5 lg 2 p 1 eesmärki, st et ei arvestataks kohustuslikus korras arvestamisele kuuluvaid keskkonnakaalutlusi ja enam ei saaks linnavalitsus seda küsimust
Kaebaja leiab, et üksnes KSH teostamisega saab välja selgitada olulised keskkonnamõjud, kaitsta end tegevuse eest, millega õigusvastaselt mõjutatakse looduskeskkonda ning seeläbi kahjustatakse isiku tervist ja tema varalisi õigusi. Kuna konkreetsel juhul rajatakse üldplaneeringu muutmise teel kaebaja naabrusesse uus suur elamurajoon, millega vaieldamatult kaasneb olulisel määral pinnase või õhu saastatust, jäätmete teket, müra ning vibratsiooni, siis peab muuhulgas isiku õigusest puhtale keskkonnale tulenema isiku kaebeõigus ning isiku põhjendatud huvi kaebuse esitamise suhtes. Kohus jääb seniesitatud selgituste juurde ja leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi kaitsta õigusi planeeringumenetluses, kuid iseenesest KSH algatamata jätmine käesoleval etapil ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema võimalusi esitada seisukohti keskkonnaküsimustes ning planeeringu õiguspärasuses. DP algatamise kavatsus ruumilisi muutusi ega ka muid kahjulikke mõjutusi vahetult ei põhjusta. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja selle kohustuslikkuse osas märgib kohus järgmist. Kavandatav DP on Tallinna linna üldplaneeringut muutev, kuid iseenesest ei tähenda see, et tuleks läbi viia kohustuslikus korras KSH. Nimelt
lg 1 p 2 nõuab KSH kohustuslikku läbiviimist, kui kehtestatakse dokument, milleks on üldplaneering. Käesolevalt ei kehtestata üldplaneeringut ja Tallinna linna üldplaneeringut muutev detailplaneering ei ole samastatav olukorraga, mil koostatakse üldplaneeringu dokument. Planeerimisseaduses eristatakse üksteisest üldplaneeringu kehtestamise otsust üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise otsusest, need ei ole sarnased olukorrad. Seejuures Tallinna linna üldplaneeringu muutmine linna üldises ruumilises arengus on vähese ulatusega, st ta saab puudutada vaid ühte või mitut konkreetset kinnisasja ja menetluslikult keeruka ning pikaajalise, menetlusosaliste jaoks kuluka KSH menetluse läbiviimist ei saa pidada kohustuslikuks keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärki silmas pidades. KSH algatamine peab olema eesmärgipärane ega tohi tekitada põhjendamatuid kulutusi nii materiaalsete väärtuste kui ka ajaressurssi silmas pidades ja peab olema proportsionaalne menetlusosaliste suhtes. KSH eesmärke aitab selgitada ka seotult ettevaatusprintsiibiga Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-15-08, milles märgitakse, et „Käesoleval juhul ei ole kohtu otsustus põhjendatav ka ettevaatusprintsiibi rakendamise kaudu, sest konkreetsetes oludes ei ole täidetud selle printsiibi rakendamise eeldused. Tegemist ei ole olukorraga, kus võimaliku kahju tõenäosus ja kahju iseloom oleksid sedavõrd ebaselged ja teaduslikult ettenägematud või rakendusuuringutega määratlematud, et see tooks kaasa ettevaatusprintsiibile omaseid muudatusi tõendamiskoormises ja tõendamisesemes“. Käesolevalt kohus leiab, et detailplaneeringu mõjud on reeglina hinnatavad muude vahenditega, et teha kindlaks, kas kavandatud DP toob kaasa mh kahjulikke mõjutusi. Linnavalitsusel on võimalik kavandatut prognoosida muude vahenditega ja kui ta jõuab äratundmisele, et siiski tuleks läbi viia KSH menetlus, siis on see veel võimalik. Käesolevast kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis juba kinnitaksid, et ohtu keskkonnale ja planeeringukavatsusi ei saaks kontrollida linnavalitsuse plaanitud viisil või hilisemalt KSH korraldamisega ja kohtule nähtubki, et planeeringu eesmärkides on kinnitatud täiendavate uuringute vajadust. Seega ei ole linnavalitsus välistanud uuringute tegemise vajadust, milleks võib osutuda ka KSH. Riigikohtu 18.06.2010 määrusest nr 3-3-1-101-09 lähtudes nähtub, et tegemist ei ole sedavõrd erinevate olukordadega, et selle juhiseid mitte arvestada. Käesolev kaebus on samuti esitatud planeeringumenetluses ja samasuguste nõuetega ning Riigikohus hindas, kas ja millal avalduvad toimingu mõjud nii, et tehtav 6 otsus ei saa olla õiguspärane. Käesolevast kaebusest nähtubki, et
lg 2 tulenevalt pidi linnavalitsus andma plaanitavale eelhinnangu ja ta seda ka tegi ning põhjendas oma seisukoha, miks KSH-d ei algatatud. Kuigi kaebuses leitakse, et antud juhul on seadusest tulenevalt KSH vajalik, nähtub kohtule, et see niimoodi ei ole. 8. Riigikohtu lahendis märgitu kohaselt vaidlustas kaebuse esitaja keskkonnamõju hindamata jätmise samuti planeerimismenetluse käigus. Kolleegium rõhutas, et keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel. PlanS § 1 lg 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (
) sätestatud juhtudel ja korras. Riigikohtu viidatud lahendis vaadeldi juhtumit, mil sooviti ehitada linnaoludes torutehast. Kohus märkis :
lg 1 kohaselt ei ole käesolevas kohtuasjas käsitletava projekti realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. Kolleegium ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et keskkonnamõju hindamine on käimasolevas planeerimismenetluses vajalik. Kuigi
lg 1 p 3 järgi korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisdokumendi koostamise käigus enne selle dokumendi kehtestamist, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse
lg-s 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, on keskkonnamõju hindamine muudel juhtudel võimalik ka järgnevates menetlustes. Riigikohus pidas asjakohaseks märkida, et ka kehtiva õiguse kohaselt (vt
S § 1, § 9 lg 12, ehitusseaduse § 24 lg 1, § 33 lg 61 ja § 34 lg 1 p 14) võib tegevusluba eeldavate projektide keskkonnamõju hindamine toimuda erinevatel menetlusetappidel: nii planeerimismenetluses, ehitusloa taotlemise kui ka kasutusloa taotlemise menetluses. Kuigi PlanS § 1 lg 5 kohaselt ühendatakse võimaluse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega, ei nõua osundatud säte keskkonnamõju hindamist vältimatult planeerimismenetluses. Arvestades vaidluse asjaolusid asus riigikohus seisukohale, et detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik ning keskkonnamõju hindamisest loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni. Eelnevast nähtuvalt puudus selles asjas õiguslik alus nõuda planeerimismenetluse raames keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kolleegium leidis, et eeltoodud asjaoludel ei ole kaebuse esitajal ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. 9. Käesolevalt halduskohus jääb seisukohale, et kohus ei saa asuda lahendama kaebust, mis kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, selliselt pikendataks põhjendamatult menetlust ja koormaks asjatult õigusemõistmist ja menetlusosalisi. Kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et tehtav planeeringuotsus ei saa lõpptulemusel olla õiguspärane. Kohtule nähtub, et
nimetab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Sama seaduse kohaselt on oluline keskkonnamõjuga tegevused nimetatud § -is 6 lg 1, mille hulka kavandatav tegevus ei kuulu, seega ei ole sellest sättest tulenevalt ehk seadusest tulenevalt KSH läbiviimine kohustuslik ja KSH algatamata jätmine ei saa sellel põhjusel viia õigusvastase tulemuseni. Kaebaja viidatud õigusnormidest tuleneb, et linnavalitsusel on kaalumisõigus, seega ei ole tegemist eelmärgitud juhtumiga, st mil oleks juba seadusest tulenevalt KSH kohustuslikkuse nõuet eiratud ja et tulemusena antakse välja õigusvastane haldusakt. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui koheselt ei arvestataks kohustuslikus korras 7 arvestamisele kuuluvaid keskkonnakaalutlusi, siis enam ei saaks linnavalitsus seda küsimust hilisemas planeerimismenetluses õiguspäraselt muuta. Linnavalitsus saab oma seisukohti muuta, niisugust takistust seadus ei sea. Kaebaja viitab
(Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine) lg 1, mis sätestab, et strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja algatab keskkonnamõju strateegilise hindamise üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Viidatud sättest ei tulene aga keeldu algatada KSH hilisemalt, st ei esine takistust, et hiljem ei saaks linnavalitsus tagasi pöörduda küsimuse juurde, kas KSH on vajalik ja kas see algatada või mitte. KSH § 35 rõhutab asjaolusid, millal KSH algatamist tuleb põhjendada ja millal saab selle algatada nt ilma põhjenduseta ( lg 2).
lõikes 1 nimetatud juhtumiga käesolev kavandatav planeering võrreldav ei ole.
lg 2 näeb ette keskkonnamõju hindamise kaalumise vajaduse juhtumid, st et tegemist ei ole juhtudega, mille märgib ära § 6 lg 1.Seega on tegemist mitte seadusest tuleneva kohustusliku KSH läbiviimise juhtumiga. Planeeringuga kaasnevaid mõjutusi saab hinnata konkreetse DP puhul nii selle algatamisel kui ka planeerimismenetluse käigus tehtud uuringutega. Korralduse nr 126-k andmetel kavandatakse ehitamist maa-alale, mis juba on olnud aktiivses kasutuses ja seotud üritusega suurtele rahvamassidele (näituse korraldamine). Vastavalt nähtubki, et Eesti Näituste AS esitas avalduse näitusepaviljonide asemele ehitada valdavalt kuni 4 korruseliste elamute või äriruumidega elamute ja üksikute kuni 6-.korruseliste äriruumidega elamute ehitamiseks. Planeeritava maa-ala suuruseks on 9, 20 ha ja teostatakse ümberkruntimine, tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas Pirita tee 28 kinnistu piires kesklinna segahoonestusalaks. Kuigi kaebajale ei meeldi otsustus rajada sinna kompleks, mida sinna kavandatakse ja ta näeb mitmesuguseid probleeme seotult kompleksi rajamisega, ei ole kohtul võimalik astuda omavalitsuse asemele ja keelata kompleksi rajamist ka siis, kui see toob kaasa senises kaebaja elukeskkonnas muutusi. Loodusvarude taastumisvõime ja looduskeskkonna vastupanuvõime hindamisel arvestatakse juba inimtegevuse poolt mõjutatud tiheasustusalas paikneva keskkonnaga, mille kohta on olemasolevaid andmeid keskkonnaseisundi osas, sj ei ehitata neid infrastruktuure, mis võiks kuuluda
Korraldusest nr 126.-k nähtubki, missugused probleemid tuleb lahendada nt seotult liikluse korraldamisega. KSH on üks neist võimalustest, kuidas teha kindlaks planeeringu elluviimiseks olulised asjaolud, kuid KSH algatamist ei saa mitte alati nõuda seotult nn ettevaatusprintsiibiga. Kaebusest ei nähtu, et objektipõhiselt oleks planeeringualas rajatavatest objektidest mõni selline, mis vajaks seaduse kohaselt kohest KSH algatamist; tegemist on linnaruumis tavapäraste ehitistega, mille avarii korral ei saa levida kiirgust vms selliseid mõjutusi; kaasnevad mõjud oleksid ohuolukordadel eeldatult samasugused, mis kaasneks ka kaebaja omandiga avariilistest olukordadest kaasnevate ohtudega. Missugust kompleksi arendustegevuses välja ehitada, on omavalitsuse otsustuspädevuses ja otstarbekuse küsimused jäävad linnavalitsuse kompetentsi, planeeringuga kavandatu võib suuresti muutuda, kuivõrd dialoog avalikkusega alles algab. Kaebaja nimetatud põhjustel ei ole võimalik linnavalitsusel saavutada olukorda, mil ta tehes nt õigusvastase lõppotsuse, ei peaks oma vigu hiljem parandama ja et kaebaja ei saaks planeeringulahendust vaidlustada. Kuigi kaebustest võib aru saada, et kaebaja käsitluses ehitatakse uut suurt elamurajooni ja sellel on kaebaja jaoks iseseisev tähendus, nähtub kohtule, et tegemist ei ole siiski ka seni asustamata või uurimata alaga, ehitatakse olemasolevate hoonete keskele ning selles mõttes ei ehitata infrastruktuurita alale, mis üldplaneeringu mõttes tekitaks uue iseseisva elamurajooni; see kompleks seotakse olemasolevaga. Kuna tegemist on 8
nimetatud arendustegevusega, mille vajalikkuse üle linna avalike ja erahuvide kontekstis saab otsustada linnavalitsus, see on tema pädevuse piires ja kas omavalitsus saab planeeringu kehtestada, seda käesolevalt kohus ette ära otsustada ei saaks. Õiguslikud võimalused kaitsta oma õigusi ja huvisid näeb ette planeerimismenetlus ka siis, kui KSH ei ole algatatud, sj hinnatakse ka keskkonnamõjutusi. Kuivõrd keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja PlanS § 1 lg 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist
alusel, siis
lg 1 kohaselt ei ole linnavalitsuse algatatud DP realiseerimisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik kaebaja viidatud õiguslikel alustel ja nimetatud põhjustel.
lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta on võimalik. Kui kohtul tuleb möönda kaalutlusotsuse võimalikkust, siis ei ole tegemist
10. Kaebaja ei saavutaks haldusmenetluses ka ühtegi soovitud eelist, kui korraldada KSH koheselt. Kaebusega ei saaks keelata eraisikul oma maale planeeringu algatamist ja omavalitsuse kaalutlusi, mis sinna on otstarbekas rajada. Õigusvastase otsuse tegemise tõenäosus lähtudes asjaolust, et seadus juba kohustab KSH läbiviimise, ei ole kohtu eeltoodud asjaoludel võimalik. Õigusvastaseks võib osutuda otsus nii juhul, kui KSH algatatakse või kui see jääb algatamata. Lõpptulemus on kaevatav ning seda õigust ei saa kaebajalt ära võtta asjaolu, et hetkel KSH-d ei soovita läbi viia. Riigikohus on ka selgitanud, et kehtiva õiguse kohaselt (vt
S § 1, § 9 lg 12, ehitusseaduse § 24 lg 1, § 33 lg 61 ja § 34 lg 1 p 14) võib tegevusluba eeldavate projektide keskkonnamõju hindamine toimuda erinevatel menetlusetappidel: nii planeerimismenetluses, ehitusloa taotlemise kui ka kasutusloa taotlemise menetluses. Kuigi PlanS § 1 lg 5 kohaselt ühendatakse võimaluse korral keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega, ei nõua osundatud säte keskkonnamõju hindamist vältimatult planeerimismenetluses. Seega ei ole välistatud, et KSH teostatakse hoopiski muus etapis, st kui omavalitsusorgan teeb sellise kaalutlusotsuse ja jõuab äratundmisele, et muud vahendid ja viisid ei võimalda keskkonnamõjutusi kindlaks määrata. 11. Kohus leiab, et detailplaneeringu algatamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine koheselt ei ole antud juhul seadusest tulenevalt kohustuslik ning sellest antud etapil loobumine ei vii iseenesest õigusvastase otsustuseni, siis puudub õiguslik alus nõuda koheselt planeerimismenetluse raames keskkonnamõju strateegilist hindamist ja kaebajal puudub põhjendatud huvi toimingu vaidlustamiseks. Esialgses kaebuses on veel märgitud, et muudetakse Tallinna üldplaneeringut oluliselt ja ulatuslikult. Kohus on juba märkinud, et niisuguseid tunnuseid antud juhul ei esine, kuivõrd üldplaneeringus senise maa-ala osas juhtfunktsiooni muutus on planeerimisseaduse kohaselt võimalik. Mitte igasuguse kompleksi ehitamine ei ole samastatav üldplaneeringu olulise või ulatusliku muutmisena ja kui üldse puuduks võimalus üldplaneeringut muuta ilma koheselt KSH menetlust läbi viimata, oleks moonutatud KSH eesmärgid. KSH eesmärgipärasust kohus juba selgitas.
nimetab strateegilise planeerimisdokumendina ära p 1 all üleriigilise, maakonna-, üld-või detailplaneeringu planeerimisseaduse tähenduses.
nimetab, mil on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik ja lg 1 lubab hindamist korraldada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on vastavalt lg 1 p 2 üleriigiline, maakonna- või üldplaneering. Kaebaja viitas veel
lg 1 p 2 ja 3 ja seaduse § 6 lg 1 ja lg 2-4, kuid antud juhul üldplaneeringut ei koostata. 9
lg 2 ja lg 3 rõhutavad otsustusvõimaluse olemasolu ehk nagu kohus eelnevalt märkis, on tegemist kaalutlusotsusega, mida kohus oma otsusega asendada ei saaks ja iseenesest ei ole välistatud, et KSH läbiviimine lõpuks ka otsustatakse kas kaebaja nimetatud põhjustel või hoopiski muudel asjaoludel. Kuigi kaebaja ei nimeta Vabariigi Valitsuse määrust nr 224, mille § 13 p 2 nimetab ära näidisloendis elamurajooni rajamist, nähtub kohtule, et ka siinkohal on omavalitsusel kaalutlusõigus. Keskkonnamõju hindamise vajalikkus võib selguda erinevatel planeeringuetappidel ja see ei välista kaebaja võimalusi esitada kõik oma seisukohad planeeringumenetluses, sj vaidlustada lõpptulemust nii subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusena kui ka nn populaarkaebusena. Kohtule teadaolevalt eskiisi arutelu peaks juba toimuma, seega võidakse muuta nii lähteseisukohti kui kavandatu planeeringuala, otsustada kooskõlastuste ring ja KSH koostamine, kui on sellised ettepanekud või kui omavalitsus kaalub asjaolusid uuesti. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
lg 1 p 2 nõuab seda üldplaneeringu kehtestamisel, ent planeerimisseaduses eristatakse üksteisest üldplaneeringu kehtestamise otsust üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise otsusest ning seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik neid juhtumeid võrdsustada. Üldplaneeringu muutmine võib olla vähese ulatusega ning puudutada vaid ühte kinnisasja, mistõttu menetluslikult keeruka, pikaajalise ja menetlusosaliste jaoks kuluka menetluse läbiviimist ei saa pidada kohustuslikuks ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärki silmas pidades.
lõikes 1 nimetatud juhtumiga vaidlusaluse planeeringu kehtestamine võrreldav ei ole.
lg 2 näeb ette keskkonnamõju hindamise kaalumise vajaduse, kui kavandatakse puhkeala rajamist (p 19) või infrastruktuuri ehitamist (p 10). Käesoleval juhul on planeeringu seletuskirjas (p 3.1) hindamise mittevajalikkust põhjendatud. Planeeringuga kaasnevaid mõjutusi on hinnatud nii seletuskirjas kui ka planeerimismenetluse käigus tehtud uuringutes.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.