) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 3200 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hagejad võivad tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hagejate taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu põhjendused Pooled on sõlminud 21.09.2010.a. eluruumi üürilepingu xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx asuva korteri üürimiseks. Üürlepingu p-de 1.1, 2.1.1 ja 2.1.2 kohaselt lepiti kokku kostja poolt üüri ja kõrvalkulude tasumises. Üürilepingu p 1.2 järgi kehtis üürileping kuni 21.03.2011.a. Kuna kostja korterit üürilepingu lõppemisel üle andma ei tulnud, sisenesid hagejad 22.03.2011.a. korterisse, koostades tunnistajate juurseolekul korteri üleandmis-vastuvõtuakti. Korter oli seest koristamata ja räpane, korteri uks ja ukselukk lõhutud. Ukse lõhkumiseks tellisid hagejad tööd Paide Elamuhooldus OÜ-lt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 ja § 292 lg 1 kohaselt lasub üürnikul kohustus tasuda üüri ja muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid), kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjal on tekkinud hagejate ees üürivõlgnevus (põhivõlg koos kõrvalkuludega) 370.06 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Pooltevahelise üürilepingu p-dest 3.2.2, 3.2.5 ja 3.2.7 tuleneb üürniku kohustus hüvitada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju VÕS § 115 lg 1 alusel. Seega on põhjendatud hagejate nõue ukse ja ukseluku parandamisega seotud kulutuste osas summas 148.31 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras, s.o. 0,15% tasumata summalt päevas. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejatele õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hagejate nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hagejate nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagejad taotlevad
alusel viivise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas.
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hagejate taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagejate menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 115.04 eurot ja 181.60 eurot lepingulise esindaja tasu (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Hagejate esindaja on kinnitanud
Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.