← Eesti

3-08-2294/118

Obsah (5)§ 53§ 54§ 92§ 93§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2011, Tallinn Ha

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist Riigikohtu istungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Pärnu Vesi korraldas hankemenetluse „Vingiküla veeja reoveekanalisatsioonitorustikud“, mille 23.09.2008 koostatud pakkumise kutse p-s 2 olid 3-08-2294 loetletud nõutavad dokumendid ning p-d 2.7 ja 2.9 nägid ette järgmist: „2.7. Eelnev töökogemus (viimase kahe aasta teostatud analoogiliste tööde loetelu, mis sisaldab tellija nimetust ja kontaktandmeid, objekti nimetust, teostamise aastat, tööde maksumusi ja maksumusi kokku).“; „2.9. Maksegraafik ja maksetingimused: maksetingimused tulenevad KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrast ja sihtfinantseerimise lepingust maksmisega toetuse saajale.“ Pakkumise kutse lisa 2 „Pakkumiste hindamise kriteeriumid“ pd 2 ja 3 sätestasid järgmist: „2. Kogemused: arvestatakse kahe viimase täisaasta analoogiliste tööde kogumaksumust kroonides. Kui teostatud tööde maksumus on

  1. a)üle kaheksa kordne pakutavast ehitustööde maksumusest 10 punkti
  2. b)kuni kaheksa kordne pakutavast ehitustööde maksumusest 6 punkti
  3. c)kuni kahe kordne pakutavast ehitustööde maksumusest 2 punkti 3. Maksetingimused:
  4. a)tasumine pärast tööde lõppu 30 päeva jooksul 5 punkti
  5. b)tasumine igakuiselt akti alusel 30 päeva jooksul 3 punkti
  6. c)ettemaks kuni 20% + tasumine igakuiselt akti alusel 30 päeva jooksul 1 punkt“. 2. AS Pärnu Vesi hankekomisjon tunnistas 22.10.2008 otsusega hankemenetluse „Vingiküla vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud“ võitjaks AS Terrat. Hankekomisjoni protokolli kohaselt sai AS Terrat pakkumus maksumusega 6 176 600 krooni kokku 93 punkti ning Põdra Maja OÜ pakkumus maksumusega 5 949 700 krooni kokku 87 punkti (paremuselt kolmas punktisumma). Põdra Maja OÜ esitas 28.10.2008 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse AS Pärnu Vesi hankekomisjoni 22.10.2008 otsus kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuskomisjon jättis 31.10.2008 kirjaga nr 7-5/1141 vaidlustuse menetlusse võtmata, kuna AS Pärnu Vesi ei vii läbi riigihangete seaduses (RHS) sätestatud hankemenetlust, mida saaks vaidlustada vaidlustuskomisjonis. 3. Põdra Maja OÜ esitas 12.11.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Pärnu Vesi hankekomisjoni 22.10.2008 otsuse tühistamiseks. Hiljem esitatud kaebuse täienduse kohaselt taotles kaebaja lisaks vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna hankeleping on juba sõlmitud kolmanda isikuga ja kaebajal puudub võimalus ise hankijaks saada. Tühistamistaotlusest ei ole kaebaja siiski loobunud. Kaebaja põhjendatud huviks on vabaneda tühistamiskaebuse esitamisega seoses kantud kohtukulude kandmise kohustusest ning esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue (juba esitatud riigihangete vaidlustuskomisjonile), kuna temalt võeti õigusvastaselt võimalus torustike ehitamiseks ja sellest tulu saamiseks. Kaebaja saamata jäänud tulu (kasum) trasside hankelt oleks olnud 10% pakkumuse maksumusest või vähemalt 518 200 krooni. Kaebaja pakkumuse õige hindamise korral oleks kaebaja pidanud koguma suurima punktisumma. Arusaamatuks jääb, miks on AS Terrat maksetingimusi pakkumise kutse p 2.9 ja lisas 2 toodud kriteeriumide järgi hinnatud kaebaja pakkumusega võrreldes kõrgemalt (vastavalt 3 punkti ja 1 punkt). Asjaolu, et Põdra Maja OÜ oleks saanud oma maksetingimused sõnastada täpsemalt, ei saa olla aluseks selle tõttu madalaima võimaliku hinde andmiseks. Samuti pole selge, miks on ettemaks vastustaja jaoks kõige taunitavam makseviis, kui kaebaja ei nõua ettemaksu mitte endale, vaid tema maksetingimuste kohaselt saab toetuse saajaks olla ainult vastustaja. Kaebaja arusaamist mööda maksab AS Pärnu Vesi Vingiküla torustike valmisehitamise eest riigieelarvest ja/või Euroopa Liidu rahastamisprogrammidest (Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprojektide kaudu) saadava rahaga ning selles ei ole midagi negatiivset. Kaebaja pakkumuses esitatud 2

(9)3-08-2294 maksetingimused tulenesid KIK sihtfinantseerimise korrast. Kaebaja ei ole oma pakkumuses nõudnud tööde eest ettemaksu, vaid on nõus tööd pakutud hinnaga tegema ka juhul, kui saab tööde eest tasu kätte alles 30 päeva jooksul pärast tööde lõppu. Seega tulnuks kaebaja pakutud maksetingimusi hinnata antud 1 punkti asemel 5 punkti vääriliseks. Kogemuste kriteeriumi hindamise ebaõigsus põhineb sellel, et kaebaja tõi näitena välja üksnes ühe konkreetse töö aastas. Kaebaja kogemusi oleks tulnud antud 6 punkti asemel hinnata 10 punktiga. Kaebaja tõlgendas pakkumise kutse lisa 2 p 2 alap „a“ selliselt, et piisav on kahe viimase aasta tööde kogumaksumuse esitamine. Pakkumise kutse p-s 2.7 puudus nõue esitada loetelu kõikidest
  1. ja
  2. a analoogilistest töödest koos kõikide tööde andmetega. Kaebaja kogemuste madalam hindamine tulenevalt asjaolust, et ta ei ole viimasel kahel aastal tehtud töid koos maksumusega eraldi välja toonud, vaid on esitanud 2006.–
  3. a analoogiliste tööde kogumaksumuse aastate lõikes koos näidetega konkreetsete tööde maksumusest, ei ole põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2008 otsus nr 3-081998). Pakkumiste hinnavahele vaatamata ei tohiks olla kahtlust, et kaebaja saab trasside väljaehitamisega hakkama sama hästi kui AS Terrat, pealegi oluliselt odavama hinnaga. Kaebaja kogemuse täiendav väljaselgitamine oli vastustaja õigus ja kohustus hanke eesmärgi igakülgseks tagamiseks.
  4. AS Pärnu Vesi vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud pakkumise kutse tingimusi, milleks ei ole kohtul aga pädevust olukorras, kus pakkumused on esitatud ning parim pakkumus välja selgitatud. Pakkumise kutse tingimused olid selged ja üheselt mõistetavad ning tagatud pakkujate võrdsus. Kaebaja ei ole küsinud selgitusi pakkumise kutse sisu kohta ega seda vaidlustanud. Pakkumise kutse tingimused pakkuja kogemuste ja maksetingimuste osas on olnud kõigile vastavaks tunnistatud pakkujatele (14 pakkujat) arusaadavad. Pakkumuste hindamisel lähtuti pakkumise kutse p 6.1 kohaselt väärtuspunktide meetodist, mille järgi ei olnud hindamisel ainsaks kriteeriumiks pakkumuse hind. Kuna kaebajale antud väärtuspunktide summa oli kolmanda isiku omast väiksem, ei saanud tema pakkumist võita ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Ka ei ole kaebajale tekitatud mingit kahju. Esitatud tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebaja kogemuste osas ei olnud tegemist pelgalt pakkumuse vormilise puudusega, vaid olulise tingimuse täitmata jätmisega. Pakkumise kutse p-st 2.7 nähtub üheselt vastustaja soov saada teavet pakkuja eelneva töökogemuse osas, mis väljendus nõudes esitada analoogiliste tööde loetelu. Kaebaja esitas kõik nõutud andmed vaid kahe töö osas kogumaksumusega 31 000 000 krooni, mistõttu anti talle õigesti 6 punkti vastavalt pakkumise kutse lisa 2 p 2 alap-le „b“. Kaebaja väited seoses KIK toetusrahadega on ebaselged ega seondu kaebuse taotlustega. Selleks, et leppida KIK-ga kokku maksetingimustes, oligi vastustajal tarvis teada pakkujate poolt pakutavaid maksetingimusi. Põdra Maja OÜ ei ole esitanud mingeid maksetingimusi, mis oleksid olnud vastavuses pakkumise kutses esitatud tingimustega. Kaebaja esitas maksetingimuste osas vaid üldsõnalise konstateeringu, kuid ei ole esitanud pakkumise kutse p-s 2.9 nõutud maksegraafikut ega viidanud ühelegi maksegraafiku variandile. Tegemist oli lisas 2 sätestatud eraldiseisva ja olulise kriteeriumiga, kuid kaebaja ei ole oma pakkumuses maksetingimuste osas viidanud ühelegi pakkumise kutse lisa 2 p 3 alap-le „a“, „b“ või „c“. Tegemist ei ole pakkumuse vormipuudusega, ostja ei pea hakkama puudustega pakkumust ise sisustama. Kõik ülejäänud pakkujad viitasid maksetingimuste osas konkreetsele punktile. 3
(9)3-08-2294
  1. Kolmas isik AS Terrat palus kirjalikus seisukohas jätta kaebuse rahuldamata. Tühistamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, sest kolmas isik on sõlminud hankijaga kehtiva hankelepingu. Sisuliselt soovib kaebaja hanke tühistamist selleks, et kõrvaldada puudused oma pakkumuses. Samuti on alusetu esitatud tuvastamiskaebus. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ning hankekomisjon ei ole väljunud kaalutlusõiguse piiridest.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2011 otsusega Põdra Maja OÜ kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude katteks välja 1872,29 eurot. Kuna AS Pärnu Vesi ja AS Terrat sõlmisid vaidlusaluse hanke alusel 27.11.2008 töövõtulepingu, siis RHS § 129 lg-st 4 tulenevalt ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine enam võimalik. Pakkumise kutse p-s 2 on toodud pakkumise esitamiseks nõutavad dokumendid ning p-s 2.7 on sulgudes toodud eelneva töökogemuse kohta koostatava dokumendi sisule esitatavad nõuded: viimase kahe aasta teostatud analoogiliste tööde loetelu, mis sisaldab tellija nimetust ja kontaktandmeid, objekti nimetust, teostamise aastat, tööde maksumusi ja maksumusi kokku. Seega tuli pakkuja eelneva töökogemuse hindamiseks välja tuua pakkuja poolt
  3. ja
  4. a-l teostatud pakkumuse objektiks olevate töödega analoogiliste tööde loetelu (nimekiri / register) koos andmetega, mille abil oli võimalik kontrollida ja hinnata pakkuja töökogemust. Eeltoodu põhjal on alusetud kaebaja väited, et pakkumise kutses puudus nõue esitada loetelu
  5. ja
  6. a kõikide analoogiliste tööde kohta koos kõikide tööde andmetega. Põhjendamatu on kaebaja nõue, et vastustaja oli hankemenetluses kohustatud ise täiendavalt välja selgitama kaebaja töökogemuse. Kaebaja on oma pakkumuses toonud välja
  7. ja
  8. a kohta analoogiliste tööde maksumuse ning kummagi aasta osas esitanud konkreetsed andmed vaid ühe suurema referentsobjekti kohta. Kui kaebaja teostas nimetatud aastatel analoogilisi töid rohkem, ei sisalda pakkumus kõiki pakkumise kutse p-s 2.7 nõutud andmeid. Pakkumise kutse p 2.9 sõnastusest tulenevalt tuli maksetingimuste koostamisel arvesse võtta KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korda (kinnitatud KIK nõukogu poolt 22.04.2008) ja sihtfinantseerimise lepingut. Pakkumise kutse p-s 6 on selgitatud pakkumise hindamisel kasutatud väärtuspunktide meetodit ning vastava osatähtsusega kriteeriume. Pakkumise kutse lisa 2 p-s 3 olid välja toodud konkreetsed tööde eest tasumise variandid ja tähtajad, mida võetakse arvesse maksetingimuste osas punktide andmisel. Kaebaja märkis maksetingimuste osas: „Maksetingimused tulenevad KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrast ja sihtfinantseerimise lepingust maksmisega toetuse saajale.“ Seega ei ole kaebaja toonud viidatud dokumentide alusel välja konkreetseid maksetingimusi. Kaebaja pakkumine maksetingimuste osas oli üldsõnaline ning selle alusel ei olnud võimalik hinnata konkreetseid tööde eest tasumise tähtaegu. Pakkumuse hind oli küll kõige suurema osatähtsusega kriteeriumiks, kuid mitte ainukeseks, ning määrav oli kõikide kriteeriumide lõikes saadud punktide kogusumma. Kuna pakkumuste hindamise aluseks olid erinevad kriteeriumid, tuli pakkujal arvestada nii pakkumise kutses kui ka selles viidatud lisades toodud nõuetega. Kaebaja ei ole ka küsinud hankijalt selgitusi pakkumise kutse sisu kohta ega pakkumise kutset vaidlustanud. Asjas ei ole tuvastatud ka selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 92lg 1 alusel tema enda kanda.

AS Pärnu Vesi on taotlenud käesolevas haldusasjas kantud õigusabikulude hüvitamist kokku 40 995 krooni. AS Pärnu Vesi on eraõiguslik juriidiline isik, kelle 4

(9)3-08-2294 põhiülesandeks on elanikkonna teenindamine vee ja kanalisatsiooni vallas. Kuna äriühingu igapäevaseks põhitegevuseks ei ole hangete korraldamine, oli vastustaja poolt välise õigusabiteenuse kasutamine põhjendatud.

§ 93

lg 5 alusel tuleb mõistlikeks ja põhjendatuteks pidada menetluskulusid 29 295 krooni ehk 1872,29 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Põdra Maja OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus AS Pärnu Vesi hankekomisjoni 22.10.2008 otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebaja 6-punktiline allajäämine parimaks tunnistatud pakkumuse teinud kolmanda isiku pakkumusele ei olnud õiguspärane, sest kriteeriumid pakkujate kogemuse erinevaks hindamiseks ei olnud pakkumise kutses ja selle lisas 2 piisavalt selgelt sõnastatud ning soodsaima pakkumise väljaselgitamiseks oleks vastustaja võinud kaebajale teha ettepaneku oma pakkumust täiendada / täpsustada. Pakkumise kutsest ei selgunud, et kogemuste eest maksimaalsete punktide saamiseks tuleks esitada loetelu kõikide analoogiliste tööde kohta. Hankemenetluses parima pakkumuse väljaselgitamisel on peamiseks kriteeriumiks soodsam hind ning muude kriteeriumide tõttu kõrgema hinnaga pakkumuse eelistamiseks peavad olema kaalukad põhjused, mida antud juhul ei esinenud. Vastustaja ei toiminud kooskõlas hea haldustavaga pakkumismenetluse läbiviimisel ning hankekomisjoni otsus on õigusvastane tulenevalt pakkumise kutse õigusvastasusest. Asjas on tõendatud, et kaebaja hinnapakkumine oli paremuselt teine ja kolmanda isiku oma paremuselt kolmas ning kõigi ülejäänud pakkujate hinnapakkumised ületasid vastustajale juba 26.06.2008 teada olnud summat, millega tööd peavad tehtud saama (6 587 315 krooni). Vastava valdkonna ettevõtjate ring oli
  2. a sügisel teada nii vastustajale kui ka pakkujatele, samuti eeldatavasti andmed nende teostatud analoogiliste tööde kohta. Pakkumise kutses kehtestatud ülikõrge kogemuse kriteerium ei olnud seetõttu kooskõlas RHS mõttega, samuti ei olnud antavad punktid ratsionaalsed. Ainus tõsiseltvõetav kriteerium parima pakkuja väljaselgitamiseks oli pakkumuse hind. RHS § 31 lg 2 p 3 alusel oleks vastustaja pidanud parimaks pakkujaks tunnistama kaebaja (vt ka Tallinna Halduskohtu 08.06.2010 otsus nr 3-09-1345). Halduskohus on jätnud põhjendamata miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et just tema oleks tulnud tunnistada parimaks pakkujaks. Kaebaja kogemus oli kolmanda isiku kogemusega samaväärne, isegi kui pidada kaebaja puhul tõendatuks analoogiliste tööde tegemist
  3. a-l kogusummas 14,5 miljonit krooni ja
  4. a-l kogusummas 16,5 miljonit krooni. Halduskohus oleks pidanud analüüsima, kas ja miks analoogiliste tööde 8-kordne maht kahel eelneval aastal on parima kogemuse tõendina sobiv kriteerium. Vastustaja teadis, et kriteeriumeid pakkujate maksetingimuste erinevaks hindamiseks ei olnud pakkumuste esitamise ajal veel määratletud ja need selgusid alles AS Pärnu Vesi ja KIK vahel 20.12.2008 sõlmitud lepingust. Kaebaja maksetingimust oleks tulnud hinnata maksimaalsete punktidega või siis vähemalt kõrgemalt võrreldes AS Terrat maksetingimusega. Kaebaja maksetingimus vastas tegelikule olukorrale, sest maksetingimustes, mida KIK oma lepingus vastustajaga ei aktsepteeri, ei lepitaks kokku ka parima pakkuja ja vastustaja vahelises tööettevõtulepingus. Halduskohus kohaldas ebaõigesti RHS § 1, § 31 lg 2 p 3 ja 4 ning § 39 lg-t 1, samuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg-t
  5. Vastustaja on RHS § 31 lg 2 p 3 ja 4 rikkudes jätnud pakkumise kutses selgitamata, millistes kriteeriumides ta ootab pakkujate vahelist võistlemist ja millistes see ei ole vastustajast mittesõltuvatel põhjustel võimalik (maksetingimused). Ühelgi vähegi olukorraga kursis oleval pakkujal ei olnud põhjust eeldada võistlust maksetingimuste osas. Tööde maksumust arvestades tuli eeldada, et 5

(9)3-08-2294 omavahel konkureerivad üksnes pakkumused, kus tööde eest taotletakse tasu igakuiselt või kvartaalselt. Kaebaja hinnapakkumine oli kolmanda isiku pakkumusega võrreldes sedavõrd soodsam, et tema maksetingimust ei olnud õiguspärane hinnata AS Terrat maksetingimusega võrreldes madalamalt. Kaebaja ei ole oma pakkumuses ettemaksu nõudnud, vastupidine tõlgendus on alusetu.
  1. AS Pärnu Vesi vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Apellant on oma etteheited rajanud pakkumise kutse väidetavale õigusvastasusele ning püüab sisuliselt vaidlustada pakkumise tingimusi, mis ei ole antud vaidluses asjakohane. AS Pärnu Vesi 23.09.2008 pakkumise kutse tingimused olid kõigile võrdsed, selged ja üheselt mõistetavad ning apellant ei ole küsinud nende kohta selgitusi ega neid õigeaegselt vaidlustanud. Pakkumise kutse oli kõigile teistele pakkujatele arusaadav. Pakkumuse hind ei ole ainus valikukriteerium. RHS § 50 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvestab hankija vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel ainult hankedokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume, pidades majanduslikult soodsaima pakkumuse valikul silmas hindamiskriteeriumidele omistatud suhtelist osakaalu (RHS § 31 lg 4). Hankija võib RHS § 40 lg 1 p 3 ja § 41 lg 1 p 5 nõuda pakkujatelt mh andmeid tema majandustegevuse viimaste aastate netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas ja hankija määratletud tunnustele vastavate ehitustööde nimekirja koos neid töid iseloomustavate andmetega. Kõik pakkumise kutse p-s 6.1 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid võimaldasid esitatud pakkumusi hinnata objektiivselt ning nende ettenägemine oli lubatav. Pakkumismenetluse sai võita üksnes pakkuja, kellele kõikide kriteeriumite eest antud väärtuspunktide summa kokku oli suurim. Kuna apellandile antud väärtuspunktide kogusumma oli kolmandale isikule antud punktisummast väiksem, ei saanud apellandi pakkumine olla parim ning tema subjektiivseid õigusi ei ole hankemenetluses rikutud. Apellandi pakkumus tema kogemuse osas ei olnud pelgalt vormilise või tähtsusetu puudusega, vaid hankija jaoks oli jäetud täitmata oluline tingimus, mille sisu oli pakkumise kutse p-s 2.7 selgelt piiritletud. Apellant esitas kõik nõutud andmed vaid kahe töö osas kogumaksumusega 31 miljonit krooni, mistõttu anti talle lisa 2 p 2 alap „b“ alusel õigesti 6 punkti. Pakkuja töökogemuse tõendamise nõue on lubatav ja kohane kriteerium majanduslikult soodsaima pakkumise väljaselgitamiseks. Asjaolu, et apellant jättis oma kogemuse nõuetekohaselt tõendamata ja sai seetõttu vähem väärtuspunkte, on tema enda tegematajätmine (hooletus), mille eest hankija ei vastuta. Sarnaselt töökogemusega oli ka maksetingimuste kriteerium eraldiseisev ja hankija poolt seatud oluline kriteerium, mille valikuvõimalused olid selgesõnaliselt sätestatud pakkumise kutse lisas
  2. Selleks, et AS Pärnu Vesi saaks KIK-ga leppida kokku konkreetsetes maksetingimustes, oli vastustajal tarvis teada pakkujate poolt pakutavaid maksetingimusi (vt KIK keskkonnaprojektide finantseerimise korra p 2.3.4 ja p 7.1 ning lisa 8 p 2). Pakkujate poolt pakkumise kutses ja selle lisades esitatud nõuete järgimine maksetingimuste osas oli vajalik vastustaja poolt KIK-le esitatavate tingimuste väljatöötamiseks ja esitamiseks, samuti projekti rahastamiseks kuluvate omavahendite täpseks planeerimiseks. Kõnealuse projekti puhul oli AS Pärnu Vesi omafinantseeringu osa 31,2% projekti maksumusest. Kaebaja ei ole esitanud pakkumise kutse p-s 2.9 nõutud maksegraafikut ega viidanud ühelegi lisa 2 p 3 alapunktile. Täielikult arusaamatuks jääb, millele tugineb apellandi meelevaldne väide, et tema nõuetele mittevastavat pakkumust ei saanud maksetingimuste osas hinnata kolmanda isiku omast madalamalt. Hankija ootus on saada pakkujatelt võimalikult selged ja konkreetsed pakkumused, et selgitada neist välja parim. Hankija ei pea ega tohi pakkumusi ise sisustada. 6
(9)3-08-2294 Tegelikult on käesoleval juhul apellandi pakkumusele isegi 1 punkt antud kõnealuses osas teenimatult. Kõik ülejäänud 13 vastavaks tunnistatud pakkujat viitasid oma pakkumustes lisa 2 vastavale punktile ja alapunktile. Vastavalt pakkumise kutse p-le 1.7 nõustus ka apellant kõigi pakkumise kutses ja selle lisades esitatud tingimustega.
  1. Kolmas isik AS Terrat ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta avaldanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  3. Kuivõrd Põdra Maja OÜ on apellatsioonkaebuses taotlenud halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist üksnes Põdra Maja OÜ kaebuses AS Pärnu Vesi hankekomisjoni 22.10.2008 otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes, ei käsitle ringkonnakohus halduskohtu otsust osas, milles lahendati kaebaja esitatud tühistamistaotlus sama haldusakti peale.
  4. Ringkonnakohus peab vajalikuks sarnaselt vastustajale ja halduskohtule esmalt rõhutada, et käesolevas asjas ei ole enam võimalik esitada vastuväiteid pakkumise kutses ja selle lisades (I kd, tl 14-18) sätestatud tingimuste (hindamiskriteeriumide) sisule. Vastustaja on juhtinud õigesti tähelepanu, et vaidlusaluses hankemenetluses hinnati pakkumusi nende majandusliku soodsuse järgi, mitte pelgalt madalaima hinna järgi ning vastavad kriteeriumid sisaldusid pakkumise kutses ja selle lisas 2, millega Põdra Maja OÜ on allkirjastatud pakkumust esitades nõustunud (vt pakkumise kutse p 1.7 – I kd, tl 14). RHS § 117 lg 2 p-de 1 ja 7 kohaselt võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitada vaidlustuse muu hulgas hanketeate või hankedokumentide peale. RHS § 121 lg 1 teine lause näeb ette, et vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema laekunud hiljemalt kolm tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Nimetatud normid kehtisid samasugustena ka kõnealuse hankemenetluse alustamise ajal. AS Pärnu Vesi pakkumise kutse p 3.1 kohaselt tuli pakkumused esitada hiljemalt 14.10.
  5. Olukorras, kus Põdra Maja OÜ pakkumise kutses sisaldunud tingimusi tähtaegselt ei vaidlustanud, puudub tal võimalus tugineda nende väidetavale õigusvastasusele ka pakkumuste hindamise ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste vaidlustamisel. Ka puudub vaidlus selle üle, et Põdra Maja OÜ ega ükski teine pakkuja ei ole hankijalt taotlenud pakkumise kutses toodud tingimuste kohta RHS § 56 lg 1 alusel selgitusi ega täiendavat teavet. Käesolevas asjas saab vaidluse all olla üksnes küsimus, kas hankija on pakkumise kutses sätestatud tingimusi kohaldanud õigesti või mitte. Seega ei analüüsi ringkonnakohus seda, kas pakkumise kutses ja selle lisas 2 sisalduvad kriteeriumid olid pakkumuste võrdlemiseks lubatavad, piisavalt selged ja võimaldasid esitatud pakkumusi objektiivselt hinnata ning kas pakkumustele antud väärtuspunktide arv ja osatähtsus oli sisuliselt põhjendatud.
  6. Pakkuja kogemuste hindamise osas leiab ringkonnakohus, et pakkumise kutse p-st 2.7 ja lisa 2 p-st 2 tulenes üheselt arusaadavalt, et pakkujatel tuli nende eelneva töökogemuse hindamiseks esitada hankijale viimase kahe kalendriaasta (s.o aastate 2006 ja 2007) kohta nii andmed analoogiliste tööde kogumaksumuse kohta kui ka vastavate tööde üksikasjalik loetelu (tellija nimetus ja kontaktandmed, objekti nimetus, teostamise aasta, tööde maksumus). Ehkki pakkumise kutse lisa 2 p 2 kohaselt anti väärtuspunkte viimase kahe aasta analoogiliste tööde kogumaksumuse alusel, tulenes konkreetsete tööde loetelu esitamise kohustus pakkumise 7
(9)3-08-2294 kutse p-st 2.7 ning nõustuda tuleb vastustajaga, et selle nõude täitmata jätmise tõttu ei olnud hankijal võimalik anda Põdra Maja OÜ-le rohkem punkte kui antud 6 väärtuspunkti. Tegemist ei olnud pelga formaalsusega, sest ilma konkreetsete tööde loeteluta ei ole hankijal võimalik veenduda, et pakkuja esitatud andmed teostatud analoogiliste tööde kogumahu kohta on õiged ja põhjendatud. Põdra Maja OÜ esitas oma pakkumuses (I kd, tl 19) loetelu kummagi aasta kohta üksnes ühe objekti kohta (maksumus kokku 31 miljonit krooni) ning kuigi pakkumuse kohaselt oli Põdra Maja OÜ poolt teostatud analoogiliste tööde kogumaksumus
  1. a-l ligikaudu 32 miljonit krooni ja
  2. a-l ligikaudu 33 miljonit krooni (seega kokku ligikaudu 65 miljonit krooni ehk üle kaheksa korra suurem hangitavate ehitustööde maksumusest), ei olnud hankijal võimalik lähtuda pakkuja paljasõnalisest kogumaksumusest, vaid ta võttis õiguspäraselt aluseks üksnes konkreetselt viidatud ja kontrollitavad andmed, mille alusel on Põdra Maja OÜ pakkumusele pakkumise kutse lisa 2 p 2 alap „b“ alusel õigesti antud 6 väärtuspunkti. Põhjendamatu on apellandi väide, et vastava valdkonna ettevõtjate ring ja nende teostatud analoogilised tööd olid
  3. a sügisel nii vastustajale kui ka teistele pakkujatele teada, sest see ei võta hankijalt õigust nõuda tehtud tööde kohta andmete esitamist ega kõrvalda asjaolu, et Põdra Maja OÜ pakkumus oli puudustega. Sellise nõude esitamise sisulise õigsuse üle käesolevas asjas vaielda ei saa.
  4. Maksetingimuste hindamise osas ei ole vastustaja ega halduskohus samuti eksinud. Pakkumise kutse p 2.9 ja selle lisa 2 p 3 koostoimest tulenevalt on piisavalt arusaadav, et lähtuda tuleb KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrast (I kd, tl 28-35) ja sihtfinantseerimise lepingu projektist (I kd, tl 36-39), mis olid kõigile pakkujatele kättesaadavad. Toetuse väljamaksmise reeglid on sätestatud viidatud sihtfinantseerimise korra p-s 9, mille alusel on KIK ja toetuse saaja (antud juhul AS Pärnu Vesi) vahelises lepingus võimalik kokku leppida erinevates maksegraafikutes (vastupidist ei tulenenud ka KIK 26.06.2008 kirjast nr 3.2-3/738, millega AS-le Pärnu Vesi teatati tema projekti „Pärnu linna Vingiküla vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamise“ toetamisest 6 587 315 krooni ulatuses – I kd, tl 73). Kuivõrd sihtfinantseerimise korrast ega lepingu projektist ei tulene ühte kindlat (n-ö vaikimisi rakendatavat) maksetingimuste kogumit, vaid maksegraafik lepitakse kokku iga kord eraldi, siis ei saanud hankija sisustada Põdra Maja OÜ pakkumuses (I kd, tl 20) sisaldunud ja pakkumise kutse p 2.9 sõnastust kordavat üldist viidet KIK keskkonnaprojektide sihtfinantseerimise korrale ja lepingule teisiti kui pakkumise kutse lisa 2 p-s 3 sätestatutest pakkujat kõige vähem koormava nõusolekuna (s.o valikuna lisa 2 p 3 alap „c“ kasuks, andes selle eest 1 väärtuspunkti). Olukorras, kus hankija peab hakkama pakkumust selle nõuetele vastavaks tunnistamiseks ise tõlgendama, saab ta lähtuda üksnes kõige konservatiivsemast tõlgendusest, mis koormab pakkujat võimalikest variantidest väikseimas ulatuses. Asjaolu üle, kas AS Pärnu Vesi võis pakkujatele soovitavate maksetingimuste osas valiku tegemise kohustuse pakkumise kutse dokumentides üldse panna, käesolevas asjas vaielda ei saa. Olukorras, kus pakkumise kutse lisa 2 p-st 3 nähtus selgelt, et pakkumuste hindamise üheks kriteeriumiks on ka pakkujate soovitud maksetingimused, kusjuures selgelt olid välja toodud ka erinevatele variantidele antavad väärtuspunktid, on põhjendamatu apellandi väide, et ühelgi mõistlikul pakkujal ei olnud põhjust eeldada võistlust maksetingimuste osas.
  5. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus seisukohal, et juba hankemenetluse kui formaliseeritud ja võistleva menetluse iseloomust (nt RHS § 3 p-d 1-4; Riigikohtu 10.05.2007 otsus nr 3-3-1-100-06, p 14) tulenevalt ei saa hankija asuda pakkuja asemel tema pakkumust ise sisustama ega seda muutma, sest vastasel korral poleks tagatud pakkujate võrdne kohtlemine. AS Pärnu Vesi hankekomisjon on Põdra Maja OÜ pakkumust hinnanud vastavuses pakkumise kutses ja selle lisas 2 sätestatud ning üheselt arusaadavatele tingimustele ega ole apellandi õigusi rikkunud. Arvestades hankekomisjoni 22.10.2008 8
(9)3-08-2294 protokollis (I kd, tl 13) toodud väärtuspunktide tabelit, pakkumise kutses ja selle lisas 2 sätestatut ning Põdra Maja OÜ pakkumuses toodud andmeid kogumis, ei ole põhjust tunnistada AS Pärnu Vesi hankekomisjoni vaidlusalust 22.10.2008 otsust (I kd, tl 12) õigusvastaseks ka üksnes asjaolu tõttu, et komisjoni otsusel puudub sõnaline põhjendus. HMS § 2 lg-st 2 tulenevalt ei ole muu hulgas RHS alusel riigihangete teostamine haldusmenetlus HMS tähenduses ning HMS sätete kohaldamisele ei viita ka RHS, mistõttu ei ole apellandi viited HMS normide rikkumisele otseselt asjassepuutuvad. 16. Eelneva põhjal ja

§ 46

lg 1 p 1 alusel jääb Põdra Maja OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2011 otsus muutmata. 17.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna Põdra Maja OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 15,97 eurot) tema enda kanda.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna AS Terrat menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda. AS Pärnu Vesi on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist kokku 575,22 eurot (sh käibemaks 20%). Ringkonnakohtule on 30.09.2011 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus, advokaadibüroo 28.07.2011 arve nr 93 ja selle vastustaja poolt tasumist tõendav 29.07.2011 pangaväljavõte. Taotluse kohaselt on vastustaja esindaja teinud apellatsioonimenetluses tööd kokku 5 tunni ulatuses. Vastustaja esindaja on menetluskulude väljamõistmise taotluse edastanud ka apellandi esindajale, kes pole selle suhtes oma seisukohta avaldanud.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et AS Pärnu Vesi menetluskulud apellatsiooniastmes on tervikuna põhjendatud ja vajalikud ning kulude kandmine nõuetekohaselt tõendatud, mistõttu tuleb vastavad menetluskulud apellandilt vastustaja kasuks välja mõista. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks hankemenetluse korraldamist ei ole põhjust pidada AS Pärnu Vesi igapäevaseks põhitegevuseks ega sellest tulenevalt piirata väljamõistetavate menetluskulude suurust (nt Riigikohtu 26.04.2010 otsus nr 3-3-1-9-10, p 15). Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.