alusel on A.K. (sünd. J.) rehabiliteeritud. Avaldajal on vaja kohtu kaudu tuvastada , et A.K. on represseerituna Siberis viibijana saanud lahkuda Siberist temast mitteolenevatel põhjustel alles
  15. aasta oktoobrikuus. Arhiiviteatise kohaselt pidi avaldaja ema vabanema asumiselt Irkutski oblastis 12.10.
  16. Kuna Ülemkohtu komisjoni 23.08.1956 otsusest, mille alusel pidi avaldaja ema vabanema asumiselt 12.10.1956, ei olnud avaldaja ema teadlik ning talle reisidokumenti ei väljastatud, ei olnud võimalik avaldaja emal Eestimaale naasemiseks, samuti peab kohus võimalikuks ka asjaolu, nagu väidab ka sotsiaalkindlustusameti esindaja, et kodumaale naasemise võimalust võidi ka pahatahtlikult Siberis kohalike võimude poolt eirata. Asjaolu, et avaldajal oli võimalus naaseda kodumaale alles
  17. aasta sügisel (oktoobrikuus), on tõendatud kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlustega ning samas nähtuvalt majaraamatu kandest, on A. J. (K.) saabumiskohaks märgitud Irkutski oblast - oktoobrikuu
  18. aastal. Nimetatud ajal kehtis range passirežiim ning sissekirjutus pidi olema kuuajalise täpsusega registreeritud, mistõttu on ilmne, et A. K. saabus tagasi Eestisse
  19. aasta oktoobris ning vahetult sai pärast isa poolt ostetud majja (1/2 mõttelisest osast ostu-müügi lepingu alusel) aadressil U. tänav X Antslas ka sissekirjutuse. Eeltoodu alusel on tuvastatud fakt, et A.K. , sündinud Venemaal Irkutski oblastis Bodaibinski krais Artõmi külas , sünninimega A. J., on viibinud Siberis õigusvastselt represseerituna arvates sünnist 28.06.1953 kuni
  20. aasta oktoobrikuuni. Venemaal asumisel viibimise aeg on tuvastatud varasemalt arvates 28.06.1953 kuni 12.10.1956, kuid avaldaja enda tahte vastaselt viibis ta Siberis oktoobrikuuni 1960, kuna tal ei olnud võimalik varasemalt kodumaale pääseda. Nimetatud fakti tuvastamine annab õiguse avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Kohus lähtub asja lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja 26 lg 1 p.
  21. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.