3-11-1452/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1452 Haldusasi AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni
3. juuni
4. a otsuse tühistamiseks ning Tallinna Transpordiameti
5. aprilli
6. a käskkirjade nr 1.-1/11/89 ja 1.-1/11/90 tühistamiseks osas, millega lükati tagasi kaebajate põhipakkumus ja alternatiivne pakkumus ja tunnistati edukaks ühispakkujate Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti pakkumus riigihankes „Ühistranspordi elektroonilise piletisüsteemi ost koos tarkvara arenduse ja haldamisega” (viitenumber 118624) Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitajad – vaidlustajad AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa, lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lätt; Vastustaja – hankija Tallinna Transpordiamet, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen; Kolmandad isikud – Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti Asja lahendamise vorm Avalik kohtuistung
7. juunil
8. a Tallinnas Resolutsioon
9. Jätta rahuldamata AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa kaebus Tallinna Transpordiameti
10. aprilli
11. a käskkirja nr 1.-1/11/89 p 3 ja 4 tühistamiseks.
12. Jätta läbi vaatamata AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa kaebus Tallinna Transpordiameti
13. aprilli
14. a käskkirja nr 1.-1/11/90 tühistamiseks.
15. Riigihangete vaidlustuskomisjoni
16. juuni
17. a otsus vaidlustusasjas nr 98-11/118624 jätta muutmata.
18. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt
19. augustil
20. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
21. Tallinna Transpordiamet avaldas
22. mail
23. a riigihangete registris võistleva dialoogina läbiviidava riigihanke „Ühistranspordi elektroonilise piletimüügisüsteemi ost koos tarkvara arenduse ja haldamisega“ (viitenumber 118624) hanketeate.
24. Tallinna Transpordiameti
25. aprilli
26. a käskkirjaga nr 1.-1/11/89: - tunnistati pakkuja ERG Transit Systems (Scandinavia) ja ühispakkujate Ühinenud Piletite AS, OÜ Webpartner ja Mikroelektronika spol s r.o. tingimustele vastavaks (p 1); - tunnistati pakkuja ERG Transit Systems (Scandinavia) ning ühispakkujate Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti pakkumused tingimustele vastavaks (p 2); - tunnistati ühispakkujate AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa põhipakkumus ja alternatiivne pakkumus mittevastavaks (p-d 3 ja 4); - tunnistati ühispakkujate ühispakkujate Ühinenud Piletite AS, OÜ Webpartner ja Mikroelektronika spol s r.o. põhipakkumus ja alternatiivne pakkumus mittevastavaks (p-d 5 ja 6). Ühispakkujate AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa pakkumuse mittevastavaks tunnistamist põhjendati Tallinna Transpordiameti juhataja
27. märtsi 2010 käskkirjaga nr 1.-1/10/55 moodustatud riigihanke komisjoni
28. aprilli
29. a protokollis alljärgnevalt: „
30. Pakkuja Webmedia AS, RTT AS ja Prodata Systems (edaspidi Webmedia konsortsium) esitas põhipakkumuse ja alternatiivlahenduse pakkumuse maksumuse esildise, milles on märgitud piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent miinusmärgiga ehk -0,01% (pakkumuse lk 9 punkt III ja alternatiivse pakkumuse lk 9 punkt III). Tallinna Transpordiamet esitas
31. märtsil ja
32. märtsil 2011 päringud WebMedia konsortsiumile selle kohta, mida tähendavad miinusmärgid kõnealuse tasu protsendi ees. Webmedia konsortsium esitas selgitused
33. märtsi ja
34. märtsi 2011 vastustes ja põhjendas miinusmärgi lisamist fikseeritud maksete eelistamise ja subsideerimisega, kusjuures eelkõige oli põhieesmärgiks saavutada hankes pakkujatest kõige rohkem hindamispunkte nende võimaluste piires, mida riigihankes kehtestatud tingimused ning hindamiskriteeriumid koos nende rakendamise valemitega pakkusid. Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisel näeb sellise tasuprotsendi realiseerimine praktikas välja selliselt, et kas Webmedia konsortsium esitab hankijale igakuiselt vastavad kreedit-arved ja tasub nende alusel või esitab hoopis hankija pakkujale arved ja viimane tasub nende alusel. Vastavalt riigihanke „Ühistranspordi elektroonilise piletimüügisüsteemi ost koos tarkvara arenduse ja haldamisega“ pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE) punktile 6.4 peab pakkumus sisaldama piletimüügisüsteemi ühikuhindasid, süsteemi eest makstavat fikseeritud tasu eurodes ilma käibemaksuta kaks kohta pärast koma ja piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsenti (%) kaks kohta pärast koma ning vastama pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 3 toodud pakkumuse esildise vormile. Piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsent (%) on ostjate poolt müüjale makstava tasu protsent (%) arvutatuna käesoleva hankega hangitava elektroonilise piletimüügisüsteemi kaudu kogutavast piletitulust (käibest) ilma käibemaksuta, välja arvatud ühissõidukites sularaha eest müüdavate üksikpiletite tulu (käive). Piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsent (%) ei tohi ületada 7,0%. Pakkumus, kus eelnimetatud protsent (%) on suurem nimetatud piirväärtusest, tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi. Tulenevalt eeltoodust on piletimüügitehingute (käive) pealt makstav tasu protsent (%) ostjate poolt müüjale makstava tasu protsent, mitte vastupidi nagu Webmedia konsortsium oma selgitustes kirjeldab. Webmedia konsortsiumi poolt nende ärimudelist lähtuv miinusmärgiga protsendi esitamine on vastuolus PEE punkidega 2, 6.4, 6.10 ja 11.4 ning lähteülesande (lk 16 p 7) mõtte ja sättega. PEE punktide 2 ja 4.1 kohaselt tuleb riigihanke esemeks olev piletimüügisüsteemi müük ja sinna juurde kuuluvad teenused teostada vastavalt PEE lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele (lähteülesanne). Lähteülesande lk 16 punktis 7 on ära toodud piletimüügitulu kogumise põhimõte, mille kohaselt müüja kohustub piletitulemi iganädalaselt üle kandma ostjate 2 poolt määratud arvelduskontodele. Müüja esitab ostjatele kuu piletitulemi kogumise eest ettenähtud teenustasu arve koos kuu aruandega ja ostjad tasuvad müüjale teenustasu
35. päeval alates arve saamisest. PEE punkti 11.4 kohaselt esitab müüja ostjale süsteemi arendamise, haldamise ja hoolduse eest arved, mille ostjad kohustuvad tasuma
36. päeval selle esitamise päevast arvates. Seega on nii PEE tingimustes ja lähteülesandes sõnaselgelt väljendatud põhimõte, et ostjad tasuvad müüjale arvete alusel. PEE punkti 6.10 kohaselt ei ole pakkujal lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega tingimusi, mis ei tulene hanketeatest ja pakkumuse esitamise ettepanekust ning nende lisadest. Riigihangete seaduse eesmärgiks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 47 lõikest 2 ning riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest lähtuvalt ei ole hankijal õigust tunnistada vastavaks pakkumust, milles esinevad sisulised erinevused hanketeates või pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustest. Antud juhul ei saa täidetud riigihangete seaduse eesmärk kui hankija lähtuks üksnes ühe pakkuja - Webmedia konsortsiumi ärimudelist, mille eesmärgiks on miinusmärgi lisamisega kõrvaldada hankest kõik teised pakkujad ja seeläbi riigihange võita. Antud juhul on Webmedia konsortsiumi pakkumuses tegemist näiliku, pelgalt matemaatiliste instrumentidega parima tulemuse saavutamiseks. Hankijal on õigus ja kohustus viia hankemenetlus läbi sisuliselt ja lähtudes riigihangete seaduse sätetest ning käesoleva riigihanke hanketeates ja pakkumuse esitamise ettepanekus toodud hankija nõuetest. Lähtudes eeltoodust tuleb Webmedia konsortsiumi poolt tehtud põhipakkumus ja alternatiivlahenduse pakkumus tunnistada mittevastavaks.“
37. Tallinna Transpordiameti
38. aprilli
39. a käskkirjaga nr 1.-1/11/90 tunnistati edukaks ühispakkujate Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti pakkumus (vaidlustuskomisjoni toimiku CD-l).
40. Ühispakkujad AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa esitasid
41. mail
42. a Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palusid tunnistada kehtetuks Tallinna Transpordiameti
43. aprilli
44. a käskkirja nr 1.-1/11/89 punktid 3 ja 4 ning käskkiri nr 1.-1/11/90 osas, millega tunnistati edukaks ühispakkujate Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti pakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis
45. juuni
46. a otsusega nr 9811/118624 ühispakkujate AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa vaidlustuse rahuldamata. Otsust põhjendati vaidlusaluses osas alljärgnevalt: „
47. Vaidlustaja põhipakkumuse mittevastavaks tunnistamise põhjusena on Hankija poolt välja toodud asjaolu, et pakkumuse maksumuse esildises (pakkumus maksumuse tabel, osa III, pakkumuse lk 9) on piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent miinusmärgiga -0,01 %. RHS § 47 lg 2 alusel lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates, hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Kontrollimaks Hankija otsuse õiguspärasust Vaidlustaja põhipakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks, tuleb RHS § 47 lg-st 2 tulenevalt kontrollida, kas esinevad Hankija 21.04.2011 käskkirja nr 1.-1/11/89 p-s 3 välja toodud mittevastavused PEE-s kehtestatud tingimustele, Komisjoni protokollis esitatud põhjendustel. 9.
48. PEE p 2 sõnastab riigihanke eseme, milleks on Tallinna linna ja Harjumaa ühistranspordile elektroonilise ühistranspordi piletimüügisüsteemi ostmine koos tarkvara arendamise ja hooldusega. Tehniline kirjeldus on esitatud pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 1 (Tehniline kirjeldus). Müüja ülesandeks on riigihanke esemeks oleva piletimüügisüsteemi müük ja selle käikuandmiseks ja kasutamiseks vajalikud tarkvara arendamis-, häälestus-, katsetus ja seadistustööd sh andmekaitse nõudmistest ja ettekirjutustest tulenevad tööd ning nelja-aastase kohapealse haldus-, hooldus ja garantiiteenuse osutamine, mille eest ostjad ei pea maksma lisatasu. PEE p 4.1 kehtestab, et riigihanke esemeks olev piletimüügisüsteemi müük ja sinna juurde kuuluvad teenused tulevad teostada vastavalt pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele. Põhilahenduse kohaselt kantakse isikuandmed ja piletitooted sõidukaardile vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 2.
49. Komisjoni protokollist nähtub, et Vaidlustaja põhipakkumuse vastuolu PEE p-dega 2 ja 4.1 seisneb selles, et riigihanke esemeks olev piletimüügisüsteemi müük ja sinna juurde kuuluvad teenused tuli teostada vastavalt PEE lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele (lähteülesanne). Hankija hinnangul ei vasta põhipakkumus aga tehnilisele kirjeldusele. Seega saab Vaidlustaja pakkumus olla eelnimetatud PEE punktidele mittevastav üksnes siis, kui tuvastatakse selle mittevastavus tehnilise kirjeldusele. 3 9.
50. PEE p 6.4 kohaselt pakkumus peab sisaldama piletimüügisüsteemi ühikhindasid, süsteemi eest makstavat fikseeritud tasu eurodes ilma käibemaksuta kaks kohta pärast koma ja piletimüügitehingute (käive) pealt makstavat protsenti (%) kaks kohta pärast koma ning vastama pakkumuse esitamise ettepaneku lisas 3 toodud pakkumuse esildise vormile. Piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsent (%) on ostjate poolt müüjale makstava tasu protsent (%) arvutatuna käesoleva hankega hangitava elektroonilise piletimüügisüsteemi kaudu kogutavast piletitulust (käibest) ilma käibemaksuta, välja arvatud ühissõidukites sularaha eest müüdavate üksikpiletite tulu (käive). Piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsent ei tohi ületada 7,0%. Pakkumus, kus eelnimetatud protsent (%) on suurem nimetatud piirväärtusest, tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi. Komisjoni protokolli kohaselt seisneb Vaidlustaja pakkumuse mittevastavus PEE p-le 6.
51. selles, et piletimüügitehingute (käive) pealt makstav tasu protsent (%) peab olema ostjate poolt müüjale makstava tasu protsent, mitte vastupidi. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi näitamine miinusmärgiga (-0,01 %) Vaidlustaja pakkumuses on vastuolus PEE p-ga 6.
52. 9.2.
53. PEE p 6 kehtestab nõuded pakkumusele ning pakkumuse koostamise juhendid, mistõttu pakkumuste koostamisel tuli arvestada PEE p-s 6 esitatud tingimusi ning pakkumuste maksumuste (sh piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi) esitamisel PEE lisa nr 3 antud vormil tuli arvestada muuhulgas PEE p-s 6.4 toodud tingimusi. Seetõttu ei ole õige vaidlustuses esitatud seisukoht, et Hankija püüab tuletada miinusmärgiga protsendinäitajate keeldu PEE-s ettenähtud arveldamiskorrast. Tegelikult on PEE p-s 6.4 kehtestatud otseselt nõuded pakkumuse maksumuse esitamisele. 9.2.
54. PEE p-s 6.4 on expressis verbis tingimus, et piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsent (%) on ostjate poolt müüjale makstava tasu protsent (%) arvutatuna käesoleva hankega hangitava elektroonilise piletimüügisüsteemi kaudu kogutavast piletitulust (käibest) ilma käibemaksuta. Seejuures on PEE p-s 1.6 antud terminite tähenduse kohaselt „ostjad” Tallinna Transpordiamet, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Tallinna Ettevõtlusamet, kes on sõlminud lepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga ning „müüja” on edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja, kellega on sõlmitud leping. Kõnealusest sõnastusest saab üheselt järeldada üksnes seda, et kõnealust tasu maksavad ostjad müüjale ning ole mõistlik eeldada, et selget sõnastust tuleks mõista kirjutatule vastupidiselt, s.o, et tegemist võiks olla müüja poolt ostjatele makstava tasuga. 9.2.
55. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et kuna Hankija on PEE p-s 6.4 kehtestanud piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu ülempiiri (7,0%), millest suurema protsendi näitamisel lükatakse pakkumus tagasi, kuid ei ole näidanud alampiiri, ei ole Hankija sellist piiri kehtestanud. PEE p-s 6.4 on Hankija kehtestanud, et piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsent on ostjate poolt müüjale makstava tasu protsent, mistõttu olukord, mille tulemusena tasu hakkab maksmine müüja ostjatele ei ole eeltoodud tingimusega kooskõlas. Seega ei pidanudki Hankija kehtestama n.ö „miinustesse minevat” alampiiri, sest see ei vastaks tingimusele, et kõnealust tasu maksvad ostjad müüjale. 9.2.
56. Vaidlustuskomisjon seisukohal, et PEE p-s 6.4 ei ole tegemist mitmetimõistetava või ebaselge tingimusega, vähemalt osas mis puudutab piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi näitamist miinusmärgiga, mille tulemuseks on tasu maksmine müüja poolt ostjale, seega vastupidiselt punktis selgelt sõnastatud tingimusele. Vaidlustuskomisjon möönab, et PEE p-s 6.4 sõnastuse mõttes võiks probleemne olla tasu pakkumine 0%-ga, mida kinnitavad ka Hankija esindaja 14.
57. ja 15.03.2011 e-kirjad, samas puudub 0%määra osas käesoleval juhul vaidlus. 9.
58. Komisjoni protokollis ei ole otseselt põhjendatud, milles seisneb Vaidlustaja pakkumuse mittevastavus PEE p-le 6.10, mille kohaselt ei ole pakkujal lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega tingimusi, mis ei tulene hanketeatest ja pakkumuse esitamise ettepanekust ning nende lisadest. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustaja seisukohaga, et tema pakkumusi ei saa käsitleda tingimuslike pakkumustena, kuna nendes ei ole esitatud lisatingimusi. Samas on Vaidlustaja põhipakkumuses ja alternatiivses pakkumuses esitatud piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent miinusmärgiga, mille tulemusel, vastuolus PEE p-ga 6.4, maksaks müüja tasu ostjatele, mistõttu tegemist on pakkumustes tingimuste esitamisega, mis ei tulene hanketeatest, PEE-st ega nende lisadest, mistõttu esineb Vaidlustaja pakkumuse vastuolu ka PEE p-ga 6.
59. 9.
60. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta PEE p-le 11.4, mille kohaselt müüja esitab ostjatele (Tallinna Transpordiamet, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Tallinna Ettevõtlusamet) süsteemi arendamise, haldamise ja hoolduse eest arved, mille ostjad kohustuvad tasuma
61. päeval selle esitamise päevast arvates. Komisjoni protokollis on leitud, et PEE p 11.4 kohaselt peab müüja esitama arved, mida ostjad on kohustatud tasuma, mistõttu vastupidine olukord ei ole PEE-ga kooskõlas. 9.
62. PEE lisas 1 esitatud tehnilise kirjelduse p-s 7 on kehtestatud piletimüügitulu kogumise ning tellijale üleandmise kord, mille kohaselt müüja kohustub piletitulemi iganädalaselt üle kandma ostjate määratud arvel- 4 duskontole, esitama ostjatele kuu piletitulemi kogumise eest ettenähtud teenustasu arve koos kuu aruandega mille ostjad kohustuvad tasuma
63. päeval alates vastava arve saamisest. Vaidlustuskomisjon nõustub Komisjoni protokollis esitatud seisukohaga, et piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi näitamine miinusmärgiga ei ole kooskõlas ka eeltoodud tehnilise kirjelduse (lähteülesande) punktiga. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja pakkumus, käesoleva otsuse p-s 9.1 näidatud põhjusel, vastuolus ka PEE p-dega 2 ja 4.
64. 9.
65. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohane Vaidlustaja viide Riigikohtu
66. novembri otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-44-
67. Riigikohtu kõnealusest lahendist ei ole Riigikohus võtnud seisukohta, et ristsubsideerimine oleks alati ning igal juhul lubatud. Käesoleval juhul on Hankija poolt PEE p-s 6.4 arusaadavalt kehtestatud tingimus, millest tulenevalt ei ole piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi esitamine miinusmärgiga lubatud ning kuna kõnealust tingimust ei ole RHS-is ettenähtud korras tähtaegselt vaidlustatud, tuli sellest ka juhinduda.“
68. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas
69. juuni
70. a otsusega nr 96-11/118624 ühispakkujate Ühinenud Piletite AS, OÜ Webpartner ja Mikroelektronika spol s r.o. vaidlustuse osaliselt ning tunnistas kehtetuks Tallinna Transpordiameti
71. aprilli
72. a käskkirja nr 1.-1/11/89 osas, millega lükati tagasi nimetatud ühispakkujate põhipakkumus ja alternatiivne pakkumus (p-d 5 ja 6) ja Tallinna Transpordiameti
73. aprilli
74. a käskkirja nr 1.-1/11/90 osas, millega tunnistati edukaks ühispakkujate Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti pakkumus.
75. Ühispakkujad AS WebMedia, RTT AS ja Prodata Systems nv/sa esitasid
76. juunil
77. a Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni
78. juuni
79. a otsuse tühistamiseks ning Tallinna Transpordiameti
80. aprilli
81. a käskkirjade nr 1.-1/11/89 ja 1.-1/11/90 tühistamiseks osas, millega lükati tagasi kaebajate põhipakkumus ja alternatiivne pakkumus ja tunnistati edukaks ühispakkujate Business IT Partner OÜ ja Kentkart EGE Elektronik San. Ve Tic. Ltd Sti pakkumus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
82. WebMedia väited:
83. Miinusmärgiga piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent ja lepingujärgse piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent vastab kõikidele riigihankes kehtestatud nõuetele. Puudub vaidlus, et WebMedia pakkumuses esitatud PEE lisas 3 toodud pakkumuse esildise vorm on nõuetekohane. PEE p-s 6.4 sätestatud piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi definitsioon ei kehtesta nõudeid riigihanke menetluses pakkumuse esildise vormi täitmisele, vaid üksnes aitab selgitada vastavat hindamiskriteeriumit. Pakkumuste vastavuse kontrollimisel RHS § 47 alusel peab hankija teostama kontrolli lähtuvalt tema poolt kehtestatud tingimustest ja pakkumustes märgitust ning hankija ei saa kõikidele riigihankes kehtestatud nõuetele vastavate pakkumuste vastavuse kontrollimisel hakata andma sisulisi hinnanguid pakkumuste majanduslikule mõjule ja sellest lähtuvalt need tagasi lükata mittevastavuse tõttu. Pakkumustes esitatud maksumuste suuruse analüüsimiseks on RHS §-s 48 ette nähtud eraldiseisev menetlus.
84. Miinushindade esitamine pakkumuses ei saa olla käsitletav pakkumuse mittevastavusena riigihankes kehtestatud nõuetele olukorras, kus miinushindade esitamise keeldu riigihankes kehtestatud ei ole. Hankija on sisuliselt asunud võrdlema pakkumuste maksumusi lähtuvalt kehtestatud hindamiskriteeriumitest ning tuvastanud, et hankija ei ole PEE-s kehtestatud hindamiskriteeriumite rakendamise valemit ette nähes arvestanud “0” või miinushindade pakkumise võimalusega. Nimetatud asjaolu ei anna aga hankijale alust teha pakkumuse tagasilükkamise otsust RHS § 47 alusel. Hankija on sisuliselt asunud hindama kaebuse esitaja pakkumuse majanduslikku sisu lähtuvalt hindamiskriteeriumitest ja nende rakendamise valemist, mida aga ei saa pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus teha (vt haldusasi nr 3-09-3099). 5
85. Olukorras, kus hankija ei ole riigihanke alusdokumentides kehtestanud selgesõnalist kuluridadel miinusmärgiga protsentnäitajate esitamise keeldu, ei saa seda tulenevalt hankemenetluse formaliseerituse ning pakkujate võrdse kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kunstlikult tuletada ka PEE-s ette nähtud arvelduskorrast (arvete esitamine, maksete teostamine) või hankija esitatud selgitusest, mida ta peab silmas piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi all.
86. Riigikohus on jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi vaidluses
87. novembril
88. a tehtud otsuses nr 3-3-1-44-09 asunud seisukohale, et konkurssidel osalemisel on ristsubsideerimine üldreeglina lubatud. Jäätmeveokonkursside ja riigihankemenetluste läbiviimise eesmärgid ja üldpõhimõtted on sisuliselt samad. Võttes arvesse, et jäätmeveokonkurssidega seotud avalik huvi on võrreldes vaidlusaluse riigihankega suurem (s.o inimeste tervise ja keskkonna kaitsega seotud avalik huvi), on olukorras, kus jäätmeveokonkurssidel on “0” ja miinusmärgiga hindade pakkumine lubatud ja praktikas isegi tavapärane, kuluridade vaheline ristsubsideerimine ja miinushindadega kuluridade näitamine kaebuse esitaja hinnangul vaieldamatult samuti lubatavad. Riigikohtu lahendist, et õigustatud ei saa olla ristsubsideerimise keeld, kui sellist keeldu selgesõnaliselt ei tulene RHS-st või PEE-st. On selge, et RHS ei sätesta kuluridade vahelist ristsubsideerimise keeldu, samuti ei sisalda PEE ega muud riigihanke alusdokumendid selgesõnalist kuluridade vahelise ristsubsideerimise ega miinusmärgiga protsentnäitajate esitamise keeldu. Seega on riigihankes kuluridadel miinusmärgiga protsentnäitajate esitamine lubatud ja seda ei saa käsitleda pakkumuse mittevastavusena kehtestatud tingimustele.
89. VAKO on otsuses väljendanud seisukohta, et ristsubsideerimise keeld tuleb PEE p-s 6.4 esitatud mõistest „piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent“. WebMedia on seisukohal, et esitatud määratlusega ei kehtestata nõudeid riigihankes pakkumuse maksumuse esildise vormi täitmisele. Kaebuse esitaja pakkumuses on tasuprotsent esitatud täpsusega kaks kohta pärast koma ning kehtestatud ülempiiri ületatud ei ole. Kui hankija soovis alampiiri siiski ette näha, tulnuks see selgesõnaliselt sätestada PEE-s.
90. Hankija püüab tuletada protsentnäitajate „loogilist alampiiri“ ehk miinusmärgiga protsentnäitajate esitamise keeldu ja seega kaebuse esitaja pakkumuste mittevastavust tehnilisele kirjeldusele (lähteülesandele) kunstlikult PEE-s ettenähtud arveldamiskorrast ja piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi kohta esitatud selgitusest. WebMedia pakkumus ei ole vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ostjad tasuvad müüjale arvete alusel. Hankija tasubki kaebuse esitajale viimase poolt esitatavate arvete alusel hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sh piletimüügitehingute (käibe) ja lepingujärgse piletimüügitehingute (käibe) pealt. Hankija tasub kaebuse esitajale nimetatud summad kogumis kulureal “piletimüügisüsteemi fikseeritud maksumus” märgitud summa tasumisel, mis toimub samuti kaebuse esitaja poolt arve esitamise teel. Sellises olukorras ei ole kaebuse esitaja pakkumuses mingil moel muudetud hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks PEE-s kehtestatud kaebuse esitaja ja hankija õiguste ja kohustuste tasakaalu ning miinusmärgiga protsentnäitajate esitamine ei ole vastuolus ühegi riigihanke alusdokumendis kehtestatud tingimuse ega põhimõttega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tagajärjena ettevõtlusvabaduse intensiivset riivet kaasa toovat ristsubsideerimise keeldu ei saa tuletada hoopis teistsugust eesmärki kandvatest sätetest, antud juhul arvelduskorda reguleerivatest sätetest ja mõiste selgitusest.
91. Hankija on pakkujatele
92. märtsil
93. a ja
94. märtsil
95. a vahetult enne pakkumuste esitamist edastanud selgitused, mille kohaselt võiksid kõik pakkujad pakkuda 0%. Sellega andis ta selge signaali, et arvelduskorra põhimõtted (arvelduste liikumise suund) ja kõnealuste kuluartiklite definitsioonis kasutatud väljend „ostja maksab müüjale“ ei oma mingit tähendust konkreetsete kuluartiklite puhul nende hinna määratlemisel ning seega ei saa neid kasutada ka kuluridade vahelise ristsubsideerimise keelu tuletamisel. Hankija vastavate selgituste 6 alusel oli kaebuse esitajal põhjendatud järeldada, et lubatud on esitada piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent ka miinusmärgiga. Seda eelkõige olukorras, kus kogu pakkumust tervikuna arvestades toimubki projekti elluviimisel tasustamine selliselt, et „müüja“ (s.t pakkuja) osutab hankijale konkreetset teenust või müüb konkreetse asja ning ostja (s.t hankija) tasub selle eest müüjale. On selge, et sellises olukorras ei muutu üksikute kuluartiklite raames arvelduste liikumise suuna muutumisel ei hankelepingust tulenevate poolte õiguste ja kohustuste tasakaal ega hanke struktuur. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hankija on tagantjärele pärast avastust, et ta ei ole alusdokumentides hindamiskriteeriumite rakendamiseks valemi kehtestamisel kõikide lubatud võimalustega osanud arvestada, asunud kunstlikult tuletama alampiiri PEE arvelduskorda reguleerivatest punktidest, kuigi on enne pakkumuste esitamise tähtpäeva möönnud, et alampiiri alusdokumentides kehtestatud ei ole. Veelgi enam, kaebuse esitajale jääb tervikuna arusaamatuks, kuidas saavad olla omavahel võrreldavad arvelduskorra ja PEE p-s 6.4 esitatud määratlust arvestades „+“ ja „0“ protsentnäitajatega pakkumused, kuid „-„ ja „0“ protsentnäitajatega pakkumused mitte. „0“ ja miinusmärgiga protsentnäitajate puhul muutub kuluridade lõikes projekti majanduslik sisu arvelduskorda silmas pidades sisuliselt samaväärseks, sest ka „0“ protsentnäitajate pakkumise korral subsideerib pakkuja vastavat tegevust riigihanke teiste kuluridade või lausa teiste projektide arvelt. Hankija on selgesõnaliselt nõustunud protsentnäitajaga „0“, kuigi arvelduskorda ja PEE p-s 6.4 esitatud määratlust arvestades ei toimu sellisel juhul arvete esitamist.
96. Piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent on lisaks kaebuse esitaja pakkumusele ka vähemalt Ühendatud Piletite ning Business IT Partner pakkumuses väiksem, kui on vastava protsendi teenimiseks pakkuja poolt teostatavate tegevuste tegelikud kulud (s.t opereerimiskulud). Reaalselt subsideeritaksegi riigihankes vastavaid tegevusi hankija poolt tasumisele kuuluva fikseeritud tasu arvelt. Kui eeldada, et opereerimiskulud on sisuliselt samas suuruses kõikidel pakkujatel ning lähtuda seejuures piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi määratlemisel hankija poolt aktsepteeritud kolmanda isiku lepingujärgse piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi määrast (3,51%), siis tuleb järeldada, et Business IT Partner subsideerib piletimüügitehingute (käibe) pealt makstavat tasu hankija poolt teostatava püsimakse arvelt 3,50% ulatuses piletikäibest, Ühendatud Piletid 3,51% ulatuses ning kaebuse esitaja 3,52% ulatuses. Kaebuse esitaja jaoks jääb tervikuna arusaamatuks, missugusest PEE punktist tuleneb keeld subsideerida piletimüügitehingute (käibe) pealt makstavat tasu 3,52% ulatuses, kuid lubatud on subsideerida 3,50% või 3,51% ulatuses. Alus hankija selliseks käsitluseks PEE-s puudub. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist on pakkujate meelevaldse ebavõrdse kohtlemise situatsiooniga (vastuolu RHS § 3 p-ga 3), samuti ei ole tagatud hankemenetluse läbiviimise läbipaistvus ja kontrollitavus (vastuolu RHS § 3 p-ga 2).
97. Arvelduste liikumise suunast lähtuvalt kuluartiklite vahelise ristsubsideerimise keelu tuletamine on põhjendamatu ja ebaloogiline olukorras, kus hankija on riigihankes palunud pakkujatel ette näha ka kliiringmooduli. Nimelt on PEE tehnilise kirjelduse (Lisa 1) p-s 1.2.4 hankija soovinud süsteemi osaks kliiringmoodulit, mille üldiseks sisuks on vastastikuste tasumisele kuuluvate rahasummade tasaarvestuse võimaldamine. Kliiringsuhtesse astudes ei saa lepingupooled 100%-liselt eeldada, et arveldused konkreetse kliiringpartneriga toimuvad just konkreetses suunas või ühesuunaliselt (nt ei saa eeldada, et piletimüügitehingute (käibe) pealt makstav tasu makstaksegi hankija poolt reaalselt pakkujale kui operaatorile). Kliiringsuhte pool peab olema valmis nii teostama makseid kui ka makseid vastu võtma sõltuvalt iga kliiringperioodi lõpp-arvestuse tulemustest. Arvestades kõnealuse riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu ülesehitust ja sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei saa praktikas vastava hankelepingu täitmisel mingil moel toimuda iga kliiringperioodi lõpus hankija poolt maksete tegemist pakkujale (nagu on märgitud näiteks PEE p-s 6.4). Hankija poolt operaatorile tasumisele kuuluv summa moodustab marginaalse summa võrreldes pakkuja (operaatori) 7 poolt hankijale tasumisele kuuluvate summadega, mistõttu tasaarvestuse tulemusena teostatakse hankelepingu täitmisel makseid ainult suunal operaatorilt (pakkujalt) hankijale. Eelnevast tulenevalt ei toimu praktikas PEE p-s 6.4 ja 11.4 kirjeldatud viisil piletimüügitehingute (käibe) pealt hankija poolt pakkujale tasuprotsendi maksmist, vaid kliiringu tulemusena teostatakse igal juhul vastav makse selliselt, et pakkuja teeb pärast tasaarvestust ülekande hankijale. Kirjeldatud olukorras on asjakohatu ja põhjendamatu tuletada arvelduskorra põhimõtetest ja vaidlusaluse protsentnäitaja olemust selgitavast määrangust kuluridade vahelise ristsubsideerimise keeldu ja seega keeldu esitada vastavad protsentnäitajad miinusmärgiga.
98. Hankija käitumine on vastuolus hea halduse põhimõttega, mille kohaselt ei tohi hankija tegevus olla pakkujaid eksitav. Valemit õigeaegselt ei vaidlustatud ning puudub igasugune PEE-st tulenev võimalus teha kehtestatud valemi rakendamisse erandit miinusmärgiga pakutud tasuprotsentide osas. Hindepunktid või nende andmise matemaatiline võimatus saab selguda ainult kehtestatud valemite rakendamisel. Hankija etteheited, mille kohaselt on kaebuse esitaja matemaatilisi instrumente kasutades teinud kunstliku hinnapakkumise eesmärgiga sõlmida riigihanke tulemusena hankeleping, on kohatud ega rajane kehtestatud PEE tingimustel, kuna pakkujatel ongi riigihankemenetlustes osalemisel huvi ja ülesanne teha võimalikult soodne pakkumus kehtestatud nõuete raamides. Kaebuse esitaja leiab, et miinusmärgiga protsentnäitajate kehtestamine on tervikuna kooskõlas ka PEE lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 1.1 sätestatud loodava süsteemi peamiste eesmärkidega, tagades pakkuja ja hankija vahelistes suhetes hankijale kaasnevate halduskulude vähenemise ning maksimaalse piletitulu kogumise. Kaebuse esitaja pakkumus on märkimisväärselt soodsam võrreldes kolmanda isiku pakkumusega. Opereerimise teenustasu (piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsent) suurus moodustab ebaolulise summa võrreldes mis tahes muude süsteemis liikuvate summadega, mistõttu on riigihanke mastaabis tegemist tühiste summadega, mille liikumise suuna selgitusest (eirates hankes nõutavat kliiringmoodulit) püüavad hankija ja VAKO tuletada kuluridade vahelise ristsubsideerimise ja seega miinusmärgiga protsentnäitajate esitamise keeldu. Koostoimes PEE-s ettenähtud kliiringureeglitega on üllatav, alusetu ja ebaproportsionaalselt koormav seisukoht, et just konkreetsete kuluartiklite kontekstis arvelduste liikumise suuna muutusest tuleneb kuluridade vahelise ristsubsideerimise keeld.
99. Hankija on ebaõigesti leidnud, et WebMedia põhipakkumus ja alternatiivne pakkumus sisaldavad lisatingimusi. Kaebaja seisukohaga nõustus ka vaidlustuskomisjon.
100. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on õigusvastane, sest sellele eelnev kaebuse esitaja põhi- ja alternatiivse pakkumuse vastavuse kontrollimine on õigusvastane, mistõttu on õigusvastaselt toimunud ka pakkumuste hindamine.
101. WebMedia nõustub vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 12.2 esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole RHS § 47 lg-ga 1 ja § 3 p-ga 2 kooskõlas hankija otsus lükata tagasi kaebuse esitaja alternatiivne pakkumus põhjusel, et väidetavalt on kaebuse esitaja alternatiivse pakkumuse koostamisel rikutud keeldu salvestada kaardi omaniku (esitaja) andmeid ja piletitoodete andmeid kaardile.
102. Tallinna Transpordiamet palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited:
103. Pakkumuses pidid pakkujad esitama a) fikseeritud maksumuse ja b) piletimüügitehingute (käibe) pealt makstava tasu protsendi koos ühikuhindadega. Pakkujad esitasid punktis a) nõutud hinna, kuid punktis b) hinda ei esitanud, vaid märkisid esitatud numbri ette miinuse (negatiivse hinna).
104. Kaebus ja vaidlustus on rajatud väärarusaamale, justkui oleks vajalik tõendada RHS keelu olemasolu esitada pakkumusi miinushindadena (p 2.1.6) või justkui püüaks hankija tagantjärgi kehtestada sellist keeldu (p 2.3.7; 2.4.6) või hindaks hoopis pakkumuse majanduslikku mõju (p 2.1.4). Tegelikult taandub vaidlus sellele, et pakkujad ei ole esitanud konkreetsetes nimetustes hinda ja on muutnud omal algatusel hanke sisu võttes endale justkui vabaduse haka- 8 ta teatud punktides hoopis ise hankijale raha maksma. Olukord, kus pakkuja nõustub tegema hankijale midagi tasuta (null pakkumine), ei ole võrreldav olukorraga, kus pakkuja soovib hankijale hoopis peale maksta. Vastavalt PEE punktile 6.10 pole pakkujal lubatud esitada tingimusi, mis ei tulene hanketeatest ja pakkumuse esitamise ettepanekust ning nende lisadest.
105. Kaebus tugineb olulises osas VAKO ja seonduvatele esimese astme ja ringkonnakohtu otsustele, mis puudutasid kaudselt ka pakkuja õigust märkida kulureale
106. Viidatud vaidluse põhisisuks oli siiski see, et hankija lükkas pakkumused tagasi üldiselt ja põhjuseid isikustamata. Ringkonnakohus ei väljendanud, et 0 summa märkimist peab hankija aktsepteerima. Nimelt on ringkonnakohtu lahendis 3-09-3099 kasutatud hoopis järgmist fraasi „Asjaolu, et mõni pakkuja on mõne töö hinnaks märkinud 0 krooni, ei tähenda, et ka teised pakkumused ei vasta töö tehnilisele kirjeldusele“. Niisiis ei tühistatud lahendis hankija otsus mitte sellepärast, et too ei aktsepteerinud pakkumusi hinnaga 0 krooni, vaid sellepärast, et hankija ei olnud oma seisukohti pakkujate kaupa konkretiseerinud ja soovis tagasi lükata kõik esitatud pakkumised. Lisaks on nimetatud vaidluses oluline erisus selles, et seal käsitleti kuluartiklite märkimist, mitte seda hinda, mida pakkuja hankijalt teenuse eest võtta soovib. Kuluartikli märkimata jätmine on oluliselt erinev hinna märkimata jätmisest. Niisiis ei toeta viidatud kaasus pakkujate väidet justkui oleks neil õigus hankijale teenuse hinna pakkumise asemel muuta hoopis hanke ülesehitust ja pakkuda hankijale teenuse osutamise eest raha või võtta raha kuskilt mujalt.
107. Lisaks leiavad vaidlustajad endale tuge Riigikohtu lahendist 3-3-1-44-09 (p 18 jj), kus kohus viitas, et jäätmeseaduse kontekstis ei ole ristsubsideerimine keelatud. Isegi kui näha analoogiat jäätmekäitluse praktikaga, puudutab viidatud kaasus jällegi olukorda, kus pakkujad olid sisuliselt nõus pakkuma ühte teenust tasuta (vt otsuse p 8). Tuleb möönda, et pakkujal võib olla võimalus pakkuda oma teenust tasuta ilma, et see muudaks hanke ülesehitust. Meie kaasuses ei ole pakkuja pakkunud oma teenust tasuta, vaid otsustanud selle eest peale maksta.
108. Negatiivse summa märkimist tasu kontekstis saab mõista üksnes sellena, et pakkuja on nõus hankijale ise selle ühiku osas peale maksma. Niisiis muutub olemuslikult hanke struktuur – PEE kohaselt pidi hankija maksma pakkujale, pakkumuse kohaselt jällegi pakkuja hankijale. Selliselt ei vasta pakkumus PEE nõuetele, kuivõrd pakkuja ei ole ühiku III kohta hankijale makstava tasu protsenti märkinud. Nimetatud vastuolu ei õnnestunud lahendada ka pakkujale esitatud küsimuste kaudu. Lisaks on pakkujate selgitus igal juhul ebaloogiline, kuivõrd hanke p 7.12 nähtuvalt pidi punkti 6.
109. alusel esitatama ka „lepingujärgne piletimüügitehingute pealt makstav tasu protsent“. Nimetatud ühikut ei ole kuidagi võimalik ristsubsideerida fikseeritud tasuga, kuivõrd uuel lepinguperioodil fikseeritud tasu komponent puuduks üldse – nimelt puudub sellisel juhul vajadus teha investeeringuid seadmetesse.
110. Pakkujate väide justkui oleks tegemist hankija katsega kehtestada tasu protsendile alampiiri, on vale. Summal mida hankija tasub pakkujale on loogiline alampiir, milleks on null. Vastupidisel juhul muutub suhe suhteks, kus tasuma hakkab pakkuja. Kaebusega soovitakse moonutada hanke ülesehitust ja saavutada ebaausalt olulisel määral lisapunkte.
111. Kaebuses väidetakse, et PEE puhul ei tohiks mingil juhul arvestada PEE teistes osades esitatud informatsiooniga selgitamaks PEE konkreetsete sätete mõtet. Kaebajate endi poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-44-09 (p 25-26) on aga selgelt märgitud, et konkreetse vaidlusaluse sätte (p 4.6.) tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada hanke eesmärke ja teisi PEE punkte (näiteks p 7.7).
112. PEE punktist 7.
113. nähtub et pakkumus tuleb esitada selliselt, et selles sisaldub lepingujärgne piletimüügitehingute (käibe) pealt makstav tasu protsent (%) punkti 6.9 alusel. P 6.9 omakorda sätestab „Pakkumus peab sisaldama lepingujärgse piletimüügisüsteemi tarkvara arendamise, süsteemi haldamise ja hoolduse teenuse osutamise perioodil piletimüügitehingute (käive) pealt makstava tasu protsenti …“. Antud juhul ei ole vaidlustajad esitanud protsenti, mida nende tehingute pealt hankija peaks pakkujale maksma. Miinushinna esitamine tähendab se- 9 da, et hinda esitatud ei ole. Riigikohtu viidatud lahend ei ütle, et hankija peaks lubama ristsubsideerimist selliselt, et peab pakkujale lubama hoopis teenuse osutamist hankijale pealemaksmise teel. See tähendaks sisuliselt hankedokumentide muutmise lubamist pakkuja initsiatiivil.
114. Ekslik on käsitlus (2.3.8), justkui oleks tegemist sarnase olukorraga Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-09-3081 (p 12). Nimetatud lahendis oli tegemist ilmselt mitmetimõistetavalt sõnastatud kvalifitseerimistingimusega. Ringkonnakohus nõustus pakkujate poolse tingimuse tõlgendusega, kuivõrd see kattus ka mh eri- ja ainuõiguste andmise reeglistikuga ja oli muidu loogiline. Mingil juhul ei kehtestanud ringkonnakohus reeglit, mille kohaselt on pakkujatel võimalus hanketingimusi igal ajal oma soovi järgi sisustada. Pakkuja õiguste kaitseks ei ole selline tõlgendus ka vajalik, kuivõrd RHS § 56 sisaldab piisavat regulatsiooni võimaldamaks pakkujal selgust saada. VAKO praktikas on nimetatud küsimust ka aegade jooksul käsitletud. Nii asus RHA seisukohale, et ebaselge tingimuse puhul peaks pakkuja küsima hankijalt selgitust. Selgituse küsimata jätmisel ei ole pakkujal õiguspärast ootust, et hankedokumente tõlgendatakse selliselt nagu tema sellest aru sai, vaid võidakse aktsepteerida ka hankija arusaama. Seejuures on hankija selgitusi andnud ja rõhutanud, et pakkujad võivad esitada hinnana ka 0% (14.03.2011 ja 15.03.2011 kirjad). Nimetatud kirjadest pidid vaidlustajad aru saama, et juhul kui nad soovivad esitada pakkumist miinusmärgiga, oleks asjakohane esitada vastav küsimus hankijale RHS § 56 alusel, kuivõrd hankija kirjades oli seni käsitletud alampiirina nullpakkumuse esitamise võimalust.
115. Pakkujad said väga hästi aru, et PEE osas, kus nõuti protsendimääri, peeti silmas summasid, mida hankija oleks pidanud tasuma pakkujale. Dokumentides puuduvad igasugused viited vastupidisele võimalusele. Asjaolu, et miinusmärgiga pakkumist ei esitatud segadusest tulenevalt, vaid kuritarvituse eesmärgil, kinnitavad ka pakkumuse lk 45-53 esitatud jaotis 13.3 (Lisa 3), kus pakkujad esitavad omal initsiatiivil „pakkuja nägemuse hindamiskriteeriumide rakendamise osas hüpoteetilise konkurendi poolt esitatud pakkumuse kriteeriumide väärtuste suhtes“. Lehelt ilmneb pakkujate „kavalus“, millega pakkujad pidasid võimalikuks esitada 3,3 miljonit eurot kallim pakkumine fikseeritud maksumuse osas ja saada sealt 19,96 punkti ning esitada käibe pealt tasu maksmisele pakkumuse miinusmärgiga, lootes saada endale 55 punkti ja konkurendile 55 miinuspunkti. Seda kinnitasid pakkujad ka kirjalikult rõhutades, et „eelkõige oli põhieesmärgiks saavutada hankes pakkujatest kõige rohkem hindamispunkte“. Niisiis ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus PEE sõnastus oleks olnud mitmetimõistetav ja seetõttu pakkujale üllatuslik, vaid olukorraga, kus pakkuja hoidus teadlikult küsimuse esitamisest RHS § 56 alusel ja soovis kuritarvituse teel saavutada kallima pakkumuse tegemisega ikkagi hanke võit.
116. Kolmas isik palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
117. Kohus, analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja uurinud kohtu- ja vaidlustustoimikus olevaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlustuskomisjon on RHS § 47 lõiget 2 õigesti tõlgendanud ja kohaldanud. Kohus nõustub täielikult vaidlustuskomisjoni
118. juuni
119. a otsuse p 9.2 ja 9.4-9.6 esitatud põhjendustega ning analoogia alusel TsMS § 654 lõikega 6 ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Täiendavalt märgib kohus kaebuse esitajate väidete kohta järgmist. 10
120. Kaebuses viidatakse õigesti, et riigihankemenetlus on täpselt kindlaksmääratud ja üheselt arusaadavate tingimuste järgi toimetatav formaliseeritud menetlus (Riigikohtu halduskolleegiumi
121. mai
122. a otsus nr 3-3-1-100-06).
123. Kaebuse põhiväite kohaselt oli miinusmärgiga protsendi pakkumine lubatav seetõttu, et PEE-s ei olnud see selgesõnaliselt keelatud. Kohus nõustub, et praegusel juhul oleks õigusselguse aspektist andnud parima tulemuse PEE p-s 6.4 kasuistlikult selgesõnalise miinusmärgiga protsendi keelu või protsendivahemiku (nt 0≤pakutav protsent≤7) kehtestamine.
124. Nendest tõdemustest ei saa aga teha automaatselt järeldust, et hankedokumendid ei sisalda miinusmärgiga protsendi pakkumise keeldu. Selgesõnaliste käskude ja keeldude sõnastamine on vaid üks võimalik normitehniline lahendus. Kohus leiab, et PEE p 6.4 sisalduva normi (tingimuse) kindlaks tegemiseks tuleb seda tõlgendada vastavalt õigusliku tõlgendamise reeglitele. Ühtviisi on tähtsad nii grammatiline, süstemaatiline kui eesmärgipärane tõlgendusargument. Erinevalt kaebajatest, kes absolutiseerivad selgesõnalise keelu puudumist, peab kohus vajalikuks analüüsida, kas ühtse terviku moodustava hanketeate ning PEE ja selle lisade tingimusi koosmõjus ja vastastikuses seoses lugedes on võimalik järeldada miinusmärgiga protsendi pakkumise keelu olemasolu. Hanketingimusi tõlgendades pole muuhulgas võimalik ignoreerida nende majanduslikku sisu.
125. Tallinna Transpordiamet ja vaidlustuskomisjon on PEE p 6.4 tõlgendamisel õigesti lähtunud sõnade tavatähendusest. Kohus leiab, et sõnade „ostja poolt müüjale makstav tasu“ tõlgendamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik jõuda tulemuseni, et tegelikult müüja maksab ostjale. Kohtu hinnangul oleks asi vaieldavam juhul, kui PEE p 6.4 teises lauses puuduksid sõnad „ostja poolt müüjale“ ning piirdutud oleks umbmäärasema mõistega „makstava tasu protsent“. Samuti, kui tavamõistes räägitakse protsendist, siis mõistetakse ikkagi tavalist protsenti, s.o nullist suuremat, vaatamata asjaolule, et matemaatikas on teoreetiliselt võimalik ka miinusmärgiga protsent. Kohus leiab, et kui hanketingimustes soovitakse terminile anda tavamõistest erinev tähendus, siis tuleb see ka vastavalt defineerida. Praegusel juhul on fakt, et kaebajate pakkumus ei sisaldanud piletimüügikäibe osas ostja poolt müüjale makstava tasu protsenti. Arvestades termini „protsent“ tavatähendust ja ühemõttelist täiendit „ostja poolt müüjale makstav“ sisaldas pakkumus müüja poolt ostjale makstava tasu protsenti. Kohus on seisukohal, et kui hankija oleks soovinud lubada miinusmärgiga protsendi pakkumist, tulnuks see tulenevalt hankemenetluse formaliseerituse ning pakkujate võrdse kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest hankedokumenti selgesõnaliselt sisse kirjutada. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et pakkujad oleks enne pakkumiste esitamise tähtpäeva küsinud ja hankija aktsepteerinud miinusprotsendiga pakkumiste võimalikkust.
126. Ebaõige on kaebaja väide, et pakkumustes esitatud maksumuste suurust saab analüüsida üksnes RHS §-s 48 ette nähtud eraldiseisvas menetluses. Selles sättes peetakse silmas sellise maksumusega pakkumuse kahtluse alla seadmist, mis jääb küll hankedokumentides sätestatud võimaliku maksumuse piiridesse, kuid tundub olevat hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks majanduslikult põhjendamatult madal hind. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus pakutud protsent jääb väljapoole hankedokumentides lubatud vahemikku. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja tõlgenduse õigsuse kohaselt poleks hankijal antud juhul olnud võimalik tunnistada mittevastavaks pakkumist, kus käibe pealt oleks pakutud 7-st suurem protsent.
127. Kohus leiab, et hankedokumentide ühtegi tingimust ei saa tõlgendada isoleeritult teistest tingimustest. Sellist nõuet ei tulene ka riigihankemenetluse formaliseerituse põhimõttest. Seetõttu on PEE p 6.4 mõtte väljaselgitamisel õige tugineda PEE lisas 1 esitatud tehnilise kirjelduse lk 16 p-le 7 (vaidlustuskomisjoni otsuses ekslikult märgitud tehnilise kirjelduse p 7). Selle sätte kohaselt esitab müüja 11 ostjatele kuu piletitulemi kogumise eest ettenähtud teenustasu arve ning ostjad tasuvad müüjale teenustasu
128. päeval alates vastava arve saamisest. Iga ülekandega viivitatud päeva eest kohustuvad ostjad tasuma müüjale viivist 0,15% tasumata summalt. Siit nähtub ühemõtteliselt, et maksma peab ostja müüjale ja raha vastupidise liikumise võimalikkust pole ette nähtud. Seda kinnitab mh viivise maksmise kohustuse panemine üksnes ostjale, mitte müüjale. Nn miinusmärgiga viivise arvestamine ja maksmine läheks juba absurdseks. Samuti tuleb märkida, et kliiringmooduli väljatöötamine oli tehnilise kirjelduse p 1.2.7 ja 1.4.7 vajalik mitte müüjate ja ostjate vaheliseks arvelduseks, vaid hangitava teenuse vajajate, Tallinna Transpordiameti, Harju ÜTK ja Tallinna Ettevõtlusameti tarvis.
129. Ristsubsideerimise osas leiab kohus, et lähtuda tuleb konkreetse hankemenetluse olemusest ja tingimustest. Riigikohtu halduskolleegiumi
130. novembri
131. a otsuses nr 3-3-1-44-09 asuti korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks läbi viidud avaliku konkursil esitatud pakkumisi hinnates seisukohale, et jäätmeseaduse § 66 lg-s 5 ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. Selles vaidluses tuvastati, et kolmandate isikute pakkumuses 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 konteinerite kogumistasud ei katnud jäätmete käitlemiskulusid (PS: kohtuinfosüsteemis salvestatud kohtuasja dokumentidest nähtub, et tegemist ei olnud null- ega miinuspakkumisega, vaid lihtsalt alla omahinna pakkumisega, kuid see ei omagi määratav tähtsust). Riigikohus ei leidnud antud juhul ristsubsideerimise keeldu põhjusel, et selle konkursi PKD tingimuste kohaselt pidid kõikide jäätmekottide ja konteinerite tasud kokku (s.o mitte iga konteineri osas eraldi) katma jäätmete kogumisel ja keskkonnaohutuks ladestamiseks tehtavad kulud. Seega tuleb Riigikohtu otsuse seisukohti mõista konkreetse vaidluse kontekstis ning neid ei saa meelevaldselt üle kanda teistele konkurssidele ja hangetele.
132. Käesoleva vaidluse asjaolud on teistsugused. Tegemist on hankega, kus hankija on soovinud põhisumma maksta ühekordse fikseeritud maksega ja edaspidi maksta teenustasu vastavalt käibe suurusele (protsendina käibest). Tegemist ei ole paralleelselt mitme teenuse osutamisega nagu jäätmekonkurssidel. Kaebuse esitajate kontseptsiooni kohaselt hakkaksid nemad esitama hankijale kreeditarveid. Järelikult hakkaks müüja laekunud põhisummast tegema hankijale tagasimakseid vastavalt saavutatud käibe suurusele ehk sisuliselt vähendaks jooksvalt fikseeritud tasu makset. Kohus on seisukohal, et hankija ei ole sellise majandusliku sisuga teenust tellinud ning säärase sisuga pakkumine tegemine pole kooskõlas hankedokumentidega.
133. PEE p-st 6.4.3 tuleneb, et pakkumuse ühikuhinnad ja käibe pealt makstavad tasuprotsendid on lõplikud ja need kehtivad kogu lepinguperioodi jooksul. Käibe pealt arvestatud tasuprotsendi korral igakuiselt kreeditarve esitamine fikseeritud tasu suhtes muudetaks sisuliselt korduvalt pakkumuse ühikuhinda (fikseeritud tasu osas). Seega oleks see otseselt vastuolus PEE p-ga 6.4.
135. Kaebuse esitajate pakutud mudel, mille kohaselt saaksid nad esimese maksena suurema põhisumma, millest nad hakkaksid vastavalt käibe suurusele tegema ostjale tagasimakseid, läheks vastuollu hanketeate p-ga III.1.2, mille kohaselt soovis hankija teostada makseid perioodil 2010-2011 Euroopa Liidu
136. raamprogrammi CIVITAS MIMOSA projekti kaudu hankijale eraldatud vahenditest ning perioodil 2011-2014 hankijale laekuva piletitulu arvelt. Siit ja PEE p 10.2 sätestatud hindamiskriteeriumitest nähtub selgelt hankija majanduslik huvi vältida suurema põhimakse tegemist ja hajutada makseid pikema aja peale, mida saaks finantseerida jooksvalt laekuvast piletitulust. WebMedia
137. märtsi
138. a kirjas toodud väide, et Tallinna Transpordiameti jaoks oleks eelarvestamise mõttes parem ette näha püsikulud kui muutuvad kulud, on otseses vastuolus hanketeate p-ga III.1.
140. Asjaolu, et hankija sooviks ei saanud olla käibe pealt tasu maksmine müüjalt ostjale, kinnitab ka asjaolu, et see oleks majanduslikus mõttes ebaotstarbekas. Hankija huviks on ilmselgelt saada hästi toimiv ja suure käibega piletimüügisüsteem. Saavutatava käibe pealt protsendina tasu maksmine peab stimuleerima pakkujat arendama ja töös hoidma võimalikult head süsteemi. Müüja ülesandeks 12 pole ainult piletimüügisüsteemi arendamine ja haldamine, vaid ka erinevad koolitused, turunduskampaaniad, klienditoe pakkumine, piletimüügi korraldamine jm tegevused, mis peaks tagama süsteemi sujuva kasutuselevõtmise ja suurema käibe. Hankija sellekohast huvi kinnitab ka PEE p-s 10.2 käibe pealt makstavale protsendile kõige suurema vääruspunktide arvu omistamine