← Eesti

2-10-24135/15

Obsah (6)§ 3§ 8§ 11§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 26. september 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese Hagihind Asja lahendamine nr 2-10-24135 Navaka Transporditeenuste

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või muust seadusest tulenevast alusest.

§ 8

lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 11

lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 76

lg 1 tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole täitnud omale võlasuhtest tulenevat kohustust st ei ole maksnud tema poolt tellitud, teostatud veo eest.

§ 101

lg 1 punktile 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1 jaanuari ja 1 juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 3 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Silvi Maiste Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.