Obsah (8)

§ 32§ 29§ 124§ 41§ 40§ 33§ 39§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinn, 09.02.2010 Haldusasja number 3-09-1838 Haldusasi SA Põhja-Eesti Regi

) § 4 lg 4 tähenduses asjade hankelepingu sõlmimiseks. Hankedokumentide punkti 3 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ alapunktis 3.3 esitati nõue, et pakutavad tooted peavad olema toodetud ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 alusel. PERH on seisukohal, et Otsusega jäeti tähelepanuta ja kohaldamata

§ 32

lg 3, mis annab hankijale õiguse esitada asjade ostmisel nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale. Sellele tuginedes märkis PERH iga toote osas, millistele nõuetele peab konkreetne toode vastama. Nn tootja sertifikaat kinnitab, et asi on toodetud kooskõlas teatud tootmisnõuetega ning toote sertifikaat kinnitab, et valminud asi vastab teatud konkreetsetele nõuetele. 6. VAKO seisukoht hankedokumentide p 3.3 seadusele vastavuse osas on PERH-ile arusaamatu. PERH väidab, et p 3.3 sätestab Riigihanke objekti tehnilise kirjelduse. PERH leiab ja peab põhjendatuks, et Mustamäe X-korpuse ülesandeid ja sihtotstarvet arvestades oleks tarnitav eriprojektmööbel võimalikult kõrgkvaliteetne, sh et selle tootmisel oleks järgitud kvaliteedijuhtimise meetmeid, mille järgimist kinnitab ISO 9001:2000 sertifikaat, ja täidetud keskkonnajuhtimise meetmeid, mille täitmist kinnitab ISO 14001:2004 sertifikaat. Nõue esitada pakkumuses pakutava mööbli tootja poolt vastavate meetmete järgimist kinnitavad dokumendid (vastavussertifikaadid) on esitatud kooskõlas

§ 32lg-ga 3.

Pakkuja poolt koos pakkumusega vastavate dokumentide esitamata jätmisel puudub hankijal igasugune informatsioon, kas konkreetse pakkuja poolt pakutava mööbli tootmisprotsessis järgitakse neid nõudeid, mille täitmist kinnitavad ISO 9001:2000 sertifikaat ja 14001:2004 sertifikaat. Kui nende nõuete täitmist ei ole võimalik kontrollida, ei ole võimalik kontrollida ka pakkumuse vastavust. 7. PERH on seisukohal, et VAKO on langetanud õigusvastase ja põhjendamatu otsuse. Iga haldusakt, mis on õigusvastane ja mis on tähtaegselt vaidlustatud, kuulub tühistamisele.

-ist ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene piirangut, et seoses mingi teise hankemenetluse läbiviimisega ei ole võimalik taotleda kohtult hankemenetluse raames VAKO poolt langetatud otsuse õiguspärasuse kontrolli. VAKO põhjendamatu ja õigusvastane otsus ei ole muutunud õiguspäraseks seoses asjaoluga, et läbi on viidud mingi teine hankemenetlus. Ühtegi

§ 29lg-3 esinevat alust Riigihanke lõppemiseks ei esine.

VAKO otsuse tühistamine heastaks osaliselt olukorda, kus PERH-ile on 2 õigusvastasest otsusest tulenenud paralleelsest hankemenetlusest tingituna tekitatud nii ajaline kui rahaline lisakulu. 8. PERH on seisukohal, et VAKO tegutseb oma ülesandeid täites haldusorganina ning

-ga reguleerimata küsimustes peab juhinduma Haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS). Antud juhul oli vaidlustus esitatud sellepärast, et AS Kitman oli ekslikult arvanud, et hankedokumentide p 3.3 nõuab ka toodetes kasutatavate materjalide sertifikaatide esitamist koos pakkumusega. Seejärel on aga VAKO asunud seisukohale, et samas punktis nõutud tootja sertifikaatide nõudmine ei ole õigustatud ning seetõttu tuleb vaidlustus rahuldada ja hankedokumentide p 3.3

-ga kooskõlla viia. PERH tunnustab VAKO õigust rakendada uurimisprintsiipi lähtuvalt HMS § 6 ja väljuda esitatud vaidluse raamest, kuid leiab, et seda tehes peab VAKO lähtuma HMS § 40 lg 1, mis näeb ette, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Antud juhul VAKO seda ei teinud. Seda, et Kitman ja PERH esitasid kirjalikud ja suulised seisukohad hankedokumentide p 3.3 kohta aspektist, et kas materjalide sertifikaadid tuleb esitada, ei tähenda, et neile oleks antud võimalus avaldada arvamust selle osas, kas tootja sertifikaatide nõudmine on õigustatud. 9. VAKO-l on tavaks vaidlustuse hankijale edastamisel nõuda „kirjalikku seletust vaidlustatud hankedokumentide sisu kohta“. PERH leiab, et

§ 124

lg 3 sätestatud 2-tööpäevane tähtaeg ei ole kogu hankedokumentide kohta selgituse andmiseks ammendav. Selleks, et reaalselt tekiks hankijale võimalus ja kohustus anda selgitusi hankedokumendi sisu kohta, peaks VAKO piiritlema, mille kohta täpselt selgitust küsitakse ning sel juhul saaks tõepoolest väita, et hankijal on olnud võimalus asjas selgituste andmiseks. Vastasel korral on vaid näiliselt tegemist arvamuse ärakuulamisega. Umbmäärane selgituse küsimine hankedokumentide sisu kohta ning selge küsimine materjalide sertifikaatide nõudmise kohta ei tähenda seda, et PERH-ilt oleks küsitud selgitust tootja sertifikaatide nõudmise kohta. VASTUSTAJA NR. 1 VASTUVÄITED 10. Kitman leiab, et VAKO Otsus on õiguspärane ning selles ei ole rikutud PERH-i poolt viidatud norme. Kaebusest nähtuvalt on PERH seganud ära

§ 41

lg-s 9 sätestatud kvaliteedijuhtimise süsteemi ja

§ 32lg-s 3 sätestatud toote kvaliteedi.

Esimesena osundatud norm käsitleb pakkuja, st subjekti kvalifikatsiooni. Teisena osundatud norm käsitleb toote, st objekti kvaliteeti. Mis puudutab PERH-i sisulisi väiteid selle kohta, et VAKO otsus „rikub otseselt hankija õigust kehtestada kooskõlas

§ 32

lg-ga 3 Riigihankes nõudeid ostetavate asjade (eriprojektmööbli) tootmisprotsessile,“ siis siinkohal tuleb viidata Riigihanke teatele, mille kohaselt oli tegemist üksnes eriprojektmööbli ostmisega. Registrile esitatud teates ei leidu viiteid selle mööbli tootmisprotsessile. Kitman on seisukohal, et

§ 41

lg 9 hõlmab hankija poolt hankedokumentides nõutud ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimissüsteemi kinnitavat standardit ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimissüsteemi standardit, mistõttu on VAKO Otsus õiguspärane ning sellele esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3

1. Samuti on Kitman seisukohal, et PERH-il puuduvad õigused, mida VAKO Otsus rikuks. Kitman leiab, et kaevatud VAKO otsus ei riku PERH-i poolt peale kaebuse esitamist teostatud toimingute tõttu PERH-i õigusi ning pooltevaheline vaidlus tegelikult puudub. Riigihangete registrist nähtuvalt on PERH viinud peale kaebuse esitamist kohtule läbi sama eriprojektmööbli ostmiseks ja paigaldamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimisega hankemenetluse, mille raames on sõlmitud hankeleping AS-ga Standard. Olukorras, kus hankemenetluses tõusetunud vaidlus on hankija enda tegevuse tulemusel tegelikult ja sisuliselt lõppenud, puudub halduskohtul võimalus ja vajadus kaebuse rahuldamiseks, sest puudub pooltevaheline vaidlus Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 mõttes. Seega leiab Kitman, et kohtule esitatud kaebus on sisuliselt ainetu pooltevahelise vaidluse puudumise tõttu ja kuulub rahuldamata jätmisele. VASTUSTAJA NR. 2 VASTUVÄITED
2. Halduskohtu poole saab pöörduda tulenevalt HKMS § 7 lg-le 1 isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui sama hankelepingu eseme suhtes (eriprojektmööbel) on hankeleping teise hankemenetluse tulemusena sõlmitud ja hankedokumentide (mille üle käib kohtus vaidlus) sõnastus ja seal sätestatud nõuded ei ole PERH-ile enam olulised seetõttu, et nende hankedokumentide alusel enam hankemenetlust läbi ei viida, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata ilma sisulise lahendita. Kuigi formaalselt on hankemenetlus viitenumbriga 113520 PERH poolt lõpetamata, siis sisuliselt on see hankelepingu sõlmimiseks riigihankes viitenumbriga 114639 lõppenud – eriprojektmööbel on ostetud.
3. Vastustaja nr. 1 vaidlustas haldusdokumentide punkti 3.3 sertifikaatide esitamise nõude tõttu ja sellest pidi VAKO esitatud vaidlustuse lahendamisel ka lähtuma ning pole esitatud vaidlustuse raamest väljunud. 14.

§ 124

lg 1 reguleerib vaidlustuse läbivaatamise korraldamist ja näeb hankijale ette kahe tööpäevase tähtaja esitatud vaidlustusele vastamiseks. PERH-ile pidi vaidlustust kätte saades olema selge, et vaidlustatud on hankedokumentide punktid 3.2 ja 3.

1. VAKO istungil osalenud PERH esindajad ei väitnud, et vaidlustus oleks arusaamatu või et vajatakse täiendavat aega sellele vastamiseks. Seetõttu jäävad VAKO-le arusaamatuks PERH-i väited selle kohta, et neid pole ära kuulatud ja VAKO on teinud oma otsuse HMS § 40 lg 1 rikkudes.
2. Hankedokumentide p 3.3 asub hankedokumentides tehnilise kirjelduse all. Tehnilise kirjelduse koostamist reguleerivad

§-d 32 ja 33. Hankijal tuleb tehnilises kirjelduses näha ette asjade omaduste ja oluliste tunnuste loetelu (hankelepingu eseme kirjeldus), hankija võib aga tehnilises kirjelduses asjade oluliste tunnustena esitada nõudeid tootmisprotsessile (töödele, mis on vajalikud käesoleval juhul mööbli tootmise ettevalmistamiseks ja mööbli tootmiseks), mitte aga tootjale ja pakkujale. Tootjale või pakkujale nõuete esitamine toimub

§ 40ja 41 alusel kvalifitseerimise tingimuste esitamise kaudu.

Tulenevalt hankedokumentide punkti 3.3 sõnastusest ja PERH-i selgitustest vaidlusaluse punkti kohta on nõutavad sertifikaadid vajalikud pakutavate toodete tootjal. VAKO on seisukohal, et selline tehnilises kirjelduses pakkujale või 4 mööbli tootjale esitatud nõue on vastuolus

-iga ja sellest tulenevalt tuleb PERH-il viia hankedokumentide p 3.3 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. 16. VAKO on seisukohal, et

ei anna hankijale õiguslikku alust kehtestada tehnilises kirjelduses nõudeid asja pakkujale või tootjale. PERH on seda aga teinud, kehtestades ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 standarditele vastavust kinnitavate sertifikaatide esitamise nõude nii pakkujale kui ka tootjale. VAKO jääb seisukoha juurde, et ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 standarditele vastavust kinnitavate sertifikaatide esitamise nõue on kvalifitseerimise tingimus, mida saab kehtestada hanketeates (mitte hankedokumentides). Käesoleval juhul oleks PERH saanud pärast VAKO otsust muuta hanketeadet ja kehtestada kvaliteedijuhtimise sertifikaadi olemasolu nõue. VAKO taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 17. Otsusega kohustati PERH-i viima hankedokumentide p-id 3.2 ja 3.3 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. PERH vaidlustas Otsuse osas, millega rahuldati hankedokumentide p-le 3.3. esitatud vaidlustus. Kaebuse kohaselt rikub Otsus, kohustada PERH-i viima hankedokumentide p 3.3 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega otseselt hankija õigust kehtestada kooskõlas

§ 32lg-ga 3 Riigihankes nõudeid ostetavate asjade tootmisprotsessile.

Vaidlus puudub selle üle, et kohtumenetluse ajal sõlmis PERH

1. septembril
2. a käesolevas haldusasjas vaidlustatud hankelepingu eseme (eriprojektmööbel) ostuks uue hankelepingu AS-iga Standard. Vastustajate väitel ei riku Otsus seoses vaidlusaluse eseme suhtes hankelepingu sõlmimisega enam PERH-i õigusi, mistõttu kaebus tuleks jätta rahuldamata PERH-i kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 peab halduskohus tühistama vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Riigikohtu erikogu leidis
3. detsembri
4. aasta otsuse p-s 22, et „õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi“.
5. mai
6. a otsuses on Riigikohtu halduskolleegium sedastanud: „Kui kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus, siis ei lange kaebeõigus ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel. Õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda“ (otsuse p 22). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et kaebuse esitamise hetkel, s.o 21.08.2009, ei olnud PERH sõlminud vaidlusaluse hankelepingu eseme suhtes uut hankelepingut. Seega oli PERH-il kaebuse esitamise ajal kaebeõigus, mida ei saa Riigikohtu seisukohale tuginedes ka asjaolude hilisema muutumise tõttu äralangenuks pidada.
7. Hankedokumentide p-s 3.3 on märgitud: „Kõik pakutavad tooted peavad olema toodetud ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 alusel. Kehtivate sertifikaatide koopiad peavad olema lisatud esitatud pakkumusele.“ Kitman-i 16.07.2009 vaidlustusest Riigihanke hankedokumentide peale (toimiku lk. 8-10) nähtub, et Kitman vaidlustas hankedokumentide p 3.3 seetõttu, et ta järeldas, et p-s 3.3 nõutakse pakkumusele kõikide toodete kehtivate sertifikaatide koopiate lisamist. Kitman leidis, et selline nõue on ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, kuna toodete vastavussertifikaadid antakse 5 materjalidele kaasa alles nende ostmisel. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et Kitmani selline järeldus oli ekslik ning hankedokumentide p-s 3.3 materjalide kvaliteedi vastavuse sertifikaatide esitamist ei nõuta. Küll aga tulenes p-st 3.3, et pakutavad tooted peavad olema toodetud ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise standardi ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimise standardi alusel. Eeltoodud järeldusele jõudis ka VAKO Otsuse p-s 7, märkides: „Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et tulenevalt vaidlustatud HD-de p 3.3 sõnastusest peavad nõutavad sertifikaadid ISO 9001:2000 (kvaliteedijuhtimise sertifikaat) ja ISO 14001:2004 (keskkonnajuhtimise sertifikaat) olema olemas pakutavate toodete (mööbli) tootjal ja nimetatud HD-de punkt ei nõua materjalide kvaliteedi vastavuse sertifikaatide esitamist.“ Samas asus VAKO seisukohale, et eeltoodud sertifikaatide esitamise nõue kui kvalifitseerumise tingimus oleks pidanud

§ 41

lg 9 järgi sisalduma hanketeates, mitte hankedokumentides ning keskkonnajuhtimise sertifikaadi esitamise nõue on vastuolus

§ 41lg 1 p-ga 6.

Eeltoodud asjaolud tingisid Kitmani vaidlustuse rahuldamise. 19. Kaebuse esitaja väitel väljus VAKO sellega konkreetse vaidlustuse raamidest. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu. Kuigi Kitmani vaidlustus põhines ekslikul järeldusel, et hankedokumentide p-s 3.3 nõutakse pakutavate toodete kohta sertifikaatide esitamist, oli VAKO õigustatud hankemenetluses seatud tegeliku tingimuse (sertifikaatide olemasolu tootjal) kindlakstegemisel kontrollima selle vastavust

sätetele, et otsustada, kas Kitmani väide, mille kohaselt on hankedokumentide p 3.3 ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, ka sellisel juhul kehtib. Sellega ei teinud VAKO otsustust vaidlustuse eseme suhtes, mille suhtes vaidlustust ei olnud esitatud. Samas märgib kohus, et HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidluste lahendamine

tähenduses haldusmenetlus HMS tähenduses. Seetõttu ei ole asjakohane PERH-i viide HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele. 20. Kaebuse esitaja sisuliste väidete analüüsimisel teeb kohus kõigepealt kindlaks, kas sertifikaatide esitamise nõue võis sisalduda riigihankedokumentides, hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse osana. Kaebuse esitaja väitel on hankedokumentide p-s 3.3 esitatud nõue kooskõlas

§ 32

lõikega 3, määrates nõuded eriprojektmööbli tootmisele.

§ 32

lg 1 p 2 järgi on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud: 1) ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum; 2) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu.

§ 32

lg 3 kohaselt võib asja või teenuste oluliste tunnuste loetelu hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja –tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid.

§ 33

lg 3 kohaselt tehnilise kirjelduse koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla

§ 33

lõikes 1 nimetatud aluste asemel ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus, mis võib sisaldada ka keskkonnakaitsenõudeid. 6 Selline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.

§ 33

lg 7 kohaselt tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine

§ 33

lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Kohus on seisukohal, et

§ 32

annab üldised nõuded toote tehnilise kirjelduse koostamisele, mida täpsustavad

§ 33lõiked 3 ja 7.

Seega, kuigi

§ 32

lg 3 järgi võib asja oluliste tunnuste loetelu hõlmata ka nõudeid tootmisprotsessile ja tehnoloogiale, ei tohi see

§ 33

lg 7 järgi anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osalust välistada. Keeld ei kehti vaid juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik selleks, et hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Käesoleval juhul ilmneb aga hankedokumentide p-st 3.3 piisava selgusega, et viidet sertifikaatidele ei kasutatud eriprojektmööbli kasutusomaduste, funktsionaalsete nõuete ja kirjelduse edasiandmiseks, vaid tootja tehnilise pädevuse määratlemiseks.

1. Eesti õigusesse üle võetud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ,
2. märtsist 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, VII peatükis „Menetluse läbiviimine“
3. jaos „Kvalitatiivse valiku kriteeriumid“ artiklis 49 „Kvaliteedi tagamise standardid“ sätestatakse: „Kui ostjad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja järgib teatavaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitavad nad asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevale Euroopa standardite seeriale vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muud ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.“ Artiklis 50 „Keskkonnajuhtimise standardid“ sätestatakse: „Kui ostjad nõuavad artikli 48 lõike 2 punktis f osutatud juhtudel, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid selle kohta, et ettevõtja täidab teatavaid keskkonnajuhtimise standardeid, viitavad nad ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemile (EMAS) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevatele ja sertifitseerimist käsitlevatele ühenduse seadustele või asjakohastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste poolt kinnitatud keskkonnajuhtimise standarditele. Nad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad nad muu ettevõtja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimise meetmete kohta.“ Artiklite 49 ja 50 sõnastus ning paiknemine direktiivis kinnitab samuti, et kvaliteedijuhtimise sertifikaat ja keskkonnajuhtimise sertifikaat tõendavad tootjate tehnilist pädevust, mitte toote omadusi. Nõuded pakkujate ja taotlejate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele on sätestatud

§-s 41. VAKO on Otsuses õigesti viidanud

§ 41

lõikele 9, millest tuleneb, et pakkujat või taotlejat iseloomustavate sertifikaatide esitamist peab hankija nõudma hanketeates, mitte hankedokumentides.

§ 41

lg 9 sätestab: „Kui hankija nõuab hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta asjakohastel Euroopa standardite 7 seeriatel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele, mis on kinnitatud sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavate asutuste poolt. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.“

§ 39

lõike 1 järgi peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Seega on vaidlusaluste sertifikaatide esitamise nõue kvalifitseerimise tingimus, mis tuleb esitada hanketeates.

§ 47

lg-st 1 tulenevalt saab hankija asuda kontrollima pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides tooduga vaid kvalifitseeritud pakkujate puhul. Sertifikaatide käsitlemine hankelepingu eseme vastavuse, mitte aga kvalifitseerimise kriteeriumina toob kaasa pakkujate

-ga vastuolus oleva kvalifitseerimise ja pakkumuste hindamise, mis on seetõttu õigusvastane. 22. Otsuses leitakse, et keskkonnajuhtimise sertifikaadi esitamise nõue on vastuolus

§ 41

lg 1 p-s 6 sätestatuga, mille järgi saab vaid ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul nõuda hankelepingu täitmisel rakendatavaid keskkonnajuhtimismeetmeid. Kohus nõustub VAKO-ga, et

§ 41

lg 1 p 6 järgi on võimalik kontrollida pakkujate ja taotlejate tehnilist pädevust keskkonnajuhtimismeetmete rakendamise osas vaid ehitustööde ja teenuste hankelepingute korral. Kuna käesoleval juhul ei olnud hankelepingu esemeks ehitustööd ega teenuste osutamine, vaid asjade ostmine, ei ole vastava nõude esitamine

-ga kooskõlas. Eeltoodud piirang tuleneb otseselt ka direktiivi artikli 48 lõike 2 punktist f. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. 23. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Kitman on taotlenud enda menetluskulude PERH-ilt väljamõistmist summas 10 226 krooni, mille kandmine on tõendatud Ruus & Vabamets Advokaadibüroo arvete ja pangaväljavõttega (toimiku lk-d 156-158). Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamine nimetatud ulatuses tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Seega kuulub taotlus rahuldamisele. Tiina Pappel kohtunik 8