lg 1 mõttes, sest mingeid muid tingimusi kui on lepingus, ei olnud hageja poolt lepingusse selle sõlmimisel lülitada soovitud. Hagist ei saa selgust, millal konkreetselt oli see hiljem, mil hagist nähtuvalt selgus, et oli vee-või kanalisatsioonitoru lõhkenud kostja valduses olemise ajal WC-s või köögis. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et väidetav lõhkemine üldse aset leidis ja kui leidis, siis just ajal, mil lepingu ese oli kostja valduses. Sama hästi võis see väidetav lõhkemine aset leida ajal, mil lepingu ese oli juba hageja valduses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal ja mis vormis on need mitmeid kordi teatamised aset leidnud. Hagiavalduses on väidetud, et hageja informeeris sellest koheselt kostjat, kuid kuna hageja soovib nimetatud informeerimise asjaolu tõendada lisadega 20 ja 21, siis tuleb järeldada, et see leidis aset alles 21.aprillil 2008.a. ehk täpselt aasta pärast müügilepingu sõlmimist. Kostja peab väheusutavaks ja ebatõenäoliseks, et hageja ei kasutanud ligi aasta jooksul pärast lepingu eseme enda valdusesse saamist vett ega kanalisatsiooni, sest see väidetav varjatud puudus sai ilmneda torustike ekspluatatsiooni käigus. Hageja asus majja elama 10.06.2007.a. Sellest tulenevalt ei ole hageja kostja hinnangul kinni pidanud asja müügilepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamise nõudest vastavalt
Hageja ei ole tõendanud, et temale anti üle puudustega lepinguese. Tööde vajalikkus ja põhjuslik seos väidetavate kahjustustega peab olema tõendatud ka siis, kui oleks tõendatud kostja tahtlus puudusi varjata, puuduste olemasolu ja tekkimine ajal, mil lepingu ese oli veel kostja valduses, põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel ning kostja süü. Hinnapakkumine hagi lisana ei tõenda hageja väidetavaid kulutusi, mis on hädavajalikud seoses väidetava kahju kõrvaldamisega. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja 21.04.2008.a. kiri Kinnistu nimetusega xxxxxxxx-xx hoonega seonduvatest probleemidest ei ole käsitletav hinna alandamise avaldusena
Hinna alandamise avaldus, mis vastab seaduse nõuetele, peab olema tehtud pärast väidetavate puuduste avastamist mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja alternatiivne nõue müügihinna alandamise kohta põhjendatud ega seaduslik. Pealegi ehitise müügilepingu tingimustele väidetava mittevastavuse korral ei saa ostja üheaegselt nõuda kahju hüvitamist ja hinna alandamist, kuna nende nõuete eesmärgid on erinevad (I kd, tl 55-58). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kinnistu müügilepingu, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute koopia (I kd, tl 9-26); fotod (I kd, tl 27); hageja esindaja 21.04.2008.a. kirja koopia (I kd, tl 28-31); postiasutuse tõendi viidatud kirja saatmise kohta (I kd, tl 32); hinnapakkumise koopia (I kd, tl 33); elumaja mõõdistusprojekti koopia (I kd, tl 34-48); lepingu tagatisvara kindlustamiseks (I kd, tl 92-95); OÜ KA-JÄTKA arvete ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koopiad (I kd, tl 96-98); OÜ KAJÄTKA tõendi raha sularahas tasumise kohta ja töövõtulepingu koopia (I kd, tl 149-151).
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 3
lg 1,2 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
lg 1,4 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
lg 1,3 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Seega
lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.
§-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja.
lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kinnistu müügilepingu, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute (I kd, tl 9-26) p 1.3.2. nähtuvalt on hageja ostjana üle vaadanud lepingu 4
lg 2 p 2, kuna müüja oli teadlik asja kasutamise eesmärgist, mis pealegi ei erinenud asja tavakasutusest. Ostes lokaalse veevarustusega ja kanalisatsiooniga elamu, tuleb lugeda endastmõistetavaks, et elamus on tagatud selles elamiseks vajalik töötav veevarustus ja kanalisatsioon. See kehtib ka kasutatud elamu ostmisel, kus ei saa aga eeldada küll samasugust kvaliteeti nagu uue elamu puhul. Puudustega elamu vee-ja kanalisatsioonisüsteemi tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks
Kostja leiab, et hageja ei ole kinni pidanud asja müügilepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul kostjale teatamise nõudest vastavalt
lg 1 ning ei ole tõendatud
lg 1 sätestatud asjaolu - asja lepingutingimustele mittevastavust juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale.
lg 1 seob müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest puuduse olemasoluga asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale ülemineku ajal.
lg 2 järgi läheb riisiko ostjale üle asja üleandmisega, mitte lepingu sõlmimisega. Sama on fikseeritud pooltevahelise müügilepingu p 4.2. Müüja vastutust elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puuduste eest ei välista ka asjaolu, et põrandakonstruktsioonide niiskuskahjustused ja kanalisatsioonirikked ilmnesid alles mitu kuud pärast asja üleandmist.
lg 3 kohaselt vastutab müüja ka selliste puuduste eest, mis tekivad pärast riisiko üleminekut, kuid põhinevad müüja kohustuste rikkumisel (s.t vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudustel).
lg 1 kohaselt on ostjal kohustus ostetud asja eraldi ülevaatamiseks vaid juhul, kui ta sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul ei ole sellega tegemist. Asja kohese ja põhjaliku ülevaatamise kohustust ei ole käesolevas asjas hagejale pandud ka müügilepinguga. 6
lg 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks siiski ostja poolt müüjale puudusest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Pooled tähtaega mõistliku aja kestvuse suhtes müügilepingus kokku ei leppinud. Tähtaega tuleb
Hageja esindaja poolt kostjale saadetud kirjast ja postikviitungist (I kd, tl 28-32) nähtub, et hageja on 21.04.2008.a. saatnud kostjale kirja, millest nähtub, et hageja on kostjale mitmeid kordi teatanud elamu lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudnud kas müügihinna alandamist, elamus puuduste likvideerimist või tekitatud kahju hüvitamist, mis on lõppenud sellega, et kostja ei võtvat isegi tema telefonikõnesid vastu ning hoiduvat isiklikest kontaktidest. Hageja vande all antud seletusest ja tunnistaja M. T. ütlustest nähtub, et maja vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lepingutingimustele mittevastavus hakkas ilmnema novembrisdetsembris 2007.a. ning müüjale teatati puudustest hiljemalt aprillis 2008.a., kui põrandate niiskuskahjustused võtsid laiema ulatuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25.oktoobri 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04 asunud seisukohale, et kui hageja ka ei teatanud kostjale puudustest kokkulepitud aja jooksul, kuid teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib hageja
lg 3 teise lause kohaselt siiski alandada ostuhinda ja nõuda kahju (välja arvatud saamata jäänud tulu) hüvitamist.
lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui puudused tekkisid müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus leiab, et varjatud puudustest teatamise tähtaega nelja-viie kuu jooksul nende ilmnemise algusest saab lugeda antud asjas
Antud asjas ei ole tegemist tarbijalemüügi lepinguga, kuid näiteks
lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb isegi kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tunnistaja A. V. annab ütlusi (I kd, tl 193), et ta käis kanalisatsiooni lahti tegemas xxxxx kinnistul nii eelmise kui praeguse omaniku ajal; K. P. ajal käis ta kolm korda ja J. S. ajal üks kord; majast väljuva kanalisatsiooni, maja ja settekaevu vahe oli ummistunud; seal oli mingi ehitusviga; kui oli suurem tarbimine, siis võttis kinni ja tekkis ummistus; äravoolu ei olnud, trapi peal oli natuke vett. Tunnistaja E. R. , kes on kostja elukaaslane, annab ütlusi (I kd, tl 186-187), et nad ostsid 2002.a. kinnistu, seal oli suvila ja see renoveeriti majaks; ei saanud kasutada korraga mitut vee allalaske objekti; saunaruumis duši all käies, kus oli kaldtrapp, ei läinud vesi kiiresti alla; see ilmnes 2005.a. või 2006.a. kevadel; uputust ei ole olnud kordagi; see oli suuremate veeuputuste aeg, lumi sulas ära, tuli uus lumi ja kevadel oli hoov vett täis ja kutsuti santehnik uuesti; 2007.a. neil trassidega probleeme ei olnud. Ehitustehnilise ekspertiisi aktiga koos lisadega (eksperthinnanguga, II kd, tl 3-141) on tõendatud, et fotomaterjalidest nähtuvad varasemad niiskuskahjustused, kuid millises ulatuses elamu põrandal ja seintel niiskuskahjustused esinesid ei ole võimalik enam tuvastada elamus läbi viidud 7
lg 1 p 1, 3, 5 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; nõuda kahju hüvitamist; alandada hinda.
lg 1, 4, 5 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja on väitnud kirjas kostjale, et ta on nõudnud kostjalt elamus puuduste likvideerimist. Kostja vaidleb kohtuistungil sellele vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seda pooltele korduvalt selgitanud (I kd, tl 77,105). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on nõudnud kostjalt elamus puuduste likvideerimist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ise hakanud korraldama kahju tagajärgede likvideerimist. Seega puuduvad asjas
lg 5 kohaldamise eeldused ning hageja nõue sel alusel kostjalt mõistlike kulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
lg 1, 2, 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast
Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et kohustuse rikkumine tema poolt on vabandatav. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et kahju 9
lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et kohus peab kaaluma, kas kannatanu suhtes on õiglane kasu mahaarvamine olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Kohus leiab, et niiskuskahjustuste tõttu riknenud põrandalaudade puhul põrandate nõuetega vastavusse viimiseks on vaja ehitada uued põrandad, kuid kahjuhüvitisest tuleks siiski maha arvata nende ruumide põrandate remondikulud, millistes ruumides hageja ei oleks pidanud niiskuskahjustusest tulenevalt põrandaid uuendama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kogu elamu põrandad olid niiskuskahjustustega. Ekspert on andnud arvamuse, et kahjustuste ilmnemisel olid nende kõrvaldamiseks vajalikud järgnevad tööd: olemas olnud põrandalaudise ja laagide lammutamine koos põrandaaluse soojustusega kahjustuste jälgedest 1 m võrra laiemal alal, aluste kuivatamine, kahjustatud põrandaosadega ala ja täiendavalt nendega 1 m ulatuses piirneva ala töötlemine seenetõrje vahendiga, hüdroisolatsiooni paigaldamine, laagide paigaldamine koos soojustusega laagide vahele, põrandalaudise paigaldamine, lakkimine; laudpõrandate asendamist parkettkattega ei loe ekspert põhjendatuks. Kuigi niiskuskahjustusega ruumides ei olnud niiskuskahjustusega rikutud kõik põrandalauad, ei ole kohtul alust arvata, et hageja saaks nende põrandaosade asendamise maksumuse hüvitamisest suurt kasu ja seda kasu, mis ta saaks, ei ole võimalik objektiivselt kahju hüvitamise käigus vältida. Kohus nõustub eksperdi arvamusega, et laudpõrandate asendamist kogu elamus parkettpõrandatega võib lugeda põhjendatuks esteetilistel eesmärkidel, sest vaheseinte eemaldamisega loodi elamus projektist erinev ruumiline jaotus, tekkisid avatud 11
Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus põhjendatuks hageja poolt kahju likvideerimise käigus põrandate lammutamis- ja taastamistööd vahetult veetorustiku paiknemisega seotud ruumides (WC, sauna-ja pesuruumid, köök) ja nendega piirnevas koridoris ning elutoas. Maja plaani järgi (I kd, tl 43) on selliste ruumide pindala 60,7 m2. Hageja poolt avaldatud niiskuskahjustusi magamistoas ei kinnita teised tõendid, mistõttu jätab kohus selle, arvestades eeltoodud niiskuskahjustusteta põrandaosa teistes ruumides hüvitamisel eeldatavalt hageja poolt saadavat kasu, arvestamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtule esitatud Kungla Projekt OÜ poolt koostatud hinnapakkumine (I kd, tl 33) ei tõenda hageja väidetavaid kulutusi, mis on hädavajalikud seoses kahju kõrvaldamisega. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid hinnapakkumise tegija kompetentsuse kohta, hinnapakkumises puudub igasugune arvestus, mille alusel selline hinnapakkumine on koostatud (hinnad, ühikud). Pooled ei ole esitanud vastuväiteid eksperdiarvamuses (II kd, tl 37, 38-39) esitatud tööde maksumustele 2008.a. EKE-NORA üksushinnetes, mistõttu tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel aluseks võtta eksperdi arvamuses toodud andmed. Seega tuleb põrandate lammutamise maksumuseks lugeda 60,7X 78= 4734,60 krooni. Pooled ei ole esitanud vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid eksperdi poolt määratud ruumides niiskusetõrje hinna suuruse kohta, mistõttu loeb kohus põhjendatuks ekspertarvamuses toodud ruumide niiskusetõrje hinna 480 krooni. Hageja poolt nõutud vannitoa hallitusetõrje teostamise kulu 1500 krooni ja põrandate teemantlihvimise eest 1 000 krooni, on kohtu arvates kooskõlas eksperdi poolt esitatud EKE-NORA üksushinnetega. Hageja nõuab vannitoa materjalide 9 000 krooni ja põrandate taastamise materjalide 55 000 krooni ning töötasu 60 000 krooni hüvitamist. Paljasõnaline on hageja väide, et puitpõrandate ja parketi paigaldamine oleksid läinud samapalju maksma. Eksperdi kalkulatsioonist nähtuvalt (II kd, tl 37, 38-39) on parketi paigaldamine elamus ~ 20 000 krooni kallim. Kahju hüvitamine
et kahju hüvitamisel tuleb arvestada laudpõranda paigaldamise kuludega. Kuna kohtule ei ole pooled esitanud muid arvestatavaid tõendeid põranda paigaldamise ja vannitoa remondi kulude maksumuse kohta, siis võtab kohus aluseks eksperdi arvamuses toodud EKE-NORA üksushinded. Kohus nõustub eksperdiga, et vannitoas on põhjendatud seinte plaatkatte osaline vahetamine kahjustuste kõrvaldamise raames. Seega on põhjendatud vannitoa materjalide maksumuseks 1377,80+ 1514,45= 2892,25 krooni; põrandate taastamiseks kulunud materjalide maksumuseks arvestades pinda 60,7 – 5,2 (vannituba) = 55,5 m2; 55,5X (12,40+26,52+330,42+ 36,90) + ( 55,5/94,9x 1717)= 23 550,46 krooni ning töötasu maksumuseks vannitoas 4832,59+ 2095,60= 6928,19 krooni ning põrandate taastamisel 55,5X (39+ 39+234+ 112)+ (55,5/94,9x 1040)= 24 140,22 krooni. Hageja nõue väliskanalisatsiooni materjalide koos töötasuga hüvitamiseks 6 000 krooni on kooskõlas (mõnevõrra väiksemgi) eksperdi arvutustest. Hageja poolt esitatud nõue elamispinna kasutamisega seotud täiendavate kulutuste hüvitamiseks 5 500 krooni suuruses ei ole tõendatud. Seega on tõendatud hageja kulutused 4 734,60+ 480+ 1 500+ 1 000+ 2 892,25+ 23 550,46 +6 928,19 +24 140,22 +6 000 = 71 225,72 krooni, s.o. 4 552,15 eurot. 12
tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Asjas on tõendatud hageja kulutused 4 552,15 eurot (kahju), mis on hagejal tekkinud kostja poolt müüdud kinnistul asuva elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lepingutingimustele mittevastavuse tagajärgede likvideerimisega, mis on omavahel põhjuslikus seoses, sest lepingutingimustele mittevastava asja ostmiseta ei oleks hagejal sellist kahju tekkinud.
lg 1, 2, 3 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt
lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.
kohaselt ostja ei või alandada ostuhinda: 1) kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; 2) kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta; 3) enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Hageja nõuab hagis alternatiivselt ka kinnistu ostuhinna alandamist 146 500 krooni võrra. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja 21.04.2008.a. kiri Kinnistu nimetusega xxxxxxxx-xx hoonega seonduvatest probleemidest ei ole käsitletav hinna alandamise avaldusena
1g 2 mõttes, kuna selles ei ole vastavat avaldust tehtud, samuti peab avaldus olema tehtud pärast väidetavate puuduste avastamist mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub kostjaga, et 21.aprilli 2008.a. kirjas kostjale on hageja esitanud ebakonkreetse väite, et hageja on mitmeid kordi teatanud elamu lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudnud kas müügihinna alandamist, elamus puuduste likvideerimist või tekitatud kahju hüvitamist ning nõudnud 180 000 krooni maksmist, kuid ei ole tehtud selget ja konkreetset hinna alandamise avaldust teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avalduseks saab kohus lugeda kohtule 23.mail 2008 esitatud hagiavaldust, mis on kostjale kätte toimetatud 28.mail 2008.a. ja kus hageja nõuab hinna alandamist 146 500 krooni võrra. Vaatamata kohtu korduvale selgitamisele (I kd, tl 78; II kd, tl 145, 167) ei ole hageja kohtule esitanud omapoolset selgitust ja tõendeid selle kohta, millised on antud asjas kohase ja mittekohase täitmise väärtused (asja kohane väärtus on ilmselt 1 600 000 krooni) ning millest tuleneb hageja hinna alandamise (ilmselt ülemäära makstud raha tagastamise) 146 500 krooni nõue. Ekspert on andnud arvamuse erinevaid statistilisi algandmeid aluseks võttes (II kd, tl 47), et kinnistu müügihind on mõnevõrra kõrgem müügiperioodi sarnase kinnistu harilikust väärtusest (turuhinnast) ja seega võib väita, et kõnealuse hoonestatud kinnistu ostu-müügihind ei ole ilmnenud kahjustusi arvestav. Hinna alandamise funktsioon on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel juhul, kui kahju hüvitusnõude esitamine ei ole mingil põhjusel võimalik või otstarbekas. Antud juhul kohus 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.