← Eesti

3-11-770/52

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-770 Otsuse kuupäev 27.september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Sevenstar Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 25.02.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/450724 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.september 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Sevenstar Invest OÜ esindaja vandeadvokaadi abi Siret Saks ja vastustaja – Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanek Lips Resolutsioon

  1. Jätta Sevenstar Invest OÜ kaebus rahuldamata.
  2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 27.septembrist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 28.oktoobril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis Sevenstar Invest OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.11.2009 kuni 30.04.
  4. Kontrolli tulemuste kohta väljastas maksuhaldur 19.01.2011 kontrollakti nr 12.2-3/4507-
  5. Kuna Sevenstar Invest OÜ ei esitanud kontrollaktis märgitud tähtajaks – 04.02.2011 eriarvamust ega kontrollaktis arvestatud summadega deklaratsioone, siis tegi maksuhaldur 25.02.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4507-24, mille kohaselt kohustas osaühingut tasuma käibemaksu summas 268427 krooni ja tulumaksu summas 428 123 krooni, s.o kokku 44517,66 eurot. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  6. Sevenstar Invest OÜ esitas kohtule kaebus, milles palub tühistada eelnimetatud maksuotsus ja välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kohtukulud summas 1925 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõiv summas 958,67 eurot. Kaebaja leiab, et täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu ja tulumaksu määramise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud ja maksuotsuses toodud järeldused on vastuolus seadusega. Samuti on maksuhaldur valesti tõlgendanud kogutud tõendeid ja asunud seetõttu kaebuse esitaja hinnangul ebaõigetele järeldustele täiendava maksusumma määramise kohta. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna vastustaja hinnangul on maksuotsus antud juhul nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kaebuse esitaja ei ole aga esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda maksuhalduril seisukohale, et tasumisele kuuluv käibe- ja tulumaksu summa määrati valesti. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  8. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kõigepealt vastustajaga selles, et arvestades käesoleval juhul vaidlustatud maksuotsuses toodud asjaolusid, puudus kaebajal põhjendatult alus eeldada, et tegemist on tegeliku müüjaga, mistõttu on maksukohustuse määramise aluseks nii see, kui arvel näidatud müüja tegelikuks müüjaks mitteolek oli ostjale teada, kui ka see, kui ostja pidi teatud asjaolusid arvestades sellest teadlik olema. Maksuhalduril on käesolevas asjas olnud võimalik koguda toimumata tehingute osas nii otseseid kui ka kaudseid tõendeid ning maksuhaldur on hinnanud neid tõendeid (lepingud, arved, osaliste selgitused jt maksumenetluses selgunud andmed) kogumis ja nende vastastikuses seoses, õigesti.
  9. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kaebuse esitaja teadis, et OÜ Cartagena ja OÜ Regandel Grupp rekvisiitidega arved on fiktiivsed ja seda kala ei ole kaebuse esitaja soetanud. Kohtule esitatud nii OÜ Regandel kui OÜ Cartagena dokumentidel ((tl 110-113 ja 116-123) näidatud kalur Andres Kääri väidete kohaselt (tl 88-91) ei ole ta kala püüdnud ja tal puuduvad ka püügivahendid. Püügiloa omaniku OÜ Cartagena juhatuse liikme Ivo Tamme seletuse (tl 92-94) kohaselt oli kala olemas ja seda müüdi, kuid kala ostjate hulgas kaebajat ta ei nimeta ja kala oli ta üle andnud OÜ-st Regandel Grupp Tarmo Sinilaiule. Samas Tarmo Sinilaid kinnitab ainult dokumentide vormistamist (tl 101-103), kuid ei ole kala näinud, väites, et tehinguid kalaga tegi Janar Lehiste. Janar Lehiste väidab aga, et müüs küll OÜ Regandel Grupp nimel kala (tl 104109) kuid ostjate hulgas ei nimeta samuti kaebaja nime. Kaebuse esitaja juhatuse liige Vassili Gužov oskab tehingute kohta öelda vaid seda, et kala viidi otse Kadrinasse, kuid ei tea väidetavatest tehingpartneritest midagi (tl 124-127) ja jättis maksuhalduri küsimustele tehingute toimumisega seotud asjaolude osas sisuliselt vastamata, mistõttu teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja juhatuse liikme V.Gužovi ütlused tehingute toimumise asjaolude osas ebausaldusväärsed, kuna need ei kattu maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus kogutud teiste usaldusväärsete andmetega ning on omakorda teineteisega vastuolus. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole usutav, et kala veeti Pärnust Peipsi äärde Kadrina külla dokumentidega, mille kohaselt oli kala vastuvõetud Kadrinas, olukorras, kus kaebuse esitaja juhatuse liige V.Gužov tegutseb samaaegselt FIE-na ja püüab OÜ Profit Pluss püügiloa alusel ka ise Peipsi järvel kala, kuigi kala veol piisab sellest, kui vedajal, kes on ühtlasi kala omanik, on kaasas kaluri kalapüügiluba ja rannapüügipäevik. Seega kõik kogutud tõendid kinnitavad asjaolu, et tehinguid ei ole arvetel näidatud poolte vahel toimunud. Ka OÜ Cartagena juhatuse liikme I.Tamme poolt 07.04.2010 antud esmane seletus (tl 92-96) tõendab, et kala pärines tegelikult Peipsi äärest, mitte Liivi lahest ning temalt kala ostjad teadsid, et saavad selle kohta tegelikkusele mittevastavad dokumendid, samuti on arved vormistatud hiljem teadlikult OÜ Regandel Grupp ja OÜ Cartagena nimel fiktiivselt. 2
  10. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et ta on täitnud oma kaasaaitamiskohustuse ning tõendanud OÜ Sevenstar Invest ning OÜ Autoplaza ja IT City vaheliste tehingute toimumise seoses Läti päritolu kala soetamise osas. Maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt ei osanud kaebuse esitaja juhatuse liige V.Gužov nimetatud tehingute kohta öelda muud, kui et tema võttis Kadrinas kala vastu, kuid ta ei teadnud, kala toonud sõidukite andmeid ja isegi seda, kas kala toonud auto oli Läti või Eesti oma või et kas kala päritoludokumendid olid võõrkeelsed. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt on rahvusvahelise autotranspordi saatelehtede (CMR) andmetel kala vedajaks Kadrinasse olnud OÜ Autoplaza ja IT City, kuid maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmete kohaselt nimetatud äriühingutel ei ole ega ole olnud transpordivahendeid, millega oleks kala saanud sinna vedada. Maksuhaldur sai maksumenetluse käigus Läti maksuhaldurile tehtud päringu vastusena teabe (tl 64-69), et kaebuse esitaja poolt esitatud veose tõendamiseks CMR´del näidatud Mercedes GP 1008 ei kuulu OÜ-le Autoplaza ega CMR-l näidatud Läti äriühingule SIA Grus, vaid kuulub hoopis Läti äriühingule SIA Apes, kes ei ole aga transporditeenuseid osutanud ega veokit kasutanud. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole OÜ Autoplaza ja IT City rekvisiitidega arvetel näidatud kaupu saanud ja tehinguid pole toimunud, kinnitab ka asjaolu, et kala müünud äriühingute poolt on täitmata Veterinaar- ja Toiduameti nõuded kala Eestisse saabumisest teavitamise kohta ja toiduveoks kasutatava transpordivahendi andmete edastamise kohta, kuna Veterinaar- ja Toiduameti 19.11.2010 vastuse (tl 74) kohaselt ei ole OÜ Autoplaza ega IT City kala Eestisse saabumise kohta Veterinaar- ja Toiduametit teavitanud. Samuti ei ole Maanteeameti 25.11.2010 vastuse (tl 73 pöördel) kohaselt OÜ Autoplaza ega IT City nimele sõidukeid registreeritud. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur jõudis maksumenetluses kogutud andmete kohaselt õigele järeldusele, et kaebuse esitaja raamatupidamises olevad dokumendid ei kinnita, et neil arvetel näidatud kala oleks Eestisse ka tegelikult toodud, vaid tegemist on fiktiivselt vormistatud dokumentidega.
  11. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et maksukohustuslane on täitnud oma kaasaaitamiskohustuse ning tõendanud OÜ Sevenstar Invest ja OÜ Lamekatus vaheliste tehingute toimumise seoses kaebuse esitaja väidetava transporditeenuse soetamisega. Kuna Maanteeameti poolt edastatud andmetel ei olnud perioodil 18.11.2009-30.04.2010 OÜ Lamekatus nimele registreeritud ühtegi sõidukit (tl 73 pöördel), samuti ei olnud OÜ Lamekatus registreeritud ühegi sõiduki kasutajana ja OÜ Lamekatus ei ole Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel avaldatud toiduveoettevõtete nimekirjas, siis on kohtu arvates maksuhalduri järeldus, et OÜ Lamekatus ei saanud sisuliselt kaebuse esitajale ühtegi transporditeenust osutada, on õige. Ka kaebuse esitaja juhatuse liige V.Gužov andis tehingu toimumise asjaolude kohta üksnes vastuolulisi, ebaveenvaid ja üldsõnalisi ütlusi, samuti ei olnud tal esitada tehingu toimumise kohta mingeid omapoolseid dokumente peale arve, mille juurde ei olnud lisatud selle koostamise aluseks olevaid algdokumente, siis kohtu arvates viitab see asjaolule, et transporditeenust ei ole tegelikkuses toimunud. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on nõuekohaselt motiveeritud, kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust maksuotsuse tühistamiseks, mistõttu kohus jätab Sevenstar Invest OÜ kaebuse rahuldamata.
  12. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.