KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55102 Tsiviilasi S

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (Ts

MS § 468 lg 1 p 2).

1. Tagaseljaotsus toimetada RK’ile kätte avaliku teatavakstegemisega. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud täies ulatuses RK’i kanda ja mõista kostjalt RK’ilt välja Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 118,23 (ükssada kaheksateist eurot ja kakskümmend kolm senti) eurot. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 1 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber
3. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 338,81 eurot (5301,18 krooni) ning viivis protsendina põhinõudelt (s.o 303,84 eurot) alates 04.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ja menetluskulud.

Menetluse käik Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente hagiavalduses ja Haigekassas märgitud aadressil XXX, Tallinn, kätte toimetada, kuna tagastati märkega „ei ela/asu aadressil; saaja ei viibinud kohal; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil Murelipuu pst 28, Maardu, kuid ka nimetatud aadressilt tagastati dokumendid märkega „ei ela/asu aadressil“. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale ka aadressil XXX ja XXX, kuid need tagastati märkega „saaja ei viibinud kohal; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Teistes registrites kostja elukoha andmed puuduvad. Politsei teatas, et kostja ei ela aadressil XXX, Tallinn alates 2001 aastast. Lõuna politseijaoskonnal puuduvad andmed kostja elu- või asukoha kohta. Eesti Töötukassa andmetel oli kostja töötuna arvele võetud 19.01.2011 kuni 05.06.

1. Kostja on märkinud töötuna arvelevõtmise avaldusel enda kontaktaadressiks XXX ja kontakttelefoniks XXX. Kohus helistas 24.05.2011 kostjale numbril XXX. Kostja ütles telefonivestluse käigus, et tal ei ole elukohta ja lubas menetlusdokumentidele järgi tulla ajavahemikul 24.05.2011 – 25.05.
2. Kostja ei ole menetlusdokumentidele järgi tulnud. Seoses sellega, et kohtule on kostja tegelik elukoht teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.07.
3. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 lg 1 menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited 2 kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (

) § 402, millise kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot (750 krooni) ja hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot