KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2011, Tallinn Tsiviilasja numbe
) § 75 lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada teatud tähtajaks tekitatud kahju, ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses.
§ 74
karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ja süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile.
§ 75
lg 2 p 1 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Nimetatud kohustuse kohaldamine ei välista samaaegselt nõude täitmist täitemenetluses. Süüdimõistetule
§ 75
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine süüdimõistetu poolt.
§ 75
lg 2 p 1 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamine teenib kahju hüvitamise eesmärki, aga ei mõjuta kohtutäituri kohustust algatada täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud kahjusumma sissenõudmiseks. Selline on ka kohtupraktika (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-82-04).
§ 75
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse panemine on üheks tingimuseks, mille tõttu süüdimõistetu suhtes vangistust ei kohaldata. Seega hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2010/1207 on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
- Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa ise teha uut hagi rahuldavat otsust, saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja palub jagada ümber menetluskulud.
- Maakohus ei täitnud selgitamiskohust ega selgitanud pooltele, et neil on õigus esitada tuvastushagi täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamiseks ega andnud sellise hagi esitamiseks tähtaega.
- Kohus ei saanud kohtuotsusega tuvastatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et täitemenetlust nr 175/2010/1207 ei ole võimalik lubamatuks tunnistada. Kaevatav otsus on ebaselge ning vastuoluline. Ühest aspektist käsitleb kohus hageja võimalust ja õigust hüvitada kahju kriminaalasjas tehtud otsuses sätestatud tähtaja jooksul, teisalt aga leiab, et hageja on kohustatud kahju hüvitama viivitamatult sundtäimise käigus.
- Täitemenetluse nr 175/2010/1207 algatamine on lubamatu, kuna on ilmses vastuolus senise kohtupraktika ja heade kommetega. Jõustunud kohtulahend kriminaalasjas, mis annab hagejale mõistliku aja kahju hüvitamiseks, teenib õigesti kahju hüvitamise eesmärki. Selleks peab olema antud mõistlik aeg ja võimalused. Hageja teeb kõik endast oleneva, et tekitatud kahju kriminaalkohtuotsuses sätestatud tähtaja jooksul hüvitada ega pea sissenõudja tegevust õigeks. Täitemenetluse tulemusel võib hageja ilma jääda oma kodust, mis ilmselgelt on vastuolus põhiseadusliku õigusega kodu
(7)4 puutumatusele. Hageja ei kavatse kahju hüvitamise kohustusest kõrvale hoida, kuid algatatud täitemenetluse tulemusel kaotab kodu mitte ainult hageja, vaid ka tema perekond, kes ei peaks sedavõrd ebaproportsionaalselt kannatama. On üldteada asjaolu, et praegu on hinnad kinnisvaraturul ebasoodsad ja sundtäitmine praeguste hindadega kahjustab hageja ja tema pere huvi saada kinnistu müügist võimalikult õiglane, asja tegelikule väärtusele vastav ning vähegi ligilähedane summa kahjusummale. Täitemenetluses kinnisasja müües hageja seda võimalust ei näe.
- Kaevatavas lahendis on kohus õigesti märkinud, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks - seda võimalust soovibki hageja kasutada. On äärmiselt ebaõiglane, et koos kriminaalkorras süüdimõistva lahendi jõustumisega peab hageja kaotama oma kodu. Täitemenetlus on algatatud kiirustades ja läbimõtlemata, hageja õigusi eirates.
- Kui isegi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, palub apellant ikkagi jaotada maakohtu menetluskulud selliselt, et kummagi poole kulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja seisukoht
- Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlus- ega materiaalõigusnormide olulist rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
- Kaebusest ei selgu, millises ulatuses jättis maakohus apellandi arvates täitmata selgitamiskohustuse või milliste täitedokumendist (seega Pärnu Maakohtu 29.09.2009 otsusest kriminaalasjas nr 1-07-12234) tulenevate õiguste/kohustuste tuvastamiseks hagi esitamiseks oleks maakohus pidanud apellandi arvates pooltele aega andma. Nagu maakohus on otsuses selgitanud, on vaidlusaluse täitedokumendi näol tegemist selge jõustunud kohtuotsusega, milline kuulub isikute suhtes, kelle kohta see on tehtud, täitmisele ning kui seda vabatahtlikult ei tehta, on õigustatud isikul õigus esitada avaldus selle sundtäitmiseks.
- Samuti ei selgu apellatsioonkaebusest, millise kohtupraktikaga peab apellant vaidlusaluse täitemenetluse algatamist vastuolus olevaks või millised faktilised asjaolud peaksid tõendama viidatud tegevuse vastuolu heade kommetega. Maakohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-04 22.09.2004, millest nähtub nimelt selline kohtupraktika, mis kinnitab kohtutäituri ja sissenõudja tegevuse õigsust täiteavalduse esitamisel ja täitemenetluse algatamisel. Täitedokumendist nähtub, et hageja omastas raamatupidajana aastatel 1999 kuni 2004 erinevatel viisidel üle 1,4 miljoni krooni kostja rahalisi vahendeid. Kohtuotsus tekitatud kahju väljamõistmiseks jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Mõistetav on sissenõudja huvi saada võlgniku vara arvel rahuldust oma nõudele ajalise viivituseta. Asjaolu, et võlgnikule kuuluva kinnisvara näol on tegemist tema koduga, ei ole iseenesest seadusest tulenevaks takistuseks täitemenetluse käigus sellele realiseerimisele ega muuda täitemenetlust heade kommetega vastuolus olevaks.
(7)5
- Seaduslik on ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutav osa. Hagi rahuldamata jäämisel jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel reeglina hageja kanda. Viidatud sätet on maakohus ka käesolevas asjas rakendanud. Apellandi soovitud viisil menetluskulude jaotamine hagi rahuldamata jäämisel on võimalik sama sätte lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 26.01.2011 selgitanud, et viidatud sätte rakendamine eeldab kõrgendatud standardi tuvastamist – ei piisa üksnes ebaõigluse või ebamõistlikkuse tuvastamisest, vaid tuvastada tuleb äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus.
- Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas selliseid äärmuslikke asjaolusid hageja esile toonud ei ole. Hageja on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos ja temalt on kannatanu (kostja) kasuks välja mõistetud aastate jooksul omastatud rahalised vahendid. Kohtuotsuse sundtäitmise menetluses esitas võlgnik põhjendamatu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nii käesolevas asjas menetletav hagi kui sundtäitmisel olev kohtuotsus tulenesid hageja enda tahtlikust käitumisest. Kostjal puudus valikuvõimalus, kas osaleda kohtumenetluses või mitte. Seega on igati õiglane, kui hageja hüvitab ka kostja menetluskulud.
- Hageja taotles ka TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada ta menetluskulude tasumise kohustusest riigituludesse. Maakohtu määrusega 31.05.2010 (t lk 47-49) oli hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest riigituludesse. Maakohus lähtus asjaolust, et kuna hageja vara on arestitud, puudus tal tol ajahetkel võimalus riigilõivu tasuda. Samas selgitas maakohus TsMS § 190 lg-st 4 tulenevat kohustust riigilõiv tasuda muuhulgas hagi rahuldamata jäämise korral. Maakohus tuvastas, et hagi hinnaks avalduse esitamise ajal 19.05.2010 oli 1 487 977.10 krooni, millelt pidi hageja tasuma riigilõivu 85 000 krooni (alates 01.01.2011 vastab 5429.02 eurole). Apellatsioonikohus jätkas TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi andmist, kusjuures kaebuse esitamise ajaks 04.05.2011 oli muutunud TsMS § 132, mille lg 5 kohaselt loetakse alates 05.04.2011 hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue. Sama sätte lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 1595 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamiseks pidi apellant seega tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 alusel 319.55 eurot. Seega kokku on hagejal riigituludesse tasumata riigilõivu summas 5429.02 eurot.
- TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus lahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Taotluse kohaselt palub apellant vabastada end riigilõivu tasumisest riigituludesse seoses rahaliste raskustega. Apellatsioonikohtule esitatud taotluse kohaselt töötab ta Viru Rand OÜ-s Läänemaa müügiesindajana keskmise töötasuga 372 eurot; saab autokompensatsiooni tööülesannete täitmiseks 287.60 eurot kuus; osa rahalistest vahenditest ja kinnistu kohtutäituri poolt arestitud; omab sõiduautot Ford Mondeo; tasub igakuiselt kodulaenu ja krediitlaenu kokku 220.65 eurot; alaealisi lapsi ülalpidamisel ei ole, leibkonnas abikaasa, kelle töötasu kuus 500 eurot.
- Kolleegium on seisukohal, et hageja varaline seisund ega muud tsiviilasja menetluses esile toodud asjaolud ei anna alust lugeda tuvastatuks selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse vabastada isik riigilõivu tasumisest riigituludesse. Isik on töövõimeline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Tal on igakuine sissetulek ja kinnisvara, mis on küll arestitud, kuid mis ei tähenda, et kas sama täitemenetluse raames või hilisemalt
(7)6 on tal võimalik täita ka käesolevast kohtuotsusest tulenevat nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja apellatsioonkaebuse esitamine maakohtu otsuse peale ei olnud nn hädavajalikud toimingud ning hageja/apellant pidi arvestama riigilõivu tasumise kohustuse tekkimisega.
- Vastavalt TsMS § 179 lg-le 8 tuleb riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Määrusega 31.05.2010 tagas maakohus hagi ja peatas täitemenetluse nr 175/2010/
- Hagi rahuldamata jäämisel tuleb tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Imbi Sidok Tiit Kollom Ulvi Loonurm
(7)7