Menetluskulude jaotus 5. Välja mõista OÜ T(likvideerimisel) ja TS’ilt solidaarselt menetluskulud summas 4 154,26 (neli tuhat ükssada viiskümmend neli eurot ja 26 senti) eurot (65 000 krooni) AS DnB NORD Liising kasuks. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule 1 2-10-25555 poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 46 806,05 eurot (732 355,51 krooni), viivise seisuga 28.05.2010 summas 18 040,69 eurot (282 275,40 krooni), viivise 0,25% päevas võlgnevuselt (43 735,26 eurot (684 308,10 krooni)) alates 29.05.2010 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjatele kohtukutse 20.09.2011 kell 14.00 toimunud istungile vastavalt
§§-le 343 ja 344. Kostjaid on hoiatatud, et kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja I seadusliku esindaja likvideerija U R kinnitas 31.08.2011 telefoni teel kohtule, et on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning lubas kohtuistungile ilmuda. Vahetult enne istungit teavitas U R , et on haigestunud, kuid vastavalt
ja § 422 kohtule oma haigust ei põhistanud ega tõendit ei esitanud, seega ei saa kohus lugeda kostja I seadusliku esindaja põhistust ja haigestumist veenvaks, mistõttu tuleb lugeda, et kostja I seaduslik esindaja ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta. Kostjale II on kohtukutse isiklikult allkirja vastu 16.06.2011
ja 313 sätestatud viisil postiteenust osundava isiku vahendusel kätte toimetatud. Kostja II kohtuistungile ei ilmunud ja kohut mõjuvast põhjusest ei teavitanud. Hageja taotles 20.09.2011 kell 14.00 toimunud istungil lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused
kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 361, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt 2 2-10-25555 lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama § lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama § lg 4 alusel liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Menetluskulud Kooskõlas
Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv 4 154,26 eurot (65 000 krooni). Kooskõlas
lg 1 ja 2 ning § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.