Teostamata töödeks objektil on värvimata naelapead ning rõdu puitlagi. Alternatiivselt kasutab kostja õigusk sevahendina hinna alandamist. Kostja leiab, et puuduste kõrvaldamine maksab 27 016.32 krooni, mis tuleneb Osaühingu G hinnapakkumisest. Kostja leiab, et mittekohase täitmise väärtus on (224 452-27 016.32) 197 436 krooni, seega on kostja tasunud hagejale rohkem. Kui kohus leiab, et kostjal puudub õigus kohustuse täitmisest 2 keelduda ning et hagejal on nõue kostja vastu, siis kostja teeb tasaarvestuse summaga, mis kulub puuduste kõrvaldamiseks, s.o 27 016.32 krooni. Samuti tasaarvestab kostja leppetrahvi nõude. MAAKOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu, mille objektiks on tööde teostamine XXX(kd I t lk 8-18). Teostatavad tööd on loetletud lepingu lisas nr 1 (kd I t lk 13):
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja on teinud lepinguga kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ning kas kostjal on kohustus hagejale tasuda 55 303 krooni, leppetrahvi 34 500 krooni ja tasumisega viivitamise eest viivist. Esmalt tuleb kohtul tuvastada, millised tööd olid pooltevahelise lepinguga hõlmatud. Hageja väidab, et kostja tellis lisatöid:
lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud lepingu sõlmimine TS’e ja kostja vahel lisatööde tegemiseks. Kohtu hinnangul ei piisa lepingu olemasolu tuvastamiseks üksnes TS’e vande all antud seletusest ning asjaolust, et raha kanti üle TS’e isiklikule arveldusarvele (kd II t lk 87). Tunnistaja A F ütluste kohaselt tegi ta objektil fassaaditöid ning töid tehti hagejale. Kuigi tunnistaja A F kinnitab, et TS teostas samuti objektil töid (pani geotekstiili ja soojustas vundamenti), siis tunnistaja ei oska öelda, kas töid teostas firma 3 (ehk hageja) või mitte. Lepingulise suhte olemasolu TS’e ja kostja vahel ei kinnita ükski teine tõend. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on teinud kokkuleppel kostjaga objektil lisatöid ning kas hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud konkreetsete tööde teostamises ning siduvas eelarves. Lepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud majale soojustuse paigaldamises. Tunnistaja A F ütluste kohaselt oli maja loodist väljas, mistõttu kulus täiendavalt materjali katusepleki, lisasoojustuse ja lisatuuletõkke jaoks (kd II t lk 84). Sama on kinnitanud oma ütlustega tunnistaja R V (kd II t lk 85). Kohtu hinnangul ei saa käsitleda lisasoojustuse ja katuseräästa lisaplekkide paigaldamist lisatöödena, mille eest peaks kostja hagejale täiendavalt tasuma. Hageja on võtnud endale lepinguga kohustuse teostada maja fassaaditööd ning töö lõpptulemuseks oli, et fassaad on soojustatud ning vihmaveesüsteemid paigaldatud. Lepingu p 6.7 on hageja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud projektdokumentatsiooni ja ehitusplatsiga ning kõigi töödega, mis on vajalikud hoone eesmärgijärgseks häireteta kasutamiseks. Nagu kinnitavad objektil töid teostanud hageja töötajad, siis lepinguga kokkulepitud töö maht suurenes seetõttu, et maja oli loodist väljas ning vaja oli täiendavalt materjali. Puudub vaidlus, et hagejal oli enne hinnapakkumise tegemist võimalik objekt üle vaadata, mistõttu asub kohus seisukohale, et täiendavate mahtude vajaduse risk lasub käesoleval juhul hagejal. Töömahu suurenemise eest tasu nõudmise eelduseks on eelarve oluline suurenemine, mida ei olnud võimalik mõistlikult hinnapakkumise tegemise ajal ette näha. Seega ei saa hageja nõuda materjali mahtude valestiarvestamise tagajärjena kostjalt raha. Samuti pole kohus tuvastanud, et kostja oleks pärast hinnapakkumise saamist tellimust muutnud (ehk muudatustööd), mis võinuks muuta oluliselt tööde mahtu. Kuna pooled on kokku leppinud töö lõpptulemuses, siis kohus jätab tähelepanuta pooltevahelise elektronkirjavahetuse ning arved, mis puudutavad materjali ostmist ja mahtu, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtust (kd I t lk 130-131, 135-139, 143-149, 163-175, 177-187, 189192, 196-212, 227-232, 235, kd II t lk 16-32). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja hinnapakkumine sisaldas nii materjalide maksumust kui ka tööraha. Üheks lisatööks, mida hageja väitel tegi TS, on hageja märkinud maja kõrvalhoone katuse osaline demontaaž ja montaaž. Tunnistaja T T ’e ütluste kohaselt oli objekti üle vaadates kohe näha, et aida katuse nurk jääb tellingute paigaldamisel ette (kd II t lk 86). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tööd lugeda lisatööks vaid hageja pidi sellise töö teostamise vajadusega hinnapakkumise tegemisel arvestama (kd II t lk 86, lepingu p 6.7). Kostja on vande all andnud seletuse, millest nähtuvalt TS objekti üle vaadates viitas, et aida katuse nurk jääb tellingute ülespanemisel ette (kd II t lk 88). Kohtu hinnangul ei kanna kostja riski, kuidas hageja töövõtjana töid teostab ning milliseid vahendeid kasutab. Kohus ei loe usaldusväärseks TS’e seletust, et objekti üle vaadates ta aida katuse nurka ei näinud (kd II t lk 87). Varikatuse paigaldustööde osas on tõendatud tunnistaja T T ’e ütlustega, et tema pani varikatuse üles ning teda abistasid töömehed (kd II t lk 86). Asjaolu, et töömehed, kes viibisid samal ajal objektil, abistasid T T ’e varikatuse ülespanekul, ei tähenda, et tegemist on poolte vahel kokku lepitud lisatööga. Tunnistaja T T ’e ütlustest võib järeldada, et selline objektil üksteise amine oli tavaline, kuna ka T T värvis objektil laudu, mis tegelikult oli töövõtja kohustuseks (kd II tlk 86). Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja R V ütlused (kd II t lk 85). Varikatuse transpordi osas pole hageja tõendanud, et sellises töös kokku lepiti, sest tunnistaja R V ütlustest nähtuvalt transporditi objektile varikatus, kuid pole välistatud, et see toodi ära koos muu ehitusmaterjaliga (kd II t lk 85). Seega võib järeldada, et eraldi tasukokkulepet seoses sellega poolte vahel ei sõlmitud. Vundamendi soojustamise tööde osas on tunnistaja T T avaldanud, et tema mõõtis vundamendile välja geodekstiili ning ta kinnitab, et TS tegi töid maja sokli osas (kd II t lk 86). Sama kinnitavad tunnistajad R V ja A F oma ütlustega (kd II t lk 84-85). Kohtu hinnangul on poolte kokkuleppega – sokli lisasoojustamine - hõlmatud maja soklile metallvõrgu ja sokli äärde geotekstiili 4 paigaldamise tööd, kuna pooled on lepinguga kokku leppinud töö lõpptulemuses, mis eeldab samuti hageja poolt väidetavaid geotekstiili ja metallvõrgu paigaldustöid, kuna need tööd eelnevad sokli soojustamistöödele. Kohus pole tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud rõdu põranda tasandamise valamistöödes. Samuti pole kohus tuvastanud, et poolte kokkulepe oleks hõlmanud rõdu laega seotud tööd. Kostja ei saanud eeldada, et fassaaditööd sellist tööd hõlmavad, kuna hinnapakkumises pole sellises töös kokku lepitud. Sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et vaegtööde aktis ei ole seda tegemata tööna märgitud (kd I t lk 23). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolu tuvastamiseks lugeda piisavaks ainuüksi kostja vande all antud seletust, mille kohaselt oli hagejaga kokkulepe, et rõdu puitlae teeb hageja (kd II t lk 88). Puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid kostja seletusi. Tunnistaja T T ’e ütluste kohaselt tahtis ta ise rõdupõrandat teha, aga TS ütles, et pigiga rõdupõranda tegemine ei sobi (kd II t lk 86). Kohus nõustub, et rõdutöid ei saa lugeda hõlmatuks fassaaditöödega, kuid kohus pole ka tuvastanud, et pooltel oli täiendav kokkulepe rõdu põranda valamistöödes. Kohtu hinnangul oli tegemist TS’e omapoolse abistamisega, sest puudub vaidlus, et rõdukate oli ostetud kostja poolt. Kostja kinnitab, et terrassilauad on objektil olemas (kd II t lk 89). Samas on esitatud tõenditega tõendatud, et terrassilauad olid tellitud koos muu puitmaterjaliga ning kostja on selle materjali ja transpordi eest hagejale tasunud. Nimetatud asjaolu on kinnitatud 11.06.2009 elektronkirjaga, kus on märgitud, et tellitakse muuhulgas koos teise puitmaterjaliga 120 mm lauda terrassi jaoks koos transpordiga (kd I t lk 129). Seega on kohus tuvastanud, et hageja väidetavad lisatööd on hõlmatud pooltevahelise lepinguga (v.a rõdutööd) ning hageja ei ole sõlminud eraldi kokkulepet nimetatud tööde osas TS’ega. Seega tasus kostja 40 000 krooni pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Puudub vaidlus, et arveldusarve numbri, kuhu summa kanda, andis TS (kd I t lk 68), mistõttu saab lugeda põhjendatuks, et kostja tasus selle summa enda arvates hagejale pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on näha, et kostja on ka varem kandnud summasid üle hageja seadusliku esindaja TS’e poolt antud juhiste järgi ning mitte hageja poolt esitatud arvete alusel (kd I t lk 67, 132). Seega tegelikkuses hageja kostjale arveid paberkandjal ei esitanud (kd I t lk 29-30). Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud summad vastavalt juhistele ka tasunud ning hageja on sellist kohustuse täitmist aktsepteerinud (arve nr 29 ja arve nr 32, maksekorraldused kd I t lk 65). Kuna hageja ei ole 40 000 krooni tasuna arvestanud, siis kostja põhivõlgnevus hageja ees on (55 30340 000) 15 303 krooni. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 15 303 krooni ning kas kostjal on õigus nimetatud summa maksmisest keelduda.
lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustub tellija pärast töövõtja poolset akti esitamist kahe tööpäeva jooksul töö üle vaatama ja vastu võtma. Puuduste avastamisel on tellija kohustatud informeerima sellest töövõtjat. Puuduste kohta koostatakse kahepoolne akt. Erimeelsuste ilmnemisel on lepingu pooltel õigus kasutada vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks omapoolseid eksperte. Hageja on pakkunud kostjale tööde vastuvõtmist 31.08.2009 (kd I t lk 22). Pooled on koostanud vaegtööde akti 02.09.2009 (kd I t lk 23), mille kohaselt on puudused:
lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Seega leiab kohus, et kui puudused on väheolulised ja tellija saab objekti sihtotstarbeliselt kasutada, siis tellija on kohustatud töö vastu võtma. Kohtu hinnangul on fassaaditööd teostatud keskmise kvaliteediga ning selles osas on kostja etteheited põhjendamatud. Puudused – seatud puitpindade otsad värvimata, naelte sertifikaadid ning tellingute kõrvaldamine – said hageja poolt kõrvaldatud hiljemalt 23.09.2009, kui hageja esindaja saatis kostjale sertifikaadid. Põhjendamatu on kostja keeldumine akti allkirjastamisest seetõttu, et aktis ei ole märgitud töömahte. Samas märgib kohus, et töö vastuvõetuks lugemine ei tähenda, et tellijal on kohustus kogu tasunõue ära maksta.
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt tasu arve nr 0035 alusel, millest tulenevalt on arve tasumise tähtaeg 11.09.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sellest tulenevalt on hageja arvestanud kostjale leppetrahvi perioodil 04.09.2009 kuni 13.11.2009 summas 34 500 krooni. Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ning sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Eeltingimuseks on see, et võlgnik rikub kohustust. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud ning on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kohtu hinnangul on lepingu p 7.2 eesmärk see, et sundida kostjat 6 nõuetekohane töö vastu võtma ning välistada vastuvõtuviivitus. Samuti tagada kahju hüvitamine, mille tööde vastuvõtuviivitus võib kaasa tuua, kuna hageja ei saa tulenevalt lepingus kokkulepitud korrale esitada kostjale tasumiseks arvet. Lepingu p 4.1 kohaselt tellija tasub töövõtjale vastavalt töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti alusel esitatud arvete kohaselt ja vastavalt tööde teostamise- ja maksegraafikule. Lepingu p 4.2 kohaselt lõpparve maksetähtaeg on seitse kalendripäeva alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja lõpparve esitamisest tellijale. Tõlgendades nimetatud lepingu punkti koosmõjus lepingu p 4.1 ja leppetrahvi funktsioonidega leiab kohus, et hageja saab nõuda leppetrahvi kuni arve väljastamise ajani. Käesolevas asjas on hageja lugenud töö kostja poolt vastuvõetuks ning 04.09.2009 väljastanud kostjale tasumiseks lõpparve (kd I, t lk 31). Seega vaatamata asjaolule, et kostja ei allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, luges hageja tööd üleantuks ning esitas arve, kuigi arve esitamise eelduseks oli tellija poolt allkirjastatud akt. Kohtu hinnangul saaks hageja nõuda leppetrahvi vaid sellisel juhul, kui akti allkirjastamata jätmise tõttu ei saaks ta esitada kostjale tasumiseks arvet vastavalt lepingu p 4.1 sätestatud korrale. Seega on hageja leppetrahvinõue käesoleval juhul põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja tasaarvestuse avaldusele ning kas sellest tulenevalt on pooltevaheline võlasuhe lõppenud
p 2 tulenevalt.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitmata muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
Kostja on teinud tasaarvestuse avalduse 22.09.2009 vastusega (kd I t lk 44-46, 50). Kohtu hinnangul on nimetatud vastuses ja sellele juurde lisatud lepingu lisas nr 3 sisalduv tasaarvestuse tahteavaldus piisavalt selge. Seega saab lugeda tasaarvestuse formaalsed eeldused täidetuks, sest tulenevalt hagiavaldusest on hageja nimetatud dokumendid kätte saanud. Kohtul tuleb tasaarvestuse materiaalsete eelduste täitmisena tuvastada, kas tähtaja ületamine tulenes tellija viivutusest. Lepingu p 5.1 on pooled kokku leppinud, et töö üleandmine toimub hiljemalt 14.08.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 4.3 kohaselt arve tasumisega viivitamise korral maksab tellija töövõtjale viivist 0.2 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.