Välja mõista AS-ilt CT hüvitis 2457.05 (kaks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja 05 senti) STkasuks Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses AS-i CT kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Kostja esitas 16.04.10 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24.03.2010.a otsuse nr 9.4-2/5991-09 läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjon rahuldas 24.03.10 hageja avalduse osaliselt, tuvastas hageja töölepingu
lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisuse ja mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 21.06.2006 tähtajatu töölepingu alusel dokker-mehhanisaatori ametikohal. Kuni töölepingu ülesütlemiseni ei olnud talle määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. 12.11.2009 esitas kostja hagejale ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetati hageja tööleping
Hageja arvates oli kostja esitatud erakorraline ülesütlemisavaldus kirjeldamata ja põhjendamata nii väidetava teo kui ka süü osas. Hageja selgituste kohaselt ei olnud tal tööandja teadete tahvlile ülesriputatud pöördumisele omapoolse kommentaari lisamisega kavatsust tööandja juhtkonda solvata, vaid ta väljendas sellega oma pettumust firma sünnipäeval preemiast ilmajäämise kohta. Hageja arvas, et tema kirjutis ei jõua tööandja juhtkonnani, vaid visatakse prügikasti. Hageja vabandas tööandja ees, kuid tööandja nõudis temalt omal soovil töölt lahkumist. Hageja ei ole töölepingu lõpetamise aluse tõttu leidnud senini tööd, sest tööraamatus on viide töölepingu lõpetamise lisale ja selles oleva usalduse kaotuse sätte tõttu peetakse teda vargaks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt oli hageja juurdekirjutus „kärnkonn“ kostja juhatuse esimehe pöördumisele töökollektiivi poole äärmiselt solvav; pärast tööandjale seletuskirja kirjutamist võttis hageja kostja töölaualt kaasa juurdekirjutusega juhatuse esimehe pöördumise koopia, mida tööandja pidas dokumendi varguseks; hageja ja juhatuse kohtumisel hageja eitas oma teguviisi ja valetas selle kohta ega tahtnud juhatuse ees vabandada. Kohtuotsuse põhjendused Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasjast nr. 9.4-2/5991-09 nähtuvalt rahuldas komisjon töötaja avalduse poolte vahel sõlmitud töölepingu nr. 529 ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. Vaidlust ei ole, et hageja kirjutas kostja juhatuse liikme SAtöötajatele suunatud kirjalikule pöördumisele, mis sisaldas muuhulgas juhatusepoolset õnnitlust firma
lg 1 ja VÕS § 76 lg 2 peab töötaja oma kohustusi täitma lojaalselt, hea usu põhimõttest lähtuvalt ning osapooled peavad olema vastastikku lugupidavad ja viisakad. Tööandja leidis, et tema avalik solvamine ja alandamine on otseses vastuolus töösuhte põhimõttega ning antud tegu võib tekitada suurt kahju tööandja mainele, sh. ka inimesena ja rikkuda usaldusvahekorra kogu kollektiivis. Tööandja leidis ka, et vastavalt
Tööandja leidis, et vastavalt
lg 1 p 5 on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, 2 kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu lõpetamise lisaga on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tähtajatu tööleping nr. 529 01.07.09, lõpetati töölepingu seaduse (
) § 88 punkti 5 alusel 12.11.09. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja, nimetades tööandjat kärnkonnaks ja soovides talle ebaedu, rikkus
lg 2 p 9 kirjeldatud töötaja kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. Järelikult oli tööandjal õigus tuginedes
§-le 72 kasutada töötaja suhtes võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
lg 1 p 9 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kohus leiab, et antud sättes nimetamata jäetud muud teod peavad põhinema töötaja ebaausal käitumisel. Hageja ei ole tööandjat petnud, varastanud, esitanud talle ebaõigeid andmeid, viinud teda tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil tööandjaga ebaausalt, mille tõttu võinuks tööandja töölepingu üles öelda
lg 1 p 5 alusel ja mitte kohaldada
§-s 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Ebaviisakas käitumine või sõnakasutus ei anna kohtu arvates alust töötaja suhtes usalduse kaotamiseks
lg 1 p 5 mõttes, töötajaga võinuks sellise käitumise eest töölepingu üles öelda
lg 1 p 3 alusel eeldusel, et tööandja oli töötajat varem töölepingu rikkumiste eest hoiatanud. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja oli töötanud kostja juures alates 24.08.06 (varasem tööleping nr. 529, 21.08.06) ning tööandja ei olnud teda kordagi distsiplinaarkorras karistanud või
Töötaja kvalifikatsiooni tabelist nähtub, et töötaja oli ennast tööalaselt pidevalt täiendanud, järelikult oli kuni antud töökohustuse rikkumiseni tegemist kohusetundliku ja tööandjale lojaalse töötajaga. Kuivõrd töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel annavad aluse üksnes
lõikes 1 loetletud põhjused ning muudele sätetele kui
lg 1 p 5 tuginetud ei ole, siis teised tööandja poolt ülesütlemise teates loetletud sätted lepingu lõpetamise aluse seisukohast tähendust ei oma.
lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et töölepingu ülesütlemine peab olema põhjendatud ja tehtud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas ülesütlemisavalduses. Seetõttu kohus leiab, et tööandja ei saa vaidluse korral töövaidlusorganis ülesütlemise teates kirjeldatud süüteo asjaolusid laiendada ega täiendada, vastasel juhul ei ole töölepingu ülesütlemise avalduse asjaolud enam kontrollitavad ning vastavuses
Kostja vastuväidetest nähtub, et kui töövaidluskomisjonile esitatud vastuses lisandus töölepingu ülesütlemise alusele väide, et hageja pani toime SA töötajatele suunatud kirjaliku pöördumise koopia varguse administratsiooni kabinetist, siis kohtule esitatud vastuväidetes täiendas kostja hageja süütegu veelgi väitega hagejapoolsest valetamisest tööandjale. Kuna ülesütlemise teates antud asjaolusid süütegudena esile toodud ei ole, siis järelikult ei saanud need
lg 1 ja 2 järgi olla töölepingu ülesütlemise alusteks ning kohus jätab need tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis
Tulenevalt
lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan
lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotles töölepingu lõpetamist alates 12.11.2009, mis oli tema viimaseks tööpäevaks ning kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks alates 12.11.2009.
lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise 3 asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja töötasu arvestuse teatise kohaselt oli hageja ühe kuu keskmine töötasu 12 814,85 krooni, seega on hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 38 444.55 krooni, kehtivas vääringus 2457.05 eurot. Kohus leiab, et hagejale väljamõistetava hüvitise vähendamiseks aluseid ei ole, kuna tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ja see tõi hagejale kaasa rasked tagajärjed, sest ta ei ole tööraamatus oleva märke ja töölepingu lisasse märgitud töölepingu lõpetamise aluse tõttu senini tööle saanud asuda. Hageja vabandas tema poolt kirjutatu pärast kostja ees ja oli valmis ka kohtumenetluse käigus tööandja juhatuse ees vabandama, vähendama hüvitise nõuet ühe kuuni ning lõpetama vaidluse kompromissi sõlmimisega. Kostja seevastu muutis menetluse käigus oma seisukohti ning kui ta töövaidluskomisjonile esitatud vastuses veel võttis omaks, et töötaja vabandas tööandja ees, siis kohtumenetluse ajal ta seda juba eitas. Kostja ei võtnud vastu ka hageja kompromissi ettepanekut vaidluse lõpetamiseks. Järelikult ei ole kostja olnud huvitatud väljamõistetava hüvitise vähendamisest. Seega kuulub hagi rahuldamisele, töölepingu nr. 529 erakorraline ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks, poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda
lg 2 alusel lõppenuks alates 12.11.2009 ning hagejale tuleb välja mõista kolme kuu keskmine töötasu kehtivas vääringus 2457.05 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.