) § 65 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel kohus võtab vastu hageja hagist loobumise kostja I suhtes ja lõpetab kostja I osas asjas menetluse. 2.
lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa.
lg 1 kohaselt müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks on võtta asi vastu ja tasuda asja ostuhind rahas. Kostja I rikkus kohustust tasuda saadud kauba eest. Kostja I ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmis kostja II EL, kes sellel ajal oli kostja I juhatuse liiga, hagejaga 20.11.2007käenduslepingu. Vastavalt
lg-le 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (
Hageja ja kostja vahelises käenduslepingus on käendus kooskõlas
kohaselt EL vastutab kostja I kohustuste täitmise eest maksimumsummas 411 000 krooni. 3.
lg 1 kohaselt käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse täitmisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Ekslik on EL seisukoht, et tema käendus hõlmas ostu-müügilepingu alusel tehtud tehinguid kokku käenduslepingus nimetatud summas 411 000 krooni, selles summas ostu-müügitehingute toimumise ja kostja I poolt selles summas kauba eest tasumise järel kostja II käendus lõppes. Käendusleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajatult. Ostu-müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa, sõlmiti üheks aastaks ja ostu-müügilepingu punkti 7.
käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Õige on kostja väide, et osaliselt on kauba kostjale I üleandmine tõendamata. Hagile lisatud 27.11.2007 arve-saatelehelt nr SAST-03915 ei nähtu kauba vastuvõtmist. Hageja märkis, et tegemist on ilmselt ebakvaliteetse koopiaga, kuid 04.11.2010 kohtuistungil hageja ei avaldanud soovi esitada parem koopia või võrdlemiseks originaaldokument, vaid pidas võimalikuks asja arutamise lõpetada. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et selle arve-saatelehe alusel kauba kostjale I üleandmine ei ole tõendatud ning selle arve summas 24 413 krooni väljamõistmine kostjalt II ei ole põhjendatud. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust EL väide, et teiste arve-saatelehtede alusel kauba vastuvõtnud isikud VJja ULon talle tundmatud isikud ning ka nende arvete alusel kauba üleandmine kostjale I ei ole tõendatud. Ostu-müügilepingu punkti 1.2. kohaselt oli lepingu lisaks isikute nimekiri, kes on volitatud kaupa tellima, kätte saama ja arve-saatelehti alla kirjutama. Kohtule sellist lepingu lisa ei ole esitatud. Hageja esitas täiendavalt arve-saatelehed nr SAST03365 (tl 109), nr 25/1 (tl 111), mille alusel on kauba vastu võtnud samuti ÜL ja VJning millised arved on kostja I tasunud (pangakonto väljavõte lk 113). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et VJja ULei olnud kostja I nimel kauba vastuvõtmiseks volitatud isikud. 5. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja põhinõude summas 72 746,90 krooni.
lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu 6.
Ostumüügilepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 25.08.2010 sissenõutavaks muutunud viiviseid 35 000 krooni, so oluliselt väiksemas summas, kui viivisenõude esitamise seisuga tegelikult oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud, siis põhinõude osaliselt rahuldamata jätmine selles osas hageja viivisenõuet ei mõjuta. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 2.08.2010 seisuga viivised summaliselt ja alates 26.08.2010 kuni põhivõla tasumiseni viivised 0,5 % põhinõudest päevas. Seega nõuab hageja viiviseid väiksemas määras, kui lepingus kokkulepitud. Kohus leiab, et selline viivisenõue on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus rahuldab viivisenõude. Kohtuotsuse 24.11.2010 tegemise seisuga on viivised muutunud täiendavalt sissenõutavaks summas 32 736 krooni (90 päeva x 0,5 % x 72 746,90 krooni). Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivisesummana 67 736 krooni ning edasi alates 25.11.2010 0,5 % põhinõudest 72 76,90 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. 7. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud 4 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 75 % ulatuses kostja EL kanda ja 25 % ulatuses hageja BOÜ kanda. Menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.