← Eesti

3-10-751/24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-751 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse
  2. novembri
  3. a korralduse nr 345 tühistamiseks
  4. august 2011 ja
  5. september 2011 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Siiri Reiljan, esindaja Janno Reiljan. Vastustaja Valga Linnavalitsuse esindaja Janar Kuus.
  6. Rahuldada kaebus ja tühistada Valga Linnavalitsuse
  7. novembri
  8. a korraldus nr
  10. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  11. novembrini
  12. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  13. Valga Linnavalitsuse 29.09.
  14. a korraldusega nr 531 tagastati Valga linnas Kungla 46 õigusvastaselt võõrandatud maa ja määrati tagastatava maa sihtotstarbeks elamumaa 100%. Valga Linnavalitsuse 02.09.
  15. a korraldusega nr 266 kehtestati Valga linna Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneering, mis võimaldab määrata Kungla 46 katastriüksuse sihtotstarbeks 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Siiri Reiljan esitas 12.10.
  16. a Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Linnavalitsuse 02.09.
  17. a korralduse nr 266 tühistamiseks (haldusasi 3-08-1902).
  18. Valga Linnavalitsuse 04.11.
  19. a korraldusega nr 345 muudeti Valgas linnas Kungla 46 katastriüksuse sihtotstarvet ning määrati uueks katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa 75% ja ärimaa 25%. S. Reiljan esitas 13.11.
  20. a Valga Linnavalitsuse 04.11.
  21. a korraldusele nr 345 vaide, mis jäeti Valga Linnavalitsuse 23.11.
  22. a korraldusega nr 375 rahuldamata.
  23. 14.12.
  24. a esitas S. Reiljan Tartu Halduskohtule haldusasja nr 3-08-1902 raames taotluse Valga Linnavalitsuse 04.11.
  25. a korralduse nr 345 „Valga linnas Kungla 46 katastriüksuse sihtotstarbe määramine“ kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Halduskohtu 23.03.
  26. a määrusega eraldati S. Reiljani nõue Valga Linnavalitsuse 04.11.
  27. a korralduse nr 345 tühistamiseks haldusasjast nr 3-08-1902 iseseisvasse menetlusse. 09.04.
  28. a esitas S. Reiljan taotluse käesolevas haldusasjas (haldusasi nr 3-10-751) menetluse peatamiseks kuni haldusasjas 3-08-1902 kohtulahendi saamiseni. Tartu Halduskohtu 25.05.
  29. a määrusega peatati haldusasjas nr 3-10-751 menetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-08-
  30. Menetlus uuendati Tartu Halduskohtu 12.04.
  31. a määrusega. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  32. Kaebuse esitaja leiab, et korraldus rikub tema õigust: hoida oma kinnistu turuväärtust seda vähendavate naaberkinnistult lähtuvate tegurite kahjuliku mõju eest; hoida oma elukeskkonna kvaliteeti seda vähendavate naaberkinnistult lähtuvate tegurite mõju eest; olla kaitstud naaberkinnistu hoonete mittesihipärase kasutamise negatiivsete mõjude eest; olla seadustega ettenähtud määral kaitstud naaberkinnistu hoonetelt lähtuva tuleõnnetuse ohu suurenemise eest; olla kaitstud liiklusprobleemide eest, mida tekitab autode parkimine kitsastele Karja ja Kungla tänavatele nende tänavate ristmiku piirkonnas; olla kaitstud oma maja ees oleva haljasala rikkumise eest valesti parkivate autode poolt; olla kaitstud naaberkinnistult lähtuva parkimisest tuleneva ökoloogilise reostuse eest.
  33. Kinnistu Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringus on püstitatud eesmärk järgmiselt: „Planeeringu eesmärgiks on määrata ehitusõigus, teha kindlaks tehnotrassidega ühendamise võimalused ning lahendada juurdepääsuteed ja parkimine". Valga linna- ja maavalitsuse väidete kohaselt puudutab detailplaneering üksnes kinnistule Kungla 46 kavandatavat neljandat eluhoonet ja sellega seotud lahendusi. Kinnistu Kungla 46 maa sihtotstarbe muutmist detailplaneeringu eesmärgina ei fikseerita ja lähtudes Valga linna üldplaneeringu osast 3.2.2.1.0010, mille kohaselt kõrvalfunktsioon määratletakse ehituslubades protsendina hoonete „põrandapinnast", ei anna detailplaneering alust kinnistu Kungla 46 maa sihtotstarbe muutmiseks osaliselt ärimaaks. Kuna detailplaneering ei näe ette kinnistule Kungla 46 ärilisel otstarbel kasutatavate hoonete püstitamist, siis on Valga Linnavalitsuse otsus maa sihtotstarbe muutmiseks vastuolus Valga linna üldplaneeringuga, mille kohaselt eeldab ärimaa sihtotstarbe määramine, et kinnistul asub hoone, millel on ehitusloas fikseeritud hoone osaline või terviklik kasutamine ärilisel otstarbel.
  34. Kinnistu Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu punktis 5 on väljendatud kinnistu omaniku A. Järve soov ehitada kinnistule uus eluhoone, milles osutada ärilist ruumide rentimise teenust. Kinnistule on aga juba püstitatud nn vana elamu ja selle laiendusele on väljastatud 100% eluhoone ehitusluba, kinnistule on Valga Linnavalitsuse andmeil samuti ehitatud 100% elamu ja 100% kõrvalhoone saun. Valga Linnavalitsus määratles olemasolevate ehitiste ehitisaluse pinna õigusvastaselt MKM 27.08.2007.a määruse nr 70 § 28 lõiget 1 (ehitise väliskontuuriga ümbritsetud ala pind) ja hindas sellest tulenevalt olemasolevate hoonete ehitusaluse pinna õigusvastaselt 308 m2 suuruseks. Objektiivses õiguses on ehitisealune = ehitusalune pind aga määratletud MKM 27.08.2007.a määruse nr 70 § 28 lõikega 2 ja MKM 24.12.2002.a määruse nr 69 § 17 lõikega 1, mille kohaselt on olemasolevate hoonete ehitisalune pind 356 m2 . 2 Kuna olemasolevate ja alustatud ehitiste ehituslubades puudub ärilise kasutamise sihtotstarve ja uut ärilisel otstarbel kasutatavat hoonet ei saa Valga linna üldplaneeringu kohaselt ehitada, siis on vaidlusalune korraldus vastuolus Valga linna üldplaneeringuga ja seega õigusvastane.
  35. Valga Linnavalitsus väidab õigusvastaselt VV määrust 29.10.2008.a. nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" eirates, et üksikute hoonete ja nende osade kasutamise sihtotstarve määratakse detailplaneeringu asemel hoonete ehitusprojektides. See viidatud VV määruse seisukohalt üldjuhul absurdne seisukoht oleks tinglikult rakendatav ainult sel juhul, kui kinnistul Kungla 46 asuks nüüd ja tulevikus ainult üks hoone - sel juhul määraks detailplaneeringus antud maa sihtotstarbe jaotus tõepoolest üheselt selle ainukese hoone suletud netopinna (detailplaneeringus „põrandapinna") kasutamise jaotuse sihtotstarvete lõikes. Kinnistul Kungla 46 aga asub üks nn vana elamu (mis on väidetavalt ümber ehitatud abihooneks- katlamajaks), kaks uusehitist - nn kõrvalhoone-saun ja nn elamu - ja alustatud on detailplaneeringu andmetel nn vana elamu 77 m2 ehitisaluse pinnaga juurdeehitist. Mitte ühegi nimetatud hoone ehitusprojektis ei kajastu hoone kasutamise ärilist sihtotstarvet. Detailplaneeringus puuduvad andmed ka neljanda hoone suletud netopinna jaotuse kohta sihtotstarvete liikide järgi. Seega puudub Valga Linnavalitsusel õiguslik alus katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, sest ühegi detailplaneeringus märgitud hoone puhul ei ole ärilise kasutamise sihtotstarvet esitatud, st õigusvastaselt rikutakse maakasutuse sihtotstarbe määramist reguleerivaid objektiivse õiguse norme.
  36. Valga Linnavalitsus väidab õiguslikult ebapädevalt, et hoonete suletud netopind ei ole kinnistu sihtotstarbe määramisel oluline. Valga linna üldplaneeringu kohaselt on aga just nimelt hoonete suletud netopinna kasutuse sihtotstarbe suhtes kehtestatud Valga linna üldplaneeringu äritegevuse piirang - 25% suletud netopinnast („põrandapinnast").
  37. Turismimajandusega seotud äritegevuse korral peab Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemide seaduse kohaselt eelnevalt läbi viima keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse hindamise protsessi, mis on kinnistu Kungla 46 puhul tegemata. Õiguslikult täiesti võhiklik on maavalitsuse seisukoht, et „keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1-3 ning § 35 § 6 lg 1-4 ei olnud käesoleval juhul keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse vormistamine vajalik". Vastupidi, nimetatud seaduse § 6 lg 2 punkt 12 kohaselt peab turismimajanduse arendamise korral kaaluma keskkonnamõjusid ja tegema otsuse keskkonnamõjude hindamise algatamise või mittealgatamise kohta § 6 lg 3 toodud kriteeriumite alusel. Sama seaduse §-st 33 ning §-st 35 tulenevalt oleks võinud otsuseks olla strateegiliste mõjude hindamise algatamine või algatamata jätmine koos vastava põhjendusega, kuid vastava menetluse algatamata ning avalikustamata jätmine ja põhjendatud otsuse vastu võtmata ja avalikustamata jätmine kujutab endast jõhkrat seaduserikkumist, mis rikub otseselt kaebuse esitaja kui naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi ja huve. Millisel õiguslikul alusel andis Valga Linnavalitsus korralduse muuta kinnistu Kungla 46 kasutuse sihtotstarbeks 25% ärimaaks, kui teada on kinnistu omaniku soov kasutada hooneid turismimajanduslikul otstarbel, mis viidatud seadusesätte kohaselt nõuab Valga Linnavalitsuse põhjendatud otsust keskkonnamõjude hindamise algatamise või mittealgatamise kohta.
  38. Valga linna üldplaneeringu kohaselt võib elamumaal kõrvalfunktsioonina äritegevust arendada ainult juhul, kui klientide autod pargitakse äritegevuse toimumiskoha kinnistul. Detailplaneeringus puudub nõutav lisa parkimiskohtade vajaduse Eesti projekteerimistingimustele (Eesti standard
  39. Linnatänavad, lk 210-216) vastava arvestusega, mis arvestaks kõigi (nii olemasolevate kui ka kavandatavate) hoonete kasutamise sihtotstarbega. Eesti projekteerimistingimuste kohaselt peab detailplaneeringus näitama iga hoone osas eraldi 3 projekteerimisnormatiivi kohandamise selle hoone kasutamise sihtotstarbele. Seda ei ole kehtestatud detailplaneeringus tehtud. Eesti projekteerimistingimuste kohaselt peab parkimiskohtade vajaduse arvutama vastavalt kohandatud normatiivile iga hoone kohta eraldi ja seejärel summeerima. Seda kehtestatud detailplaneeringus tehtud ei ole. Detailplaneeringu osas viis esitatud parkimiskohtade vajaduse arvutus ei vasta Eesti projekteerimistingimustele. Arvutuse lähtekohaks võetud «põrandapinna" mõistet Eesti projekteerimistingimustes ei sisaldu ja ka hoonete «põrandapinna" andmeid detailplaneeringus ei leidu ning nende allikat ei ole näidatud. Kavandatav parkimiskohtade arv (kaheksa) ei vasta ilmselgelt parkimiskohtade Eesti projekteerimistingimustega sätestatud normatiividele peale vana elamu laienduse ja uue majutushoone ehitamist. Hinnanguliselt oleks 8 parkimiskohaga kaetud vähem kui kolmandik parkimiskohtade vajadusest. Üldse on jäetud arvestamata peopidamisteenuste kasutajate prognoositav arv. Valga Linnavalitsus andis õigusvastaselt korralduse muuta kinnistu Kungla 46 sihtotstarve 25% ulatuses ärimaaks, ilma äritegevuseks nõutava parkla olemasoluta ja isegi nõuetekohase parkimiskohtade arvutuse olemasoluta.
  40. Eelnevale tuginedes leiab kaebuse esitaja, et Valga Linnavalitsuse 04.11.2009 korraldus nr 345 on ülaltoodud objektiivse õiguse normidest ja faktilisest olukorrast lähtudes õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, halvendades oluliselt kaebuse esitaja elukvaliteeti ja vähendades kaebuse esitaja kinnisvara väärtust. Kaebuse esitaja palub halduskohtul Valga Linnavalitsuse vaidlusalune korraldus tühistada. Vastustaja vastuväited
  41. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas on vaidlusalune haldusakt rikkunud tema subjektiivseid õigusi ning millised tagajärjed on see kaasa toonud tema õigustes.
  42. Vastustaja viitab maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg-le 2, mille kohaselt määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega on haldusakt, millega kehtestati Kungla tn 46 detailplaneering katastriüksuse sihtotstarbe määramisel oma sisult eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 p 2 mõistes, sest sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Kuna kaebajale võimaldati detailplaneeringu koostamise menetluses esitada oma vastuväited, mida kaebaja ka tegi, siis puudus vastustajal vajadus küsida veelkord informatsiooni. HMS § 40 lg 3 p 2 sätestab, et haldusmenetluse võib muuhulgas läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebaja pole kaebuses esitanud ühtegi põhjust selle kohta, et kui vastustaja oleks andnud talle veel võimaluse esitada vastuväiteid, siis oleks vaidlusalune haldusakt jäetud vastu võtmata või oleks vastu võetud teistsuguse sisuga haldusakt. Järelikult ei saa käesolevat vaidlust silmas pidades kaebaja katastriüksuse sihtotstarbe menetlusse kaasamata jätmine rikkuda kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kogu vajalik informatsioon oli vastustajal olemas.
  43. PlanS § 9 lg 4 sätestab, et krundi kasutamise sihtotstarve on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Nimetatud sätte alusel on Kungla 46 detailplaneeringuga määratud krundi kasutamise sihtotstarve 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määratakse katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve. Seega on peale detailplaneeringu kehtestamist kinnistu omanikul õigus esitada taotlust katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks ja kohalikul omavalitsusel puudub alus taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja on seisukohal, et 4 tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike huvide konfliktid seoses ehitise kasutamisega on lahendatud Valga linna üldplaneeringuga. Kuna üldplaneering annab kinnistu omanikule õiguse kasutada kuni 25 % hoone põrandapinnast ärilisel otstarbel, siis ei saanud vastustaja ei detailplaneeringu ega katastriüksuse sihtotstarbe muutmise menetluses seda õigust ilma mõjuva põhjuseta piirata. Seega tuleneb eeltoodust, et kaebaja oleks pidanud oma vastuväited ehitise kõrvalfunktsiooni osas esitama üldplaneeringu menetlemise etapis.
  44. Vastustaja on seisukohal, et ebaõige on kaebaja väide, et enne vaidlusaluse haldusakti väljastamist oleks pidanud läbi viima keskkonnamõjude hindamise, sest tegemist on turismimajandusega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ruumide rentimise teenuse osutamine ei kuulu turismiseaduse mõistes turismiteenuste hulka. Samuti on Vabariigi Valitsuse 29.08.
  45. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ täpsustatult loetletud tegevusvaldkonnad, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Kungla tn 46 kinnistul kavandatavad tegevused ei kuulu nimetatud määruse § 14 kohaselt turismimajanduse alla. Lisaks ei ole vaidlustatud haldusakt strateegiline dokument keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses ning seega puudus vastustajal kohustus kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist või algatamata jätmist.
  46. Planeeringu eesmärk on määrata ehitusõigus. Ehitusõiguse määramisel määratakse PlanS § 9 lg 4 p 1 alusel ka krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Seega on maa kasutamise sihtotstarve lõplikult kindlaks määratud juba detailplaneeringuga, mistõttu ei saanud vastustaja vaidlusaluse korralduse vastuvõtmisel enam maa kasutamise sihtotstarvete osas midagi muuta. Ka korralduse p 1 nähtub selgelt, et vaidlusaluse haldusaktiga otsustas vastustaja muuta üksnes Kungla tn 46 katastriüksuse sihtotstarvet ja määrata uueks katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa 75 % ja ärimaa 25 %. Haldusaktiga ei otsustatud ehitise või ehitiste kasutamise sihtotstarbe muutmise taotlust, sest see küsimus lahendatakse kasutusloa väljastamise menetluses. EhS § 32 lg 1 sätestab selgelt, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega tuleneb nimetatud sättest, et ehitise kasutamise lõplik otstarve määratakse kindlaks kasutusloas. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise menetluses ei lahendata ehitamisega seotud küsimusi, vaid üksnes maa kasutamise sihtotstarbega küsimusi.
  47. Vastustaja leiab, et täiesti asjakohatud on käesoleva vaidluse raames kaebaja poolt toodud viited kinnisasja väärtuse langemisele, elukeskkonna kvaliteedile, naabrusõigustele ja liiklusega seotud küsimustele, sest esiteks olid need teemad detailplaneeringu reguleerimise objektiks ning teiseks ei saa katastriüksuse sihtotstarvete muutmine kuidagi riivata loetletud õigusi, kuna need küsimused ei ole vaidlusaluse haldusakti esemeks. Kolmanda isiku seisukoht
  48. Kolmas isik Aare Järve on seisukohal, et kaevatav haldusakt ei riku kaebaja kaebuses nimetatud õigusi mingil viisil. Kaebuses esitatud väited on oma sisult oletused selle kohta, mis võib juhtuda, kui kolmas isik ei täida seadustest ja alamalseisvatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. Samas puudub igasugune seos kaevatava õigusakti ja kaebuse esitaja 5 subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumise vahel, sest kaevatav õigusakt ei anna kolmandale isikule ega ka ühelegi teisele isikule õigust kalduda kõrvale keskkonna- ja tuleohutust, liiklusvõi avalikku korda reguleerivate normide täitmisest. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et õigusaktid esitavad äritegevusele tunduvalt kõrgemaid ohutus- ja keskkonnanõudeid kui eraisikule. Seega on kõik kaebuse esitaja poolt loetletud õigused kaitstud ning nende rikkumise korral tulevikus on tal võimalik saada õiguskaitset lähtudes konkreetsest rikkumisest.
  49. Kolmas isik rõhutab, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisest möödunud peaaegu 2 aasta jooksul on kaebuse esitaja esitanud korduvalt kaebusi oma eelnimetatud õiguste väidetavate rikkumiste kohta, kuid kontrollimise käigus ei ole tuvastatud, et kolmanda isiku tegevus oleks kahjustanud mõnda kaebuse esitaja subjektiivset õigust.
  50. Kaebuse esitaja oli Valga Linnavalitsuse 02.09.
  51. a korraldusega nr 266 kehtestatud detailplaneeringu menetlusest teadlik ning osales selles. Seega oli kaebuse esitajal võimalus esitada vastuväiteid eelhaldusaktile, millel kaevatav haldusakt põhineb. Olukorras, kus kehtiv detailplaneering nägi ette katastriüksuse sihtotstarbe muutmise, ei olnud Valga Linnavalitsusel õiguslikku alust jätta kaevatav korraldus vastu võtmata. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka Valga linna üldplaneeringut, mis annab kinnistu omanikule õiguse kasutada kuni 25% hoone põrandapinnast ärilisel otstarbel.
  52. Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Kolmas isik on seisukohal, et KeHJS § 3 kohaselt tulenevalt ei eelda katastriüksuse sihtotstarbe muutmine vältimatult ja alati keskkonnamõju hindamist. Kohtu põhjendused ja otsus
  53. Vaidlustatud korralduse (I kd tlk 16-17) kohaselt on vaidlusalune haldusmenetlus alanud Aare Järve 25.
  55. a avalduse (I kd tlk 168) alusel. Avalduses on A. Järve taotlenud katastriüksuse sihtotstarbe määramist. Vastustaja on vaidlustatud korralduse andnud tuginedes Valga linna üldplaneeringule, Valga Linnavalitsuse 02.09.
  56. a korraldusega nr 266 kehtestatud Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringule, MaaKatS § 18 lõikele 2 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.
  57. a määruse nr 155 § 3 lõikele 2 ning leidnud, et 25 % suuruse ärimaa sihtotstarbe määramine katastriüksusele lubab Kungla 46 kinnistu hoonete suletud netopinnast võtta kasutusele ärilisel eesmärgil 25 %.
  58. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et vastustaja poolt vaidlustatud korralduses kohaldatud õiguslikust alusest ei tulene vastustajale õigust lubada kolmandal isikul Kungla 46 kinnistu kõigi hoonete suletud netopinnast võtta kasutusele ärilisel eesmärgil 25 %.
  59. Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu eesmärgiks on detailplaneeringu seletuskirja punkti 1 kohaselt määrata ehitusõigus, teha kindlaks tehnotrassidega ühendamise võimalused ning lahendada juurdepääsuteed ja parkimine. Detailplaneeringu punkti 4 teise lõigu kohaselt on krundil planeeringu koostamise ja kehtestamise ajal kolm hoonet: ühekorruseline elamu pinnaga 67 m 2 , mille kõrvale on rajatud juurdeehitise vundament ehitusaluse pinnaga 77 m 2 , ehitisregistri kood 111014895, kahekorruseline elamu ehitusaluse pinnaga 90 m 2 , ehitisregistri kood 120313112, 6 kahekorruseline ehitusjärgus olev kõrvalhoone - saun ehitusaluse pinnaga 74 m 2 , ehitisregistri kood
  60. Detailplaneeringu punkti 5 teise lõigu kohaselt soovib detailplaneeringu algataja Aare Järve krundile ehitada lisaks olemasolevatele elamutele veel ühe eluhoone, milles hakata osutama klientidele kodumajutuse ja ruumide ürituste jaoks rentimise teenust. Ärilise tegevuse kavandamiseks muudetakse detailplaneeringuga 100 % elamumaa sihtotstarbelisest katastriüksusest 25 % ärimaaks. Seega on vastustaja poolt vaidlusaluses korralduses väljendatud seisukoht, et: „25 % suurune ärimaa sihtotstarbe määramine katastriüksusele lubab Kungla tn 46 kinnistu hoonete suletud netopinnast võtta kasutusele ärilisel eesmärgil 25 %:“ otseses vastuolus Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu punktidega 1 ja 5, kuna detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ei olnud lahendada krundil olemas olnud kolme hoone kasutamisega seonduvat, vaid ehitada planeeritava eluhoone ärilise tegevuse kavandamine. 17.08.
  61. a kohtuistungil võttis vastustaja omaks (I kd tlk 107 pöördel), et detailplaneeringu kohaselt ehitada planeeritava neljanda eluhoone ehitamisega ei ole alustatud, ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba, mille tõttu ei saa olla ka detailplaneeringus ehitada planeeritud eluhoonel ehitisregistri koodi.
  62. Kuna vastustaja on vastupidiselt detailplaneeringus sätestatule asunud seisukohale, et Kungla tn 46 kinnistu kõigi hoonete suletud netopinnast võib võtta kasutusele ärilisel eesmärgil 25 %, siis on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (naabrusõigust). Vastustaja on kohtumenetluses alusetult seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi saab riivata ainult elamule (elamutele) ärilisel otstarbel kasutusloa väljastamine. Halduskohus selle seisukohaga ei nõustu.
  63. Kaebaja on kohtule esitatud kirjalike tõenditega tõendanud, et vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud ühelegi Kungla 46 kinnistul asuvast ehitisest väljastatud kasutusluba ärilisel otstarbel kasutamiseks. Valga Linnavalitsuse 15.02.
  64. a korraldusega nr 52 (II kd tlk 77-78) on tõendatud, et A. Järve 08.12.
  65. a elamu (ehitisregistri kood 120313112) kasutusloa osalise muutmise taotluse alusel väljastas vastustaja kasutusloa Kungla tn 46 elamu (ehitisregistri kood 120313112) ühele osale (äriruum 43,6 m 2 ) kasutamise otstarve koodiga 12339 (muu teenindushoone) ja ülejäänud osale (100,1 m 2 ) kasutamise otstarve koodiga 11101 (elamu). Seega on vaidlusalune korraldus tulenevalt vastustaja poolt läbiviidud haldusmenetlusest Valga Linnavalitsuse 15.02.
  66. a korralduse nr 52 suhtes eelhaldusaktiks (HMS § 52 lg 1 p 2), kuna vaidlustatud korraldusega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks selle elamu kasutusotstarbe määramisel ehk asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Teisisõnu ilma vaidlusaluse korralduse andmiseta, ei oleks vastustajal olnud võimalik anda ka Valga Linnavalitsuse 15.02.
  67. a korraldust nr
  68. Detailplaneering ei reguleeri kahekorruselise elamu (ehitusaluse pind 90 m 2 , ehitisregistri kood 120313112) ehitusõigusega ja selles hoones ärilise tegevuse kavandamisega seonduvat. Seega on vaidlusalune korraldus koostoimes Valga Linnavalitsuse 15.02.
  69. a korraldusega nr 52 vaieldamatult vastuolus detailplaneeringuga. Kuna vaidlusalune korraldus on vastuolus Valga Linnavalitsuse 02.09.
  70. a korraldusega nr 266 ja sellega kehtestatud Valga linna Kungla tn 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringu punktidega 1 ja 5, siis on ta vastuolus ka HMS § 60 lõikega 2, kuna vastustaja oli vaidlustatud korraldust andes kohustatud kontrollima, kas tema poolt varem antud haldusaktid võimaldavad vaidlusalust korraldust üldse anda, sest kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik ka vastustajale endale. Objektiivselt õigusvastane haldusakt rikub naabri õigusi, kuna ta mõjutab elukeskkonda.
  71. Halduskohus on tuginedes asjas kogutud tõenditele veendunud, et vastustaja oli vaidlusalust haldusmenetlust läbi viies teadlik, et kolmanda isiku kinnistul on kolm ehitist. Seetõttu jääb 7 halduskohtule arusaamatuks, miks vastustaja on eiranud haldusmenetlust läbi viies VV 23.10.
  72. a määruse nr 155 §-de 4 punkti 1 ja 5 punkti
  73. Osundatud sätete kohaselt oli vastustaja muuhulgas kohustatud välja selgitama asjas tähtsust omavad muud asjaolud (detailplaneeringu olemasolu kõrval) ja oma otsuses tegema viite sihtotstarbe määramise aluseks olevale dokumendile, sh viite ehitusloa või kasutusloa andmise otsusele. Asjas kogutud tõendite kohaselt vastustaja seda teinud ei ole. Kuna asjas kogutud tõendite kohaselt oli elamule (ehitisregistri kood 120313112) enne vaidlusaluse korralduse andmist juba väljastatud kasutusluba, siis tuleneb osundatud määrusest, et vastustaja on eiranud ka määruse nr 155 §-de 4 punkti 1 ja 5 punkti 3, kuna ta pidi selle elamu puhul tuginema kehtivale kasutusloale mitte aga detailplaneeringule, nagu seda käesoleval juhul on tehtud. Osundatud sättest saab ka järeldada, et selle elamu puhul on vastustaja eiranud määruses sätestatud toimingute järjekorda, kuna määruse § 5 punkti 3 kohaselt pidi elamu kasutusluba andma aluse katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, mitte aga katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei tingi elamu kasutusloas elamu kasutusotstarbe muutmist, nagu seda on teinud vastustaja. Kui tulevikus peaks siiski osutuma võimalikuks detailplaneeringust tuleneva neljanda hoone ehitamine, siis tulenevalt määruse § 5 punktist 3 peab enne katastriüksuse sihtotstarbe muutmise otsustamist olema väljastatud ehitusluba.
  74. Kaebaja on Helen-Projekt OÜ 28.07.
  75. a ja 07.10.
  76. a taotlustega Valga Linnavalitsusele (I kd tlk 77, 78) tõendanud, et Kungla tn 46 kinnistul asuva kolme hoone ehitusalused pinnad on ehitusprojektides arvutatud ebaõigesti. Vastustaja ei ole kohtumenetluses tõendanud vastupidist ega ole kummutanud kaebaja tõenditega tõendatut. Seetõttu loeb halduskohus tõendatuks, et vaidlustatud korraldus on vastuolus ka Valga linna üldplaneeringuga ja täpsemalt selle punktiga 3.2.2.1.0010, kuna vastustaja oli kohustatud enne katastriüksuse sihtotstarbe määramise küsimuse lahendamist veenduma, kas detailplaneeringu alusel on üldse tarvis ja vajalik katastriüksuse sihtotstarbe muutmine detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimiseks. Teisisõnu pidi vastustaja vaatamata detailplaneeringu kehtestamisele veenduma, kas neljanda hoone ehitamine ja selleks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine on sisuliselt võimalik ja vajalik. Kuna kaebaja on tõendanud, et krundile ei ole võimalik neljandat hoonet ehitada, siis ei saa eesmärgipäraseks ja põhjendatuks pidada üldse sellesisulise vaidlusaluse korralduse andmist.
  77. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ei nõustu halduskohus vastustajaga, et tal puudus võimalus vaidlustatud korralduse andmata jätmiseks seonduvalt varasemalt detailplaneeringu kehtestamisega. Vastustaja on jätnud tähelepanuta tähtsust omava asjaolu, et detailplaneering kehtestati juba hoonestatud kinnistule, millega pidi arvestama vaidlustatud korralduse andmisel. Asjas tähtsust omavate asjaoludega arvestamata jätmine tingib aga omakorda korralduse vastuolu objektiivse õigusega.
  78. Neil faktilistel ja õiguslikel alustel kuulub kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamisele ja vaidlustatud haldusakt tühistamisele.
  79. Valga Linnavalitsuse 02.09.
  80. a korralduse nr 266 puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga, mille vaidlustamine ei ole tulenevalt õiguskindluse printsiibist enam võimalik, mille tõttu jätab halduskohus tähelepanuta kaebaja väited detailplaneeringu väidetavast õigusvastasusest. Parkimisega seonduv tuleb vajadusel võimaliku neljanda hoone puhul lahendada detailplaneeringus reguleeritavat ehitusõigust realiseerivates ehitus- ja kasutuslubade väljastamise menetluses, nagu seda on vastustaja teinud ka Valga Linnavalitsuse 15.02.
  81. a korralduse nr 52 andmise menetluses. Halduskohus ei nõustu kaebajaga ka keskkonnamõju hindamise küsimuses ning on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei ole õigusvastane motiivil, 8 et haldusakti andmisele ei eelnenud keskkonnamõju hindamist, sest kehtivast õigusest ei tulene, et vastustaja peaks enne katastriüksuse sihtotstarbe muutmist lahendama küsimuse seonduvalt keskkonnamõju hindamisega.
  82. Seoses kaebuse rahuldamisega peab HKMS § 92 lõike 1 alusel menetluskulud asjas kandma vastustaja. Kaebaja menetluskulu nimekirja (II kd tlk 79) kohaselt taotleb kaebaja vastustajalt menetluskuluna 14.12.
  83. a esialgse õigusabi taotluselt tasutud riigilõivu 200 krooni ja õigusabi kulutuste 1275 eurot vastustajalt välja mõistmist. Riigilõivu tasumist tõendava kviitungi kassa sissetuleku orderile nr 28 kohaselt (II kd tlk 59) on kaebaja tasunud riigilõivu kohtuasjade toimingutelt õiguskaitsele haldusasjas nr 3-08-
  84. Tartu Halduskohtu 31.05.
  85. a kohtuotsuse (haldusasi nr 3-08-1902) p 15-16 (I kd tlk 90) kohaselt on Tartu Halduskohtu 15.12.
  86. a määrusega jäetud rahuldamata S. Reiljani esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus haldusasjas nr 3-08-
  87. Kohtute infosüsteemi andmetel on S. Reiljan haldusasjas nr 3-08-1902 09.12.
  88. a taotluses esialgse õiguskaitse korras taotlenud peatada kinnistu Kungla 46 nn elamu kasutusloa osalise muutmise taotluse ja elamu rekonstrueerimise põhiprojekti menetluse Valga Linnavalitsuses kuni selles kohtuasjas otsuse vastuvõtmiseni. Seega ei ole kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist seonduvalt Valga Linnavalitsuse 04.11.
  89. a korralduse nr 345 halduskohtus vaidlustamisega, mille tõttu ei ole see riigilõiv tasutud seonduvalt käesoleva vaidlusega. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt saab halduskohus vastustajalt välja mõista üksnes haldusasjas vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna riigilõivu ei ole tasutud seonduvalt korralduse nr 345 tühistamiskaebusega, ei ole riigilõivu 200 krooni puhul tegemist käesolevas asjas tehtud kohtukuluga, mille tõttu tuleb kaebaja taotlus riigilõivu osas jätta rahuldamata. Kaebaja on õigusabi kandmise tõendamiseks taotlusele lisanud FIE Janno Reiljan arved ja S. Reiljani maksekorraldused (II kd tlk 80-83). Janno Reiljan on Siiri Reiljani abikaasa, kelle halduskohus on kohtuistungi protokollilise määrusega (I kd tlk 104) menetlusse lubanud kaebajat esindama abikaasana (TsMS § 218 lg 1 p 5). Kohtupraktikas (näit Tartu Ringkonnakohtu 05.12.
  90. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1902 p 25) ei ole peetud võimalikuks õigusabikulusid välja mõista, kui menetlusosalist on esindanud abikaasa. TsMS § 218 lg 1 p 5 eesmärgina on nähtud menetlusosalise võimalust säästa menetluskulu sellega, kui seadustatakse võimalus lubada kohtus esindajaks õigusalase hariduseta menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Halduskohus jagab apellatsioonikohtu seisukohta ja on seisukohal, et puudub alus kaebaja õigusabi kulude vastustajalt välja mõistmiseks, mille tõttu tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.