Obsah (5)

§ 401§ 165§ 101§ 397§ 158

2-09-3535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2010.a, kl 16.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja

) § 396 lg-le 1, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 113 lgle 1, § 158 lg-le 1, § 397 lg-le 1 ning § 164 lg-tele 1 ja

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2. Kostja ei ole hagile kirjalikke seisukohti esitanud, samuti ei ole ilmunud 06.10.2010 toimunud kohtuistungile. MENETLUSE KÄIK
3. Kohus määras asjas istungi 06.10.2010, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid istungile kostja ilmunud ei ole. Hageja esindaja on eelpool nimetatud kohtuistungil olnud nõus nõuet vähendama nõudeõiguse loovutamise kulude osas. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 16 000 krooni ning menetluskulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja istungile ilmunud ei ole. Hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ei esitanud. 2
4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel 03.07.2008 sõlmitud lepingut (laenulepingut) saab käsitleda krediidilepinguna

§ 401

lg 1 tähenduses.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt

§ 401

lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 165

kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. 8.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on hageja palunud viivist välja mõista kostjalt summas 4 400 krooni, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. 9. Tulenevalt

§ 397lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 10 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks päevas 0,5% laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 1 500 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)). Tulenevalt ülaltoodust on hagejal põhjendatud õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest) 1 500 krooni ulatuses. 10. Kohus peab võimalikuks

§ 158

lg-test 1 ja 3 juhindudes rahuldada hageja inkassokuludega seonduva leppetrahvinõude 100 krooni ulatuses (laenulepingu punktid 12.2.112.2.2). Nimetatud leppetrahvinõuete eesmärgiks ei saa lugeda saamata jäänud tulu kompenseerimist, mis on hagejal tekkinud seoses kostja poolt tagastamata krediidi kasutamise võimatusega. 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele 3 lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Merike Varusk kohtunik 4