3-11-895/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-895 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Denissovi (Denissov) kaebus Tartu Vangla vastu DVD-mängija koos juhtmega ja 8 CD/DVD-plaadi lattu paigutamisega tekitatud varalise kahju 172,56 eurot hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september
3. a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Denissov Vastustaja Tartu Vangla esindaja Anastassia Rjabova Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 10.11.
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164 „Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu" kehtestatud piirangute alusel paigutati lattu Aleksandr Denissovi DVD-mängija koos juhtmega ja 8 CD/DVD- plaati. A. Denissov esitas Tartu Vanglale 26.01.2011 kahju hüvitamise taotluse, milles taotles nimetatud esemete maksumuse hüvitamist (DVD-mängija - 102,26 eurot, juhe - 6,39 eurot, CD-plaadid - 63,91 eurot). Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse 23.03.2011 vastusega rahuldamata.
8. 08.04.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. Denissovi kaebus, milles taotletakse Tartu Vanglalt lattu paigutatud esemete maksumuse hüvitamist (DVD-mängija - 102,26 eurot, juhe - 6,39 eurot, CD-plaadid - 63,91 eurot) hüvitamist. Kaebuse põhjendused ja taotlused
9. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse sätete kohaselt ei tohiks vangla olla asutus, mis teostab oma suva järgi kättemaksu ja tekitab süüdimõistetutele lisakannatusi. Kaebaja on ostnud DVD-mängija endale vangla kaupluse vahendusel ning sai loa seda kambris kasutada. Kaebaja väitel on talle tekitatud DVD-mängija ja plaatide lattu paigutamisega varaline kahju, kuna saab esemed kätte alles vabanemisel, mil nende väärtus on langenud. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla hüvitaks talle DVD-mängija väärtuse 102,26 eurot, juhtme väärtuse 6,39 eurot ja plaatide väärtuse 63,91 eurot. Vastustaja vastuväited
10. Vastustaja on seisukohal, et A. Denissovi kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatud käskkiri on välja antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kusjuures CD/DVD –plaatide ja CD/DVD-mängijate keelamine on põhjendatud, mistõttu ei ole vangla A. Denissovilt esemete ära võtmisel tema suhtes õigusvastselt käitunud. Vastustaja viitab vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-le 4, § 15 lg-le 2 ning selgitab, et Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 seletuskirja kohaselt on kinnipeetavatele keelatud CD/DVD-plaadid põhjusel, et need on terava servaga ning neid on võimalik kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks. Plaatide ohtlikkust suurendab nende lõhkumise võimalikkus, mille tagajärjel tekivad teravate serva otsaga plaadiosa, mis sobib eriti hästi vigastuste tekitamiseks. Seega ohustavad CD- ja DVD-plaadid vangla ja vanglas viibivate inimeste julgeolekut. CD- ja DVD-mängijatel on väikesed avad ja/või plaadisahtel, kuhu on võimalik peita keelatud aineid, sealhulgas narkootikume või väikeseid esemeid, sealhulgas SIM-kaarte. Väikeste avade korrektsel läbiotsimisel on võimalik tahtmatult vigastada tehnikaseadet. Tehnikaseadmete avamine on raskendatud, kuna ka selle käigus võib saada tehnikaseade viga. Seega võivad keelatud ained ja esemed jääda avastamata, mis omakorda ohustab vangla üldist julgeolekut. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla direktoril seadusest tulenev õigus keelata asju ja esemeid täiendavalt keelatud asjade nimekirjas olevatele asjadele ja esemetele, kui need alluvad kindlalt määratletud tingimustele ning nende keelamine on põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne.
12. Kaebaja arusaam, et DVD-mängija ja 8 CD/DVD-plaadi lattu paigutamisega tekitati temale varaline kahju, on ekslik. Võlaõigusseaduse § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastustaja märgib, et Justiitsministri 30.11.
13. a määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri“ § 63 lg 4 kohaselt antakse hoiule võetud keelatud asjad kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse. Sellest tulenevalt ei ole kaebajale antud juhul varalist kahju tekkinud, kuna kõik äravõetud esemed on terved, kuuluvad temale, asuvad vangla laos ning vanglast vabanemisel antakse need temale tagasi.
14. Lisaks märgib vastustaja, et kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei ole ühetaoline ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on võimalik ette näha kinnipeetavale isiklike asjade kasutamise 2 erijuhud ning omandiõigust asja kasutamise näol piirata. Näiteks on kinnipeetavatele lubatud telerid ja raadiod aga nende kasutamiseks kambris peab ta taotlema eraldi loa, mis võidakse rahuldada, kui on täidetud loa andmiseks vajalikud eeltingimused (VangS § 31). Sellest tulenevalt on ekslik ka kaebaja arusaam, et kui tema on vangla kauplusest endale DVD-mängija ostnud eesmärgiga seda vanglas kasutada, siis peab tema oma omandit saama kindlasti kasutada. Antud juhul on piirang seatud õiguslikul alusel ning põhjendatud. Kohtu põhjendused ja otsus
15. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kaebajal ei ole kahju tekkinud, vastustaja poolt teostatud toiming, millega kaebaja seob kahju tekitamise ei ole õigusvastane, mille tõttu ei saa esineda ka põhjuslikku seost kahju ja vaidlusaluse toimingu vahel. Üldpõhimõtteks on, et kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kaebus rahuldamisele. Ajal, mil kaebajale väljastatakse vangla laost vangla julgeoleku kaalutlustel õiguspäraselt lattu paigutatud elektroonikaseadmed, on nende soetamisväärtus sama, mis nende soetamise ajal. Seega puudub kaebajal alust vastustaja hagemiseks. Halduskohus jagab kaebaja muret, et uued tehnikaseadmed võivad olla sel ajal, kui ta saab laost kätte lattu paigutatud esemed läbi teinud tehnilise arengu ja lattu paigutatud seadmed võivad olla moraalselt vananenud, kuid see ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kaebajale on tekitatud varalist kahju esemete soetamisväärtuse ulatuses. Vastustaja toiming on õiguspärane, nagu õigustatult osundab vastustaja, sest lattu paigutamine on toimunud kehtiva käskkirja alusel. Seda fakti kaebaja ei vaidlusta. Kaebaja kui kinnipeetava õigusi ei ole piiratud käesoleval juhul rohkem, kui see oli minimaalselt vangla julgeoleku tagamiseks vajalik. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja seadusega kaitstavaid õigushüvede väärtust oleks vastustaja poolt õigusvastaselt vähendatud, mille tõttu jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Roby Koik kohtunik 3