3-10-596/112

3-10-596 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-596 Haldusasi J. A´i kaebus, milles kaebaja taotleb: tühistada Häädemeeste Vallavolikogu 17.02.2010 otsus nr 9 Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2011 Menetlusosalised Kaebaja J. A Vastustaja Häädemeeste Vallavolikogu Järelevalvet teostav isik Pärnu maavanem Kolmas isik J. V Kolmas isik T. U RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata J. A´i kaebus haldusasjas nr 3-10-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. oktoobril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-10-596 17.02.2010 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 9 kehtestati Häädemeeste vallas Majaka külas asuva Lemme kinnistu detailplaneering ( II kd tl 247-248). 09.03.2010 esitas J. A kohtule kaebuse 17.02.2010 Häädemeeste Vallavolikogu otsusega nr 9 kehtestatud detailplaneeringu tühistamiseks (tl 5-6). 10.03.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta ja lahendati kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (II kd tl 236-237). 15.03.2010 esitas J. A esialgse õiguskaitse taotluse (tl 240). 16.03.2010 esitas Häädemeeste Vallavalitsus seisukoha esialgse õiguskaitse taotluses (tl 245246). 16.03.2010 täpsustas kaebaja kaebust (III kd tl 6-8). 16.03.2010 määrusega on lahendatud esialgse õiguskaitse taotlus (tl 9-11). 06.05.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 18-19). 21.05.2010 täpsustas kaebaja kaebust (tl 22-23). 30.07.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati menetlusse järelevalvet teostava isikuna Pärnu maavanem (tl 24). 16.08.2010 esitas kaasatud isik arvamuse kaebuses (tl 29-34). 03.09.2010 esitas Häädemeeste Vallavolikogu vastuväited kaebusele (tl 42-43). 08.09.2010 määrusega parandati viga 30.07.2010 määruses (tl 46). 01.11.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 109-110). 29.11.2010 esitas kaebaja täiendavad selgitused kaebuses (tl 113). 02.12.2010 esitas Pärnu maavanem täpsustatud selgituse (tl 116-117). 06.12.2010 esitas kaebaja täiendavad selgitused kaebuses (tl 121). 20.12.2010 täpsustas Häädemeeste Vallavolikogu oma seisukohti (tl 142-143). 20.01.2011 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna J. V (tl 150-151). 03.02.2011 esitas kolmas isik arvamuse kaebuses (tl 154-158). 10.02.2011 kaasati menetlusse kolmanda isikuna T. U ( tl 160-161). 30.06.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses ( tl 183-184). 12.08.2011 esitas kolmas isik taotluse asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks ( tl 188192). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja J. A märgib kaebuses, et kaevatav otsus on õigusvastane, sest planeerimismenetluse käigus ei ole arvestatud avaliku huviga, et Lemmerand jääks ka edaspidi kõigile avatuks. Vastustaja poolt ei ole täidetud keskkonnakaitselisi kohustusi. Menetluse käigus on ignoreeritud Pärnu Maavalitsuse kui järelevalvet teostava organi arvamust. 16.03.2010 kaebuse täpsustuse kohaselt ei saa Lemme detailplaneeringut käsitleda ilma üldist situatsiooni ranna- ja kaldaaladel arvesse võtmata. Planeeringus on küll planeeritud vaba juurdepääs liivarannale ning selleks on ettenähtud servituudi seadmine, kuid samas ei ole kindel, et see ka tegelikkuses nii kujuneb. Lemmerand on väga atraktiivne ja populaarne suvituskoht, kuid selle lõuna osas on valmiva suvila ümber ehitatud peaaegu mereni aed ning suvilaid ehitatakse järjest juurde. Ranna põhja osas hakati elamuehituseks krunte müüma. Hoonete ja aedade rajamine piirab suvitajate liikumisvabadust. Vaidlustatud detailplaneering ei austa kaebaja ja teiste kaaskodanike inimväärikust, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted. Piirab kaebaja liikumisvabadust ning kahjustab keskkonda. Planeering on õigusvastane, kuna menetluse käigus ei ole arvestatud üldsuse ettepanekutega. Arutelude läbi viimine oli eksitav ja sisulisi teemasid vältiv ning ei aidanud kaasa avalikkuse 2 3-10-596 kaasamisele. 18.03.2008 anti vallale üle ühispöördumine, kus oli 1,7% valla elaniku poolt täidetud ankeedid. Lähtudes KOKS § 32 lg 1 oleks algatuse alusel tulnud võtta asi arutusele kohalikus omavalitsuses, kuid seda ei toimunud. Häädemeeste vallalt on korduvalt teavet küsitud selle kohta, mida kavatsetakse planeeringu alale ehitada, kuid teavet ei ole antud. Ankeetidest selgus, et üldsus on randa ehitamise vastu. Üldsuse seisukohad on asjakohased, kuid avalikke huve on antud juhul eiratud ning ettepanekuid ei ole arvestatud. Kaebaja hinnangul peaks olukord kinnistul jääma endiseks ning vaidlusalusele kinnistule ehitisi rajada ei tohiks, vaid ehitada tuleks kaugemale, et säiliks unikaalne looduslik rannaala. Nimetatud maatükk on olnud maatulundusmaa ning seadusest ei tule käsku muuta maa sihtotstarvet. Lemme kinnistu planeering on vastuolus Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kavaga. Lemme kinnistu asub miljööväärtuslikul alal. Kuna Häädemeeste valla puudub kehtiv üldplaneering, siis vastavalt planeerimisseaduse § 23 lg 2 on kohustuslik maavanema järelevalve. Maavalitsuses teostati järelevalvet põhjalikult ja objektiivselt ning maavanem tagastas vallale detailplaneeringu projekti. Kehtestatud detailplaneering on õigusvastane, kuna vald oleks pidanud eriarvamuste korral maavanemaga pöörduma asja lahendamiseks Siseministeeriumi poole, kuid vald seda ei teinud, vaid kehtestas detailplaneeringu. Kaebuse täpsustustes märgib kaebaja, et kaebus on esitatud üldsuse huvide kaitseks ning kohtusse pöördumisel tugineb Àrhusi konventsioonile. Kaebaja huvi on säästa elu- ja looduskeskkonda ning tagada vaba ja takistusteta juurdepääs kaldalale. Planeeritav alal on kujunenud aastate kestel puhkealaks, mida kasutava paljud. Planeering kahjustab seda piirkonda pöördumatult. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Kinnistu sihtotstarbe muutmiseks puudub vajadus. Vaatamata aktiivsele sekkumisele, ei ole kohalik omavalitsus taganud kõikide isikute huve planeerimismenetluses. Kuna muudetakse elu- ja looduskeskkonda, siis on tegemist keskkonnalase küsimusega. Vallal puudub üldplaneering ning seetõttu jäävad aiad ja ehitised sinna piirkonda ka juhul, kui hilisem üldplaneering seda ei luba. Planeeringu läbiviimisel ei ole arvestatud välislepingutest tulenevaid kohustusi. Àrhusi konventsiooni art 8 alusel tuleb üldsuse ettepanekuid arvestada niipalju kui võimalik, kuid kaebaja hinnangul ei ole üldsuse ettepanekuid arvestatud. Ignoreeritakse soovitusi, mille kohaselt peaks rannaalale ehitamist lubama vaid siis, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning vähem tundlikusse kohta ehitada ei ole võimalik. Soovitustes on rannalaks 3 km riba merest maismaa suunas. Soovitused rõhutavad nende alade loodusliku seisundi säilitamise olulisust. Kaebaja väidetel saatis maavalitsus vallale heakskiitva seisukoha, teistele sh kaebajale aga teistsuguse seisukoha. Samuti jättis vastuväited esitanud isikud ärakuulamata. Kaebaja on seisukohal, et tegelikult on maavanema 15.07.2009 kirjas väljatoodud puudused likvideerimata. Vastustaja Häädemeeste Vallavolikogu esitatud vastuväidetes kaebust ei tunnista. Otsuse vastuvõtmisel on järgitud kõiki kehtivaid planeerimisalaseid ja sellega seonduvaid õigusakte, kaasatud üldsus, jagatud avalikkusega igakülgset teavet, võetud arvesse üldsuse ettepanekuid. Kohaliku omavalitsuse eesmärk on olnud sama, mis kaebajal – säilitada Lemmeranna avatus külastajate jaoks. Kuid kohalik omavalitsus ei saa jätta arvestamata kinnistu omaniku huvide ja õigustega. Vaidlustatud otsuses ja planeeringu seletuskirjas on toodud kaalutlused, otsuse aluseks olevad õigusnormid ja sisulised kaalutlused. Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi õigusnormi ega otsuses toodud põhjendust. Kaebuses toodud üldsõnalised kaebaja subjektiivsed seisukohad ei saa olla aluseks kaevatava otsuse tühistamiseks. Kaebaja on põhjendatud huvina toonud välja asjaolu, et soovib Lemmeranna avatust külastajate jaoks ning võimalust selles kaunis piirkonnas edaspidi suvitada. Juba enne detailplaneeringu kehtestamist on Lemme kinnistule 25.01.2010 Häädemeeste valla kasuks seatud isiklik kasutusõigus jalgteele ja liivarannale, millega on tagatud liivaranda pääsemine ja selle kasutamine kõigi poolt. Ei saa rääkida sellest, et detailplaneering rikuks 3 3-10-596 kellegi inimväärikust. Isiku liikumisvabadus ei saa olla absoluutne, antud juhul on tegemist alaga, mis on eraomandis ning planeeringuga hoopis piiratakse eraomaniku ainuõigust ise määrata kinnistul liikumist. Kaebusest ei selgu, kuidas kahjustab otsus kaebaja elu- ja looduskeskkonda. Vaidlustatud otsuses on sõnaselgelt öeldud, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas LKS §
6. Täpsustatult on loodushoiumeetmed sätestatud otsuse seletuskirjas ja detailplaneeringus endas. Kaebaja peab põhjendama, milliseid tema ettepanekuid ei ole arvestatud, millistel põhjustel tuli neid arvestada ning millist õigusakti on rikutud. Üldsus oli planeeringu menetlusse igati kaasatud ning tehtud on kõik seadusega ettenähtud avalikustamisega seotud toimingud ning võimaluste piires ja vajaduste piires arvestatud ka avalikustamise käigus tehtud ettepanekutega. Antud juhul oli kohustuslik maavanema järelevalve, mis on ka nõuetekohaselt teostatud. Maavanem on esitanud seisukohad detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks. Maavanema seisukohad on edastatud ka ettepanekute tegijatele. Vastuväidete esitajatele on saadetud vastuväidete ärakuulamise protokoll ja järelevalve seisukoht. Ükski PlanS säte ei kohusta tingimusteta sisse viima kõik avalikus menetluses tehtud ettepanekuid ja vastuväiteid. Àrhusi konventsiooni art 8 on märgitud, et üldsuse ettepanekuid arvestatakse niipalju kui võimalik. Kaebaja leiab, et planeeringu kehtestamine on õigusevastane, kuna vastustaja ei ole pöördunud eriarvamuste lahendamiseks Siseministeeriumi poole. Kuivõrd maavanem 28.12.2009 kiitis detailplaneeringu heaks, ei ole kohaliku omavalitsuse ja maavanema vahel eriarvamusi, mille lahendamiseks oleks tulnud pöörduda Siseministeeriumi poole. Pärnu maavanem oma arvamuses märgib, et maavanem teostas järelevalvet Lemme kinnistu detailplaneeringu koostamise üle Häädemeeste Vallavalitsuse taotluste alusel. Maavanem määras planeeringu koostamise käigus PlanS § 17 lg 3 p 2 alusel täiendava kooskõlastuse vajaduse Pärnu Tervisekaitsetalitusega. Esmakordselt esitas Häädemeeste Vallavalitsus planeeringu materjalid järelevalve teostamiseks 15.04.
7. Vastuväidete arutamise tulemusel jõudsid Lemme kinnistu omanik ja Häädemeeste Vallavalitsus kokkuleppele ning 03.06.2008 tagastas maavanem planeeringu materjalid kokkulepitud paranduste tegemiseks. Kuna Häädemeeste vallal puudus kehtiv üldplaneering, on sellisel juhul kehtestatud maakonnaplaneering aluseks detailplaneeringu koostamisele. Igale krundile on lähtudes PlanS § 9 lg 4 võimalik määrata mitu sihtotstarvet ning arvestada nii kavandatava arendustegevusega, et säiliks kaitsemets ja mereranna avalik kasutus. 29.07.2008 esitas avaliku arvamuse tugigrupp „Lemmerand“ ühispöördumise maavanemale seoses Lemme kinnistuga, millele maavanem vastas 04.09.
8. Teistkordselt esitas Häädemeeste Vallavalitsus Lemme kinnistu detailplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks 09.12.
9. Kuna avalikustamise käigus jäid vastuväited arvesse võtmata, toimus 28.01.2009 Pärnu maavalitsuses vaidlevate poolte ärakuulamine. Avaliku arvamuse tugigrupp “Lemmerand“ saatis 18.12.2008 Pärnu Maavalitsusele ühispöördumise, millele oli lisatud üle 800 täidetud ankeedi. Järelevalve seisukoha andis maavanem 13.02.
10. Maavanema hinnangul on Lemme kinnistu detailplaneeringu koostamise protsess läbiviidud kooskõlas PlanS-ga. Maavanem leidis, et planeeringu lahenduste suhtes on olemas suur avalik huvi. Isikud soovivad, et Lemme randa tuleb tagada takistusteta vaba juurdepääs ning rannaäärne ala tuleb määrata ehituskeelutsooniks. Pärnumaa Keskkonnateenistus on 19.01.2007 teinud ettepaneku jätta liivarand 50-70 m veepiirist avalikult kasutatavaks alaks. Järelevalve teostaja hinnangul oli vallavalitsus jätnud kaalumata Lemme kinnistu ranna kasutamiseks väljendatud avaliku huvi ja erinevad alternatiivid selle arvestamiseks. Vastuväidetest tulenevalt vajas täpsustamist hoonete paiknemine, funktsioonid ja otstarve. Kuna detailplaneeringuga kavandatakse ehitada ärihooned ja sellega muuta praegust looduskeskkonda, leidis maavanem, et planeeringus on vajalik eraldi käsitleda rannamaastiku 4 3-10-596 säilimist, maastikuväärtuste suurendamist ja rohelise võrgustiku toimimist. Samuti vajab täpsustamist teemaplaneeringu soovitus. Vastuväidete mittearvestamist tuleb põhjendada. Järelevalve seisukoht saadeti koos ärakuulamise protokolliga kõigile vastuväidete esitajatele. Kolmandat korda esitas vallavalitsus planeeringu järelevalve teostamiseks 29.05.
11. Avaliku arvamuse tugigrupp „Lemmerand“ esitas 08.06.2009 oma ettepanekud ja soovitused, kus esitati ka ettepanek, mille kohaselt tuleks planeerida hooned miljööväärtuslikust alast väljas poole, teisele poole vana Riia mnt. Järelevalve tulemusel tõi maavanem välja puudused planeeringulahenduses. Planeeringus on kohustuslik määrata servituutide vajadus. Planeeringu kohaselt moodustakse kolm hoonestatavat äri ja maatulundusmaa krunti. Järelevalve teostaja hinnangul ei olnud põhjendatud äri- ja maatulundusmaa jaotus. Koostatud lahenduse kohaselt on kõikide kruntide hoonestusalad määratud ehituskeeluvööndist sisemaa poole. Praeguse planeeringulahenduse kohaselt ei saa kaitsemetsa ja avalikult kasutatavat liivaranda käsitleda ärimaana. Nimetatud kruntide käsitlus oli detailplaneeringu projektis eksitav. Osad puudused olid seotud seaduse tekstide ja planeeringusse mittekuuluva maaalaga. Planeeringus ei ole sätestatud väärtusliku maastiku säilimiseks vajalikke tingimusi, puudub analüüs väärtusliku ranna-ala säilimise tagamise kohta, määramata on kaitsemetsa ala ja fikseerimata kaitsemetsa kasutustingimused. Detailplaneeringus tuleb teha ettepanekud avaliku kasutuse servituutide seadmiseks. Vallal tuleb määrata suurt avalikku huvi hõlmavate rannikupiirkondade üldised kasutamistingimused. Maavanema hinnangul on üksnes üldplaneeringuga võimalik käsitada rannikupiirkonda terviklikult, määrata kasutustingimused ja tagada avaliku kasutuse võimalused. Järelevalve tagastas planeeringu materjalid 15.07.
12. Neljandat korda esitas vallavalitsus detailplaneeringu järelevalve teostamiseks 28.10.
13. Järelevalve tulemus on fikseeritud 28.12.2009 koostatud kirjas. Järelevalve tulemusel asus maavanem seisukohale, et planeeringulahenduse vastuolud planeerimisseadusega olid likvideeritud. Täiendustega oli tagatud avalik juurdepääs rannaalale ja liivaranna avalik kasutus. Vajalikud servituudid tuli seada enne detailplaneeringu kehtestamist. Merega piirnevate kruntide sihtotstarbed olid vastavuses tehtud ettepanekutega. Olid likvideeritud vastuolud seletuskirja ja jooniste vahel. Väärtuslike maastike käsitlemine oli viidud vastavusse Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga. 28.12.2009 seisukohas leidis maavanem, et on analüüsitud ja hinnatud piirkonna rannikuala kasutamise võimalusi. Avalik kasutus tagatakse servituudi seadmisega Häädemeeste valla kasuks. Planeeringu üheks eesmärgiks on tsoneerida puhkemajanduse funktsioon ühte piirkonda, on analüüsitud avalikult kasutatavate rannaalade paiknemist. Planeeringuga on määratud avalikult kasutatav rannaala 50-60 meetrit veepiirist ja tagatud kõikidele vaba ja takistusteta juurdepääs rannaalale. Kavandatud tegevus parandab ala puhkevõimalusi ja toetab avalikku huvi. Maavanema hinnangul oli detailplaneeringu projekti parandatud ja täiendatud ning sellega olid täidetud maavanema 15.07.2009 kirjas esitatud nõuded ning maavanem kiitis 28.12.2009 kirjas heaks Lemme kinnistu detailplaneeringu. Arvestades maa-ala asukohta tegi maavanem vallale ettepaneku veelkord kaaluda planeeringulahendust ja sobivust antud asukohas. Maavanema selgituste kohaselt on järelevalve teostaja ülesandeks planeerigu avalikul väljapanekul kirjalike vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostaja kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei ole arvestatud. Pärnu maavalitsuses toimus 28.01.2009 vaidlevate poolte ärakuulamine, kus poolte vahel kokkulepet ei saavutatud. Järelevalve seisukoha andis Pärnu Maavalitsus 13.02.2009 ning edastas selle vastuväiteid esitanud isikutele. 29.05.2009 esitas vallavalitsus planeeringu uuesti järelevalve teostamiseks. Seisukohad edastas maavanem 15.07.2009 vastuväiteid esitanud isikutele. 28.10.2009 esitas vallavalitsus planeeringu uuesti järelevalve teostamiseks, mille tulemus on fikseeritud Pärnu Maavalitsuse 28.12.2009 kirjas. Järelevalve jätkamiseks esitatud materjalidest tulenevalt oli 5 3-10-596 järelevalve teostaja seisukohal, et järelevalve teostaja seisukohtades eelnevalt väljatoodud vastuolud on likvideeritud ja maavanem kiitis detailplaneeringu heaks. Kolmas isik J. V kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Lemme kinnistu detailplaneering algatati volikogu 26.04.2006 otsusega nr
14. Kaebaja on olnud planeeringu koostamisest teadlik ning saanud menetluse käigus realiseerida oma õigusi vastuväidete ja ettepanekute esitamiseks, mida on nõuetekohaselt menetletud. Kaebaja poolt viidatud Àrhusi konventsioon ja planeerimisseadus ei näe ette planeeringu koostaja kohustust arvestada täies ulatuses ja absoluutselt planeerimismenetluse käigus esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Nimetatud konventsiooni art 8 kohaselt arvestatakse üldsuse ettepanekuid niipalju kui võimalik. Käesoleva planeeringu menetluse käigus on arvestatud üldsuse ettepanekuid niipalju kui võimalik, põhjalikult kaalutud erinevaid alternatiive, mille tulemusel on jõutud seisukohale, et planeeringulahendus tasakaalustab ja arvestab erinevaid huve. Üldsuse üle 800 ankeetküsimustele vastajale ei selgitatud mingil moel Lemme kinnistu detailplaneeringu eesmärke ja lahendusi, ankeedi täitjatele loodi mulje planeeringu tulemusel rannaala täielikust sulgemisest ja esitleti planeeringuga hõlmatud ja suletavat rannaala märksa suuremana, kui planeering tegelikult hõlmas. Ankeedile ei lisatud teavet samas piirkonnas asuvate avalike randade, telkimis- ja puhkealade osas. Kolmas isik seab kahtluse alla ankeete täitnud isikute identsuse, kuna väidetavalt kajastuvad ankeetides surunud isikute andmed. Detailplaneeringu puudumisel oleks Lemme kinnistu omanikult seadusest tulenev õigus keelata kinnistul loata viibimine va 10 m laiuse kallasraja ulatuses. Kusjuures omanikul ei ole kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu enda kinnistu kaudu. 17.02.2010 volikogu otsusega nr 9 kehtestatud Lemme kinnistu planeeringu kohaselt on tagatud igaühele õigus ranna avalikuks kasutamiseks 50 m ulatuses, samuti juurdepääs avalikus kasutuses olevale rannaalale. Õigus on garanteeritud servituutide seadmise kaudu. Planeeringuga hõlmatud luitemetsas kasvab III kategooria kaitsealune taim. Planeeringuala jääb Ikla-Kabli-Jaagupi väärtusliku maastiku alale. Luidetel kasvav mets on olnud ajalooliselt kaitsemets ning on seda ka maakonna teemaplaneeringu ja Lemme kinnistu maakorralduskava kohaselt, mis näevad ette metsa säilitamise ja selle majandamise kaitsemetsana. Planeeringu kohaselt suurendab maatulundus-ärimaa kinnistute metsaaluse piiramine aedadega tõenäosust kaitsta metsaaluseid liigtallamise eest, mis on vajalik liiva siduva kergesti lõhutava taimestiku hoidmiseks. Kaitsealune taim ei kasva hoonestamiseks ettenähtud lagedal heinamaal. Samuti tuleb enamkäidavatele metsaalustele jalgteedele rajada laudteed, luiteservale puittrepid või laudteed. Detailplaneeringu rakendumisel on tagatud Lemme kinnistu looduskeskkonna säilitamine ja kaitsmine. Planeeringuga kavandatud maakasutus ja ehitusõigus ei mõjuta kinnistute kohal oleva rannal avanevate vaadete esteetilist väärtust, kuna hoonestusala on planeeritud mereäärsest luitemetsast sisemaa poole, väljas poole ehituskeeluvööndit. Kaevatava otsuse vastuvõtmisel on kaalutud kõiki olulisi huve ja asjaolusid. Isikul tuleb leppida võimalusega, et ümbritsev keskkond võib muutuda. Oma arvamuses teatab kolmas isik, et on kinkinud Lemme kinnistu jagamise tulemusel moodustunud Roosi kinnistu T. U´le. Kolmas isik T. U oma vastuses arvamust kaebuses osa ei andnud ( tl 178). KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
15. Kaebus on esitatud 09.03.2010 vastustaja 17.02.2010 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. 6 3-10-596 Kaebaja on 09.03.2010 esitanud ja allkirjastanud kaebuse J. A´i nimel. 16.03.2010 esitas kaebaja kaebuse täiendused. Täiendustes märkis, et Avaliku Arvamuse Tugigrupp „Lemmerand“ volitas teda esindama ennast Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas ( III kd tl 8 pöördel). 06.05.2010 määruses on J. A´ile selgitatud HKMS § 7 lg 1 sätteid individuaalse kaebuse esitamise kohustuse kohta ning märgitud, et kohus käsitleb haldusasjas nr 3-10-596 esitatud kaebust J. A´i kaebusena, mis on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. 21.05.2010 esitatud kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et kaebus on esitatud üldsuse huvide kaitseks ning Avaliku Arvamuse Tugigrupi „Lemmerand“ liikmed volitasid kaebajat ennast esindama kohtus. Kohtusse pöördumisel üldsuse huvide kaitsel tugineb kaebaja „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni“ sätetele (III kd tl 6 pöördel, 22). Kaebaja kaebuse täienduses kirjeldatud isikute esindamiseks volikirju ei esitanud. Planeeringu menetluses koostatud ja kohtutoimikus asuvad ankeedid vastavat volitust ei sisalda. Kaebaja väidetel edendab Avaliku Arvamuse Tugigrupp „Lemmerand“ keskkonnakaitset ning Lemme ranna avalikuks kasutamiseks on allkirja andnud üle 800 inimese, keda kaebaja väidetel tuleb käsitleda asjast huvitatud üldsusena. Kohtupraktika kohaselt peab keskkonnakaitset edendav juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus kaebeõiguse omamiseks üldsuse esindajana esindama vähemalt olulise osa kohalike elanike seisukohti (Riigikohtu halduskolleegiumi
16. novembri 2006 lahend haldusasjas nr 33-1-43-06). Kaebusele lisatud ühispöördumistel ei ole elukoha andmete esitamise vajalikkust ette nähtud. Interneti teel; Eestimaa Rohelise liikumise poolt jalgratta matkal, suvitajate poolt täidetud ankeetidest selgub, et Lemmeranna avalikku kasutamist toetavad isikud, kelle elukoht asub erinevates kohtades üle Eesti ( tl 41-42; 74-81, 82, 84-94, 95-133). Kaebusele on lisatud „Häädemeeste valla elanike poolt täidetud ankeedid“, mille sissejuhatuse kohaselt on ankeete täidetud 330, mis moodustab valla elanikest 11 % ning ankeetide täimist soovivate isikute käitumisest on tehtud järeldus, et 95% elanikest on rannaalade täisehitamise vastu ( tl 134). Samas selgub, et nimetatud pealkirjaga ankeete koostatud ei ole, vaid antud pealkirjaga sissejuhatusele on lisatud ankeedid pealkirjaga „Häädemeeste valla elanike ja teistele Lemme rannaga seotud Eesti Vabariigi kodanikele“. Lisatud ankeetidel puudub osadel allakirja andja täpne aadress, osadel on üksnes märge „Häädemeeste“, osadel on elukohaks märgitud muu koht Eestis (Nt Tallinn, Viljandi, Tartu tl 137, 138, 141, 144, 146, 147, 148, 150, 152, 153,154,156, 157, 158, 159, 160, 161 jj). Tulenevalt eeltoodust ei pea paika kaebaja järeldused kohalike elanike arvulise esindamise osakaalu osas ning seoses sellega ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebust saab käsitelda üldsuse huvides esitatud kaebusena. Oluline on viidata ka asjaolule, et kaebusele lisatud ühispöördumistes on pöördujate huviks, sealhulgas ka Avaliku Arvamuse Tugigrupp „Lemmerand“ eesmärgiks, kasutada Lemme randa avaliku rannana. Asjas esitatud tõendite kohaselt on juba enne vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamist 25.01.2010 seatud Lemme kinnistule isiklik tähtajatu kasutusõigus Häädemeeste valla kasuks jalgteele ja liivarannale ( III kd tl 45 pöördel). Seega on planeerimismenetluses tagatud avalik juurdepääs rannaalale ja liivaranna avalik kasutus. Lähtudes eeltoodust käsitleb kohus haldusasjas nr 3-10-596 esitatud kaebust J. A´i poolt esitatud kaebusena. Kaebaja on esitanud kaebuse nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks (planeering ei austa kaebaja inimväärikust, piirab kaebaja liikumisvabadust, kahjustab kaebaja elu- ja looduskeskkonda) kui ka avalikes huvides (avaliku arvamuse arvestamata jätmine, avalikkusele ehitiste kohta teabe andmata jätmine, maavanema arvamuse ignoreerimine, 7 3-10-596 keskkonna kahjustamine, välislepingutest ja VV poolt kinnitatud riiklike programmide täitmata jätmine). Kaebaja väidetel rikub kaevatav otsus tema inimväärikust, piirab liikumisvabadust, kahjustab kaebaja elu- ja looduskeskkonda . Põhiseaduses on erilist tähelepanu pööratud inimväärikuse tagamisele. Samas ei saa avalike ülesannete täitmine selleks vastavat pädevust omava haldusorgani poolt iseenesest riivata isiku inimväärikust. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid talle seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust on kaevatava otsusega moonutatud sellisel viisil, mis seavad kahtluse alla kaebaja inimõiguste austamise. Samuti ei ole kaebaja kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust järelda kaevatava otsuse menetluse ajal või selle vastuvõtmisel kaebajale hingeliste või füüsiliste kannatuste põhjustamist. Lähtudes eeltoodust on kaebaja väited kaevatava otsusega tema inimväärikuse rikkumise kohta paljasõnalised. PS § 34 sätestab, et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Õigus vabalt liikuda kaitseb eelkõige võimalust jõuda soovitud sihtkohta. Liikumisviisi piirang (sõidukiga või jala) ning juurdepääsuks erinevate võimaluste kasutamise piiramine (konkreetse juurdepääsu tee määramine) iseseisvalt ei saa rikkuda õigust vabalt liikuda. Planeeringuga on planeeritud nii vaba juurdepääs liivarannale kui ka ranna avalik kasutamine ning servituutide seadmisega on tagatud ka planeeringu täideviimine ranna avaliku kasutamise osas ( III kd tl 45 pöördel). Arvestades eeltoodut ning kaebaja kaebuses kirjeldatud eesmärki - pääseda takistamatult Lemme rannale - ei ole kaebaja põhiseaduslikku liikumisvabadust piiratud. PS § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Nimetatud kohustus laieneb ka kohalikule omavalitsusele planeerimisotsuste tegemisel. Kaebaja kirjelduste kohaselt on mõju keskkonnale negatiivne, kuna planeeringuga lubatakse ehitada hooneid ja aedu luitejärsakute peale, merele lähemale kui seadusega lubatud. Ehitamine vähendab looduslikkust ja terviklikkust. Kaebaja hinnangul püstitakse randa silma riivavaid aedu. Planeeringu seletuskirja p 5.2 kohaselt laieneb 100 m laiune Liivi lahe ehituskeeluvöönd kuni luitemetsa servani. Hoonestusalad on paigutatud ainuvõimalikule kitsale lagedale heinamaa ribale väljas poole ehituskeelu vööndit. Luiteservale rajatakse luite kaitsmise eesmärgil puutrepid või laudteed. Seletuskirja p 5.3 tulenevalt on luitejärsaku servalt 2 m sisemaa poole luitepealne ala avalikus kasutuses. Krundil on lubatud rajada kuni 1,2 m kõrgused piirded looduslikest materjalidest. Üksnes ärimaa kinnistute omavahelisele piirile võib vajadusel püstitada võrkaiad. Lähtudes seletuskirja p 7 asub planeeringuala Liivi lahe ranna piiranguvööndis, kus keskkonnakaitse tagatakse õigusaktidest tulenevate piirangutega, muid looduskaitselisi piiranguid planeeringu alal ei ole. Ala jääb Ikla-Kabli-Jaagupi väärtuslikule maastiku alale. Luitemetsas kasvab III kategooria kaitsealune taim tumepunane neiuvaip, mis ei kasva hoonestamiseks ettenähtud lagedal heinamaal. Reeglina kasvab tumepunane neiuvaip luiteliivakul ja luitemännikus. 8 3-10-596 Hoonestataval alal puudub kaitsealune kõrghaljastus. Luidetel kasvav mets on kaitsemets. Maakonnaplaneering ja Lemme talu metsakorralduskava näevad ette metsa säilimise ja majandamise kaitsemetsana. Moodustatavatele kinnistutele kohaldatakse kehtiva metsakorralduskava tingimusi. Kinnistute metsakõlvikud jäävad väljas poole kinnistutele planeeritavaid õuealasid. Planeeritud maakasutus ja ehitusõigus ei puuduta kinnistute kohal oleval rannal avanevate vaadete esteetilist väärtust, kuna hoonestusala on planeeritud mereäärsest luitemetsast sisemaa poole. Planeeringulahedus järgib puhkeväärtusega aladele seatavaid üldisi tingimusi. Kinnistute metsaluse piiramine aedadega kaitseb metsaaluseid liigtallamise eest. Luiteservale rajatakse luitekaitsmise eesmärgil puittrepid või laudteed. Keskkonnamõjude hindamise tulemusel jõutakse seletuskirjas järeldusele, et planeeringu lahenduse elluviimisel on mõjud looduskeskkonnale eeldatavalt väheolulised. Hoonestuse rajamine parandab ala puhkevõimalusi ning on kooskõlas valla avalikustatud üldplaneeringu eelnõuga. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses väited ega kirjeldanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla planeeringu seletuskirjas kirjeldatud hoonestustingimused /ehitusõiguse sisu ja/või keskkonnamõjud hinnangus toodud järeldused ja/või keskkonnakaitse abinõude piisavuse. Lähtudes eelpool käsitletud planeeringu seletuskirjas märgitust, on alusetud kaebaja väited luitejärsaku peale ehitamise ning aedadega vaadete risustamise osas. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja kartused planeeringuga keskkonnale negatiivse mõju avaldamise kohta. Enne vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamist 17.02.2010, on 25.01.2010 seatud Lemme kinnistule isiklik tähtajatu kasutusõigus Häädemeeste valla kasuks jalgteele ja liivarannale. Lähtudes eeltoodust on ümberlükatud kaebaja väited selle kohta, et planeeringu käigus ei ole arvestatud avaliku huviga, et Lemmerand jääks ka edaspidi kõigile avatuks. Planeeringuga on planeeritud nii vaba juurdepääs liivarannale kui ka ranna avalik kasutamine ning servituutide seadmisega on tagatud ka planeeringu täideviimine ranna avaliku kasutamise osas ( III kd tl 45 pöördel). Kaebaja väidetel on menetluse käigus ignoreeritud Pärnu Maavalitsuse kui järelevalvet teostava organi arvamust. Asjas esitatud tõendite kohaselt on Häädemeeste Vallavalitsus esitanud Lemme kinnistu detailplaneeringu materjalid maavanemale järelevalve teostamiseks mitmel korral. Järelevalve tulemusel on maavanem mitmel korral materjalid tagastanud vallavalitsusele täiendavaks menetlemiseks. Hinnates Pärnu maavanema poolt edastatud arvamuses kirjeldatud asjaolusid, on vallavalitsus detailplaneeringu osas taotlustele järelevalve teostamiseks esitanud maavanemale täiendatud ja parandatud materjale, koos põhjenduste ja selgitustega maavanema poolt eelneva järelevalve korras väljatoodud detailplaneeringu vigade ja puuduste kohta ( III kd tl 29-34). Täiendava järelevalve tulemusel jõudis maavanem seisukohale, et Lemme kinnistu detailplaneeringu projekti on parandatud ja täiendatud, millega on täidetud maavanema poolt esitatud nõuded ning detailplaneering on viidud vastavusse PlanS-ga. Lähtudes eeltoodust on ümberlükatud kaebaja väited selle kohta, et planeerimismenetluses on jäetud arvesse võtmata maavanema arvamus. Maavanema ja omavalitsusorgani võimalikud erinevad seisukohad lahendatakse organite vaheliste vaidluste lahendamise korras vastavalt PlanS § 23 lg-le 5 Siseministeeriumi poolt. Maavanem on oma 28.12.2009 kirjas heaks kiitnud Lemme kinnistu detailplaneeringu ( III kd tl 34). Heakskiitmisel on maavanem teinud ettepaneku, et enne planeeringu kehtestamist tuleb 9 3-10-596 volikogul veelkord kaaluda planeeringu lahenduse sobivust, vajalikkust ja otstarbekust antud asukohas. Ettepanek viitab vajadusele esitada asjakohased põhjendused ja kaalutlused otsuse vastuvõtmisel, kuid maavanema ettepanek ei ole takistuseks planeeringu kehtestamisel ega tähenda eriarvamuste olemasolu maavanema ja kohaliku omavalituseorganite vahel PlanS§ 23 lg 5 mõttes. Detailplaneeringule on siduva iseloomuga kooskõlastuseks maavanema heakskiit. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud vastustajal ja maavanemal omavahel lahkarvamusi, kuna kohalik omavalitsus täitis kõik järelevalve käigus tehtud ettekirjutused ja nõuded. Seega puudus vajadus Siseministeeriumi poole pöördumiseks ning kaebaja vastavasisulistel etteheidetel puudub alus. Asjas esitatud tõendite kohaselt oli vaidlusaluse detailplaneeringu puhul maavanema järelevalve kohustuslik lähtudes PlanS § 23 lg 2, kuna see ei olnud koostatud vastavuses Häädemeeste valla üldplaneeringuga ( vallal üldplaneering puudus) ning detailplaneeringu koostamisel ei olnud arvestatud planeeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega. Maavanem jõudis järelevalve tulemusel seisukohale, et Lemme kinnistu projekti oli parandatud ja täiendatud ning sellega olid täidetud maavalitsuse 15.07.2009 kirjas maavanema poolt esitatud nõuded ning detailplaneering oli viidud vastavusse PlanS-ga. Järelevalve tulemusel kiitis maavanem detailplaneeringu heaks. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei olnud Pärnu Maavalitsuse 15.07.2009 kirjas väljatoodud puudused likvideeritud, ei muuda olematuks järelevalve teostaja poolt planeeringule antud heakskiitu koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Kaebaja väidetel sai ta viimase kirja enne detailplaneeringu kehtestamist Pärnu Maavalitsusest 13.02.2009 ning järgmisena saadeti juba otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta. Kaebaja hinnangul jäid eriarvamused endiselt lahendamata ning menetluses ei antud võimalust esitada vastuväiteid enne kaevatava otsuse vastuvõtmist. Kaebaja ei ole kaebuses konkreetselt viidanud vastuväidele, mis on jäänud järelevalve menetluses käsitlemata. Planeerimisseaduse § 23 lg 4 sätestab, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud isikud ei saavuta järelevalve käigus kokkulepet, saadab järelevalve teostaja nendele oma kirjaliku seisukoha vastuväite kohta kahe nädala jooksul pärast osapoolte ärakuulamist. Asjas esitatud tõendite kohaselt on maavanem järelevalve menetluses toimunud vastuväidete ärakuulamine ning menetluse tulemusel koostatud seisukohad saatnud vastuväiteid esitanud isikutele ( III kd tl 50-93) seal hulgas ka kaebajale ( tl 74-77, 78-80, 81). Pärnu Maavalitsuse kinnitusel esitati 08.06.2009 ettepanekud planeeringu osas Avaliku Arvamuse Tugigrupilt „Lemmerand“, millele maavanem vastas 15.07.2009 ( tl 89). Maavalitsuse kinnitusel rohkem tugigrupp järelevalve teostaja poole ei pöördunud ( III kd tl 116 pöördel). PlanS § 25 lg 7 p 1 kohustab kohalikku omavalitsust teatama tähtkirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud. Antud kohustus on kaebaja osas täidetud. Kaebaja kinnitusel sai ta vallast otsuse detailplaneeringu kehtestamise kohta. Hinnates kaebuse ja kaevatava otsuse sisu, kaevatava otsuse seletuskirjas toodut ja kaebaja arvamusi detailplaneeringu kehtestamise osas, oli kaebajale teada, et menetlemisel on taotlus detailplaneeringu kehtestamiseks ja ta on saanud esitada oma arvamuse antud asjas. Tulenevalt kujunenud kohtupraktikast peab haldusorgan ärakuulamise õiguse tagamiseks andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus 10 3-10-596 realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.01.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-182-03). Arvestades eeltoodut ei ole vaidlusalusel juhul rikutud kaebaja ärakuulamise õigust. Kaebaja hinnangul on detailplaneering õigusvastane, kuna üldsuse ettepanekuid ei ole planeeringu menetluse käigus arvestatud. Samuti ei tagatud piisavalt üldsuse osalemist planeeringu menetluses. Kaebaja on seisukohal, et vallaelanike 18.03.2008 ühispöördumine ( tl 37-38) oleks tulnud lahendada KOKS § 32 lg 1 sätete alusel, kuid pöördumise osas mingit arutelu ei toimunud. Avalikus pöördumises on kirjeldatud Lemme ranna looduslikku omapära ja loodusväärtusi ning asutud seisukohale, et need ei ole piisavalt kaitstud erahuvide ja ebaseadusliku ehitamise eest. Pöördujad nõuavad Lemme rannaäärse ala kuulutamist ehituskeelutsooniks, kuhu ei ole lubatud ehitada ning Lemme randa tuleb tagada inimeste vaba ja takistuseta juurdepääs. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus selle § 1 lg 1 tulenevalt määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. KOKS§ 32 on toodud sätted õigusaktide algatamise õiguse kohta. Käsitletud paragrahvi lg 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Lähtudes KOKS § 32 lg 2 esitatakse käesoleva paragrahvi
17. lõikes ettenähtud algatus vallavõi linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Tulenevalt viidatud sättest toimub nimetatud sätete alusel selliste õigusaktide eelnõude algatamine, mis sisaldavad õigusnorme. Kaebaja poolt viidatud algatus pealkirjaga „Avalik pöördumine“ on adresseeritud keskkonnaministrile, regionaalministrile, maavanemale, vallavanemale. Pöördujad kinnitavad, et on valmis osalema Lemme kinnistu detailplaneeringu 18.03.2008 toimuval avalikul arutelul, kust kaebaja kaebuse kohaselt ka osa võttis. Seega on nimetatud pöördumine tehtud detailplaneeringu menetluses ning ei ole suunatud üldakti andmisele. Kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel reguleerib planeerimisseadus. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja nõue lahendada detailplaneeringu menetluses esitatud pöördumine KOKS sätete alusel. Kaebaja on asjas olulise avaliku huvina toonud Lemmeranna avatuse kõigile seda randa kasutada soovivatele isikutele, rannale vaba juurdepääsu tagamine ning keskkonnale kahju tekkimise vältimise. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest selle kohta, et planeeringuga on planeeritud nii vaba juurdepääs liivarannale kui ka ranna avalik kasutamine ning servituutide seadmisega on tagatud ka planeeringu täideviimine ranna avaliku kasutamise osas, samuti on keskkonnamõjude hindamise tulemusel jõutud järeldusele, et planeeringu lahenduse elluviimisel on mõjud looduskeskkonnale väheolulised, ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et üldsuse ettepanekuid ei ole planeeringu menetluse käigus arvestatud ning leiab, et planeeringu menetlemisel on arvestatud üldsuse ettepanekuid niipalju kui võimalik ning kaebuses kirjeldatud avalikud huvid ei ole ohustatud. 11 3-10-596 Oluline on märkida, et isikul (ka avalikkuse esindajal), puudub subjektiivne õigus nõuda tema poolt esitatud taotluste rahuldamist. Seda õigust ei anna kaebajale ega üldsusele ka Århusi konventsiooni (kaebuses käsitletud) artiklid. Isik on õigustatud nõudma õiguste kaitsmiseks oluliste õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Käeoleval juhul tuli otsuse tegemisel arvesse võtta ka Lemme kinnistu omaniku huve ja seadustega omanikule tagatud õigusi oma omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Kogutud tõendite kohaselt on kohtu hinnangul üheks avalikuks huviks käesoleval juhul ka planeeritaval alal puhkevõimaluste parandamine ning eelduste loomine kohapeal ettevõtluse edendamiseks. Häädemeeste volikogu 17.02.2010 otsuse nr 9 vastuvõtmise aluseks on märgitud KOKS § 22 lg 1 p 33, Plan § 24 lg 3, Häädemeeste valla ehitusmääruse p 4.1.6 ning otsuse vastuvõtmisel on arvestatud nii otsusele lisatud seletuskirjas esitatud kui ka otsuses toodud seisukohtade, motiivide ja kaalutlustega. Otsuses on toodud Lemme kinnistu detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid ja kaalutlused. Detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseadus ei sätesta konkreetseid kriteeriume, millest juhindudes võib/peab planeeringu kehtestama või jätma kehtestamata. Arvestades seda, et planeerimismenetlust iseloomustab ulatuslik diskretsiooniruum, sõltub detailplaneeringu kehtestamine/kehtestamata jätmine otsuse põhistustesse kuuluvatest asjaoludest ja motiividest. Seega on planeeringumenetluses vastuvõetud otsuste puhul oluline nende motiveerimine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et motivatsiooni mahukuse tõttu võib selle esitada mõnes teises dokumendis, kuid haldusaktis peab olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Antud juhul on vaidlustatud otsuses viidatud selle vastuvõtmise aluseks olnud õigusaktidele ja toodud otsuse vastuvõtmise põhimotiivid. Otsuse vastuvõtmisel on arvestatud seletuskirjas toodud põhjendustega ning otsuses on seletuskirjale otseselt viidatud. Tulenevalt eeltoodust on otsuses viidatud asjakohastele õigusnormidele, toodud põhimotiivid ning viidatud planeerimismenetluses kogutud tõenditele ja otsuse juurde koostatud seletuskirjale. Kaebaja on kaebuses viidanud sellele, et vastustaja on kaevatava otsuse vastuvõtmisel jätnud täitmata välislepingud ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riiklikud programmid. Eelpool toodud väited on üldsõnalised ning põhjendamata. Kohus ei saa anda õiguslikku hinnangut konkreetselt piiritlemata sätete rikkumise/täitmata jätmise kohta. Kaebaja väidetel on vastustaja jätnud avalikkusele andmata planeerimismenetluses keskkonnaalase teabe planeeritavale alale ehitatavate ehitiste kohta. Pärnu Maavalitsuse vastuväidetest kaebusele selgub, et vastuväidete ärakuulamise käigus on arutatud hoonestusala tingimusi ning jõutud seisukohale, et planeeringus tuleb täpsustada hoonete arvu ja asukohti ning nende funktsioone ja määrata ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded. Samuti on planeerimismenetluses käsitletud keskkonna alaseid probleeme. Keskkonna küsimusi on käsitletud nii ühispöördumises, vastuses pöördumisele, järelevalve seisukohtades ( III kd tl 64-67, 68-70, 74-77, 86-89, 99-102). Arvestades eeltoodut ja hinnates planeeringu menetluses avalikustamiseks läbiviidud toiminguid ning toimunud kirjavahetust ehitiste, kruntide ja kruntide sihtotstarvete osas, oli asjast huvitatud avalikkusele kättesaadav hoonete planeerimise asukoha ja otstarbe ning keskkonnaküsimuste osas arutusel olev teave (III kd tl 31, 31 pöördel, 32, 33, 76, 78-80, 84, 87). Planeeringu kohta koostatud seletuskirja p 5 on toodud hoonestustingimused, kus on määratletud hoonestusala, hoonestustingimused, arhitektuursed tingimused. Hoonestustingimuste kohta on koostatud vastav skeem. Ehitusõigus on määratud kinnistute kaupa. 12 3-10-596 Planeeringu kohta koostatud seletuskirja p 7 on antud hinnang keskkonnamõjudele ning p 8 on toodud keskkonnakaitse abinõud. Punktis 9 on määratletud väärtusliku maastiku kasutamistingimused ja toodud hooldussoovitused kaitsemetsa osas. Seega on planeerimismenetluses määratletud hoonestustingimused, käsitletud keskkonnaküsimusi ning avalikkusele on kättesaadav teave planeeringu alusel määratletud hoonestusala, hoonestuse ning keskkonna osas. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid on Häädemeeste Vallavolikogu planeerimisdiskretsiooni teostades arvestanud mõistlikul viisil avalikke huve, hinnanud otsustuse mõju kolmandate isikute õigustele ja vabadustele, samuti põhjendanud, miks kaebaja poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohtu hinnangul on Häädemeeste Vallavolikogu kaevatava otsuse vastuvõtmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kolmas isik J. V esitas taotluse asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks 156 euro ulatuses ( III kd tl 188-191). Kohus on saatnud 08.09.2011 taotluse teistele menetlusosalistele tutvumiseks. Lähtudes HKMS § 93 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmas isik on esitanud arve, mille kohaselt on J. V´ile osutatud õigusabi haldusasjas nr 310-596 kaks tundi ning maksekorralduse arvel märgitud summa tasumise kohta. Kuna esitatud kuludokumentides puuduvad kirjeldused selle kohta, millal ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on kolmas isik õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas, ei ole kohtul võimalik sisuliselt kontrollida õigusabi andmise põhjendatust ning seetõttu ei kuulu esitatud taotlus rahuldamisele. Teised menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud. Seetõttu jäävad kantud kulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 13