3-10-2554/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2554 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla vastu seoses eesti keele kursustel osalemise mittevõimaldamisega Kohtuistungi kuupäev
2. september 2011 Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
5. novembrini
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla 23.07.
8. a otsusega nr V1 7164 jäeti rahuldamata Vjatšeslav Julini taotlus osaleda riigikeele kursustel. V. Julin esitas 30.07.2010 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 23.07.
9. a otsuse nr V1 7164 tühistamiseks. Tartu Vangla määras 16.08.
10. a V. Julinile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, esitada põhjused ning märkida, milles seisnes tema õiguste rikkumine. V. Julin esitas 22.08.
11. a Tartu Vanglale kirja puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Vangla tagastas 08.09.
12. a vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
13. V. Julin esitas 04.10.
14. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla toimingu – eesti keele õppimise mittevõimaldamise – õigusvastasuse tuvastamist ning vanglale ettekirjutuse tegemist, et võimaldada eesti keele kursustel osalemiseks.
15. Tartu Halduskohtu 03.11.
16. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p-de 1 ja 5 alusel.
17. Tartu Ringkonnakohtu 22.03.
18. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu 03.11.
19. a määrus ja saadeti haldusasi asja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused ja taotlused
20. Kaebuse kohaselt ei ole V. Julinil
21. aastast vanglas võimaldatud õppida eesti keelt ning see rikub põhiseaduse § 12 lg-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele ja õigust haridusele. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et Tartu Vangla edaspidi tema õigusi antud küsimuses ei rikuks. Vastustaja vastuväited
22. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna V.Julini individuaalne täitmiskava ei näinud ette tema riskide maandamise tegevusena eesti keele kursustel osalemist. Vanglal on kohustus võimaldada kinnipeetavale põhihariduse või üldhariduse omandamine, kui see on ette nähtud individuaalses täitmiskavas ning selle raames toimub ka eesti keele õpe. Võimaldamine ei tähenda iseenesest seda, et vangla peab kindlustama kinnipeetavat õppetööga, kuna põhi- ja üldhariduse omandamist korraldab vangla territooriumil asuv riigikool, kellele on selleks piiratud ressursid. Juhul, kui kinnipeetav on omandanud üldhariduse aga tema eesti keele oskus ei ole piisav, siis võimaldatakse temale soovi korral eraldi vangla poolt korraldatud riigi keele õpet, juhul, kui see on ette nähtud tema individuaalses täitmiskavas. V. Julinile 20.04.2010 kinnitatud individuaalne täitmiskava nägi ette temal põhihariduse omandamise jätkamise.
23. Vaie on tagastatud õiguspäraselt. Nii nimetatud vaideõiguse kriteeriumi kohaselt ei või vaiet esitada mitte igaüks, ka mitte iga menetlusosaline, vaid üksnes isik, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Vaiet ei ole võimalik esitada lihtsalt objektiivse õiguspärasuse kaitsmiseks õiguskorras või selletõttu, et saadud vastus ei meeldi. Vaidemenetluses vaideõiguse tuvastamist tuleb alustada küsimusest, kas vaidlustatav haldusakt võis üldse omada selliseid tagajärgi, mis võisid rikkuda vaide esitaja huve. Lisaks tuleb arvesse võtta ka isiku huvi kaalukust, st seda, kas isiku huvi väärib kaitset. Seega tuleb vaideõiguse olemasoluks tuvastada norm, mida on vaide esitaja suhtes rikutud. Kui haldusaktiga ei ole rikutud ühtegi õigusnormi, puudub isikul ka vaide esitamise õigus. Vastustaja on seisukohal, et vaide tagastamine oli õiguspärane, kuna V. Julin ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul vaides puudust, mis seisnes nõude aluse täpsustamises, et selgitada välja üldse vaideõiguse olemasolu. Kohtu põhjendused ja otsus
24. Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud ettekirjutuse kohaselt (tlk 50 määruse p 10) tuli halduskohtul anda hinnang sellele, kas vaide tagastamine oli käesoleval juhul õiguspärane. Kui halduskohus peab vaide tagastamist õiguspäraseks, saab ta jätta kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kui aga ilmneb, et vangla tagastas vaide alusetult, ei 2 saa kaebajale ette heita kohtueelse menetluse läbimata jätmist ning kaebuse menetlemisest keeldumisest HKMS § 11 lg 31 p 1 järgi ei ole alust.
25. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks vaide tagastamist pidada õiguspäraseks. Vastuseks vastustajale osundab esimese astme halduskohus veelkord ringkonnakohtu lahendi punktile 9 :“ Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ehkki haldusmenetluse seadus (HMS) § 76 lg 2 p 4 järgi tuleb vaides märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi, ja HMS § 78 ja § 79 lg 1 p 2 võimaldavad vaides puuduste kõrvaldamata jätmisel vaide tagastada, ei saa seda tagastamise alust kohaldada meelevaldselt. Kui isik vaidlustab haldusakti, millega keeldutakse tema taotluse rahuldamisest, on vaidlustatud haldusakti puutumus isikuga ja seega isiku vaide esitamise õigus ilmne. Keelduva haldusakti adressaadil on üldjuhul alati õigus haldusakti vaidlustamiseks (vrdl Riigikohtu erikogu
26. detsembri
27. a määrus haldusasjas nr 3-31-15-01, p 22 viimane lause). Haldusmenetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt on vaideorganil kohustus ka endal välja selgitada asjas olulise tähtsusega asjaolud ja anda neile õiguslik hinnang. Seetõttu ei pruugi vaide tagastamine seetõttu, et selles ei ole eraldi põhjendatud, miks haldusakt rikub isiku õigusi, olla õiguspärane.“. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid võrreldes sellega, mis olid halduskohtu käsutuses kaebuse ebaõigel tagastamisel. Halduskohus on seisukohal, et vaide läbivaatamatult tagastamise eeldusi käesoleval juhul ei esinenud. Vastustaja poolt osundatud vaideõiguse kriteerium ei andnud käesoleval juhul vastustajale alust vaide tagastamiseks. Vastustaja pidi vaide lahendama sisuliselt. Puudus alus vaides väidetavalt esinenud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu vaide tagastamiseks. Vastustaja on vaide tagastanud HMS § 79 lg 1 p 2 alusel (puudusi ei ole kõrvaldatud) (tlk 15 pöördel), mitte aga HMS § 79 lg 1 p 1 alusel (õiguse puudumine vaide esitamiseks), millise sätte kohaldamise tunnuste esinemisele apelleerib vastustaja kohtumenetluses. Seega ei saa vastustaja kohtus nende väidetega ka põhjendada vaide tagastamise õiguspärasust.
28. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse sisuliseks rahuldamiseks puudub aga alus. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja põhistatud seisukohta, et V. Julinile 20.04.
29. a kinnitatud individuaalne täitmiskava nägi ette temal põhihariduse omandamise jätkamise. Vastustaja on kohustatud võimaldama kaebajale põhi- või üldhariduse omandamise, kui see on ette nähtud individuaalses täitmiskavas ning selle raames toimub ka eesti keele õpe (VangS §-d 34-35). Kuna V. Julinile 20.04.2010 kinnitatud individuaalne täitmiskava nägi ette temal põhihariduse omandamise jätkamise, siis ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ja tal puudub põhjendatud huvi kaebuse rahuldamiseks ka seoses minetustega vaidementluses. Halduskohtul puudub ka igasugune alus eelduseks, et taoline olukord vaidlusaluses küsimuses tulevikus korduks. Käesoleva kohtumenetluse on kaebaja algatanud tulenevalt 30.07.
30. a vanglale esitatud taotlusest, mistõttu on apelleerimine
31. aastast kestvale väidetavale õigusvastasele olukorrale asjakohatu.
32. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 3