KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-25

) § 57 lg 3 kohaselt ei või kinni peetava enda juures olevate ja laos hoiustatavate asjade kaal, sh kohtudokumendid, ületada 30 kg. Kohtumenetlusega seotud dokumentide osas ei ole erandit kehtestatud. 3-10-2546 2. A. Sarapuu leidis 11.08.2010 Tallinna Vanglale esitatud vaides, et välistatud on tema televiisori, nahkjope, ülikonna, kingade, vabaajajalatsite või dokumentatsiooni hävitamine. Piirkogust ületavate dokumentide hävitamine rikuks tema õigusi selles mõttes, et ta kirjutab palju ja vajab selleks lisamaterjale. A. Sarapuu taotles asjade uut kaalumist, jättes arvestamata kohtumenetlusega seotud dokumentatsiooni. Tallinna Vangla jättis 29.09.2010 vaideotsusega nr 1-13/36412-3 A. Sarapuu vaide rahuldamata.

§ 57lg 3 kohaselt ei tehta erandit kohtumenetluse dokumentide, õigusaktide jm osas.

Ka Tartu Ringkonnakohus jõudis 06.02.2009 otsuses nr 3-08-1135 samale seisukohale.

§ 62

lg 2 alusel tehakse juhul, kui kinni peetava isiku asjade kaal ületab 30 kg, talle ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui isik sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimalusel kinni peetava isiku soovi. Vanglas kinni peetavatele isikutele lubatud isiklike asjade kaalupiirangu seadmise eesmärgiks on esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinni peetavate isikute isiklike asjadega, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas.

1. Andres Sarapuu vaidlustas 30.09.2010 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vangla 29.09.2010 vaideotsuse ja taotles, et vangla kaaluks üle tema isiklikud asjad, arvates maha menetluses olevate kohtuasjade dokumendid. Kaebajat ei ole veel süüdi mõistetud ja dokumentide hävitamise korral ei ole tal võimalik oma õigusi kaitsta. Dokumentide hävitamine rikub tema inimõigusi. Kaebajal ei ole ühtegi tuttavat ega sugulast, kellele oma asju saata. Tal on minimaalses koguses isiklikke asju, mistõttu nendest loobumine ei ole mõistlik. Vahistatu ja kinnipeetava olukord on erinev, kuna süüdimõistetule antakse vangla poolt riided, mida ei arvestata tema isiklike asjade hulka. Seetõttu oleks kummaline, kui kaebaja annaks oma riided (näiteks püksid või jooksujalatsid ja ühed kingad) hävitamisele. Koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada vangla toimingute tegemine seonduvalt asjade äravõtmise ja hävitamisega.
2. Tallinna Halduskohtu 06.10.2010 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2010 määrusega tühistati halduskohtu määrus ja kohustati Tallinna Vanglat kuni käesolevas asjas kohtuotsuse või kohtumenetlust lõpetava määruse jõustumiseni mitte arvestama A. Sarapuu isiklike asjade piirkoguse hulka teda puudutavaid kohtudokumente. Määruses peeti vastustaja viidet Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2009 lahendile nr 3-08-1135 asjakohaseks, kuid leiti, et sellest ei tulene iseenesest veel kaebuse perspektiivitust. Seda esmajoones põhjusel, et viidatud asjas ei olnud tegemist vahistatuga, vaid kinnipeetavaga, ja sellise vaheteo võimalikku olulisust on kaebuses rõhutatud. Vaatamata sellele, et asjassepuutuvad õigusnormid on mõlemal juhul samad, pole Tartu Ringkonnakohtu seisukohad automaatselt käesolevale vaidlusele laiendatavad. Määruses selgitati, et Tallinna Vanglal on õigus

§ 62lg 2 alusel hävitada piirkogust ületavad A.

Sarapuu isiklikud asjad üksnes juhul, kui kinni peetava isiku asjade kaal ületab lubatud 30 kg ilma kohtudokumente arvestamata ja kaebaja on keeldunud nende saatmisest vanglavälisele isikule. Kohtudokumentide all tuleb seejuures mõista selliseid dokumente, mis on A. Sarapuule kohtust saadetud (eelkõige kohtulahendid, vastaspoole seisukohad jms) või mis on tema poolt kohtule saadetud (sh kaebuste lisad jms) seoses sellise kohtuasja menetlusega, milles A. Sarapuu on või on olnud menetlusosaline (sõltumata asjaolust, kas kohtuasja menetlus veel kestab või on juba lõppenud), samuti eelnimetatud dokumentidest tehtud ärakirju, koopiaid, väljavõtteid või väljatrükke. Kohtudokumentideks käesoleva määruse tähenduses ei ole võimalikud lisamaterjalid või allikad, mida A. Sarapuu võib olla kasutanud abimaterjalina kohtudokumentide koostamisel, kuid mida kohtule pole esitatud, näiteks õigusaktide tekstid, õigusalane kirjandus, samuti ärakirjad, koopiad, väljavõtted või väljatrükid sellistest kohtulahenditest, milles A. Sarapuu ei ole ega ole olnud menetlusosaline. Nimetatud lisamaterjalid võib Tallinna Vangla ka pärast ringkon- 2

§ 57lõikes 3 ettenähtud 30 kg piirkaalu nõue.

5. A. Sarapuu nõustus 11.01.2011 kaebuse täpsustuses halduskohtu 06.01.2011 kaebuse menetlusse võtmise määruse seisukohaga, et tegemist peaks olema vanglale kohustava sisuga ettekirjutuse tegemise nõudega selliselt, et vastustaja arvestaks kaebaja isiklike asjade kaalu ilma teda puudutavate kohtudokumentideta. Samas taotles kaebaja vastustajale ettekirjutuse tegemist selliselt, et vastustaja arvestaks tema isiklike asjade kaalu ilma teda puudutavate dokumentideta ametiasutuste poolt ja õigusaktideta, või vangla sisekorraeeskirja muutmist selliselt, et see oleks vastavuses kaebuse nõudega.

ei ole seadus, vaid õigusakt, mida on võimalik muuta ja täpsustada. Vangla ei saa piirata tema õigust omada õigusaktide tekste. Tallinna Halduskohtu 09.03.2011 kohtuistungil täpsustas kaebaja nõuet vastustajale tehtava ettekirjutuse osas selliselt, et lisaks kohtudokumentidele ei tohiks vastustaja arvata isiklike asjade piirkaalu hulka õigusaktide väljatrükke ning põhjendas seda juurdepääsu piirangutega elektroonilistele andmebaasidele ja seaduste tundmaõppimise vajadusega.

1. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides, et 04.02.2011 seisuga oli kaebaja esitanud Tallinna Vanglale neli taotlust isiklike asjade vanglast väljasaatmiseks erinevatele isikutele. Samuti on mitmed isikud korduvalt kandnud tema vanglasisesele isikuarvele raha, millest võib järeldada, et kui isik on nõus kaebajat toetama materiaalselt, siis oleks ta nõus ka võtma hoiule kaebaja isiklikke asju. Usutav ei ole kaebaja väide, et enamus isiklike asjade hulgas olevatest dokumentidest on seotud tema suhtes läbiviidava kriminaalasja menetlemisega. Enamus kohtudokumentidest on seotud hoopis erinevate haldusasjade menetlemisega. Vangla sisekorraeeskiri ei näe lubatud isiklike asjade maksimaalse kaalu kehtestamisel ette erisusi vahistatute ja süüdimõistetute osas. Vangla sisekorraeeskiri on ministri määrus, mida ei ole vangla direktoril võimalik muuta ega täpsustada, tegemist on üldaktiga. Vangla sisekorraeeskirja ei ole kaebajal võimalik ka halduskohtus vaidlustada. Vangla ei kontrolli kaebaja kirjavahetust (VangS § 29) ega piira tema õigust omada õigusakte, mistõttu kaebaja sellekohased väited on alusetud ja asjassepuutumatud. Kinni peetavale isikule lubatud isiklike asjade kaalupiirangu seadmise eesmärgiks on esmajoones vältida vangla ülekoormamist kinni peetavate isikute isiklike asjadega, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas. Vaatamata kinni peetavate isikute isiklikele asjadele seatud kaalupiirangule, on tagatud kinni peetavate isikute kaitseõigus ning kaalupiirangu sätestamine ei võta isikult õigust ega ka võimalust temale ebasoodsaid toiminguid vaidlustada. Tallinna Halduskohtu 09.03.2011 kohtuistungil leidis vastustaja, et kaebaja saaks osa kohtudokumentidest hävitada, kuna ei ole tõenäoline, et kõik on vajalikud. Õigusaktidega on võimalik tutvuda internetis ja ka vangla väljastab kinni peetavatele isikutele õigusakte. Õigusakti väljatrüki pikemal hoidmisel või endale jätmisel arvestatakse need isiklike asjade kaalu hulka. Lisaks on kaebajal võimalik vaidluste lahendamiseks pöörduda märgukirjaga vangla poole.
2. Tallinna Halduskohtu 28.03.2011 otsusega rahuldati A. Sarapuu kaebus osaliselt ja Tallinna Vanglale tehti ettekirjutus arvestada A. Sarapuu isiklike asjade kaalu ilma teda puudutavate kohtudokumentideta seni kuni ta viibib vanglas vahistatuna. Õigusaktide väljatrükkide kaalu arvestamata jätmise taotlust puudutavas osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus lähtus kaebuse osalisel rahuldamisel ringkonnakohtu 03.11.2010 lahendis kajastatud seisukohtadest ja asjaolust, et kaebaja viibib vanglas vahistatuna. Kohtu arvates ei saa kohtudokumentidena arvestada õigusaktide väljatrükke, mis võivad olla olenevalt õigusaktist küllaltki mahukad ja mõjutada tunduvalt üldreeglina lubatavat 30 kg piirmäära. Vahistatut puudutavad kohtudoku- 3

§ 57

lõikega 3, sest isikut puudutavate kohtudokumentide liigitamine asjadeks oleks selles tähenduses küsitav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus rahuldati, ja jätta uue otsusega kaebus täielikult rahuldamata järgmistel põhjendustel: Vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri ei näe vahistatu asjade regulatsiooni osas ette erisusi kinnipeetava asjade regulatsioonist. Seega on ka vahistatul

§ 57lg 3 alusel lubatud hoida vanglas enda juures ja laos kuni 30 kg isiklikke asju.

Õiguskantsler on läbi viinud sätte põhiseaduspärasuse kontrolli ja leidnud, et

§ 57lg 3 ei ole vastuolus põhiseadusega.

Kohtuotsuses ei ole mõistlikke põhjendusi, miks üksnes vahistatule on kohtumenetluses vajalikud teda puudutavad kohtudokumendid ja neid ei saa piirkaalu hulka arvestada. Ka kinnipeetavatel on kohtuvaidlusi, mistõttu selles osas puudub vahistatu ja kinnipeetava eristamiseks alus. Seda aspekti arvestas Tartu Ringkonnakohus 06.02.2009 otsuses nr 3-08-1135 ja leidis, et

§ 57

lg 3 kohaselt saab isiklike asjade hulka arvata kinnipeetavale vanglas lubatud asjad, sh ka kohtudokumendid. Riigikohus leidis 21.06.2007 otsuses nr 3-3-1-29-07 samuti, et piirangud isiklikele asjadele ja nende kasutamisele on vangla kontekstis õigustatud. Ka õiguskantsler on leidnud, et isegi kui kinnipeetav omab suurt hulka haldus- ja kohtudokumente, mida ta võib vajada mõnes menetluses oma õiguste kaitseks, ei kahjusta tema õiguspositsioone tingimata asjaolu, et need ei ole vanglas tema vahetus läheduses; tähtis on see, et kinnipeetava ligipääs dokumentidele ei ole välistatud ega takistatud viisil, mis ei võimalda tal sooritada menetlustoiminguid oma õiguste kaitseks. Kriminaalmenetluses, kus isiku õiguste kaitsele on seatud kõrgendatud nõuded, on süüdistataval kaitsja, mistõttu ei ole süüdistataval vanglas viibides otsest vajadust omada enda juures suures koguses dokumente, mis ületavad asjade kogusele kehtestatud kaalupiirangu. VangS § 95 lg 1 järgi on vahistatul õigus oma kaitsjaga piiramatult kohtuda. Kohus ei arvestanud isiklike asjade kogukaalule seatud piirangu eesmärki - vältida vangla ülekoormamist kinni peetavate isikute isiklike asjadega, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas. Üleliia suures koguses asjade omamine vanglas raskendab läbiotsimist ja kinni peetavate isikute üle järelevalve teostamist. Vanglas puuduvad ruumid suurte koguste asjade hoidmiseks. Piirangu seadmisega on lihtsam leida vangla julgeolekut kahjustavaid esemeid ning see võimaldab läbiotsimisi läbi viia harvemini ja saavutada efektiivsemalt läbiotsimise eesmärke. Kohus jättis põhjendamatult kõrvale Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2009 lahendi viite õiguskantsleri kirjale, milles leiti, et

§ 57

lg 3 eesmärgiks on tagada vangla julgeolek ja seeläbi kaitsta riigi sisemist rahu ning et kaalupiirang kinnipeetava isiklikele asjadele, sh ka haldus- ja kohtudokumentide allutamine kaalupiirangule, on proportsionaalsed abinõud taotletud eesmärgi saavutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2010 määrusest tulenevalt ei arutanud ringkonnakohus A. Sarapuu kaebust sisuliselt, vaid piiratud informatsioonile tuginedes andis hinnangu, kas kaebuse rahuldamise korral oleks võimalik kohtuotsust täita. Kuna ringkonnakohus ei lahendanud määruses kaebust sisuliselt, ei selgitanud välja kõiki asjas olulisi asjaolusid ega hinnanud tõendeid ja tugines peamiselt kaebaja väidetele (mh väitele, et enamus isiklike asjade hulgas olevatest dokumentidest on seotud tema suhtes läbiviidava kriminaalasja menetlemisega), ei olnud halduskohtul võimalik ringkonnakohtu määrusele tugineda. 4

§ 57

lg 3 osas, milles see ei võimalda kaalupiirangu puhul jätta arvesse võtmata vahistatu puhul kohtudokumente, algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kohus asus aga looma uut õigust, mis ei ole kohtu pädevuses. Kohus ei analüüsinud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks ta ei pea esitatud tõendeid kaebuse lahendamisel oluliseks (TsMS § 442 lg 8). Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebajal on võimalik üleliigsed esemed vanglast välja saata, mille kohta esitas vastustaja ka tõendid. 9. A. Sarapuu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

§ 57ei loetle, mis kuulub kinni peetavate isikute isiklike asjade hulka.

Seda loetelu tuleb otsida teistest õigusaktidest. Kuna

§ 57regulatsioon on suhteliselt laialivalguv, tuleb tähelepanu pöörata Vang

S §-le 26, mis keelab piirata suhtlemist advokaadi, konsulaartöötaja, vaimuliku ja notariga. Ühtlasi on keelatud piirata kirjavahetust nimetatud ametnikega ja kirjavahetust vangla poolt läbi vaadata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. A. Sarapuu taotles käesolevas asjas Tallinna Vangla kohustamist arvestama tema isiklike asjade kaalu ilma teda puudutavate kohtudokumentideta ja õigusaktide väljatrükkideta. Halduskohus tegi kaevatava otsusega Tallinna Vanglale ettekirjutuse arvestada A. Sarapuu isiklike asjade kaalu ilma teda puudutavate kohtudokumentideta seni kuni ta viibib vanglas vahistatuna ja jättis kaebuse õigusaktide väljatrükkide kaalu arvestamata jätmise taotluse osas rahuldamata. A. Sarapuu ei ole kaebuse osalist rahuldamata jätmist apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja selles osas on halduskohtu otsus jõustunud. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas Tallinna Vangla on kohustatud arvestama A. Sarapuu isiklike asjade kaalu ilma teda puudutavate kohtudokumentideta või mitte.
2. Kinnipeetava isiklike asjadega toimimise üldised reeglid sätestab VangS § 15, mille
3. lõike esimene lause näeb ette, et vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 alusel kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju.

§ 57

lg 3 (alates 15.02.2007 kehtivas redaktsioonis) kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kg. Kuigi

§ 57

lg 2, mille kohaselt kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule, kui vangistusseaduse või sama korraga ei sätestata teisiti, on tunnistatud justiitsministri 25.05.2011 määrusega nr 29 (jõustus 01.06.2011) kehtetuks, tuleneb sama põhimõte jätkuvalt

§ 2

lõikest 2.

§ 62

lg 2 kohaselt juhul, kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kg, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kin- 5

§ 60

lg 1), kuid mitte kinni peetavale isikule lubatud isiklike asjade piirkaalu arvestamise või piirkaalu ületava asjade kogusega toimimise osas. 12. Vanglas viibides kinni peetavate isikute poolt kasutavaid asju võib liigitada nende kuuluvuse järgi vangla asjadeks ja kinni peetavate isikute isiklikeks asjadeks. Kinni peetavaid isikuid puudutavad kohtudokumendid ei ole vangla asjad ja need on käsitatavad kinnipeetavate isiklike asjadena VangS § 15 ja

§ 57tähenduses.

13. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa vahistatut puudutavaid kohtudokumente arvestada vahistatu isiklike asjadele

§ 57

lg-s 3 sätestatud piirkaalu hulka seetõttu, et need on vahistatule kohtumenetluses vajalikud. Vastustaja märgib õigesti, et ka vanglas vangistust kandvatel süüdimõistetutel on kohtuvaidlusi ning sellel alusel vahistatu ja kinnipeetava eristamiseks puudub alus ning muid mõistlikke põhjendusi, miks üksnes vahistatu puhul ei saaks kohtudokumente arvestada

§ 57lg-s 3 sätestatud piirkaalu hulka, ei ole halduskohus esile toonud.

14. Ringkonnakohtu arvates ei saa teatud olukorras välistada, et kohtudokumentide allutamine

§ 57

lg-s 3 sätestatud kaalupiirangule võiks olla ebaproportsionaalne abinõu taotletud eesmärgi (tagada vangla julgeolek ja seeläbi kaitsta riigi sisemist rahu, mis on põhiseaduse preambulas nimetatud oluline õigusväärtus) saavutamiseks.

1. Käesolevas asjas ei ole aga A. Sarapuu näidanud, et temale oleksid isiklikud asjad 30 kg ületavas koguses vältimatult vajalikud. Kuigi A. Sarapuu väitis kaebuses, et tal ei ole ühtegi sugulast ega tuttavat, kellele oma isiklikke asju saata, on ta kohtumenetluse ajal esitanud vanglale neli taotlust isiklike asjade vanglast välja andmiseks erinevatele isikutele (tl 70 – 71). Samuti ei ole A. Sarapuu tõendanud, et enamus tema isiklike asjade hulgas olevatest kohtudokumentidest on seotud tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetlusega. Olukorras, kus kohtute infosüsteemi andmetel on A. Sarapuu määruskaebuste ja apellatsioonkaebuste alusel loodud
2. aastal 55 ja
3. aastal juba 33 halduskohtumenetlust, ei ole see väide eluliselt usutav. Vastupidiselt kaebuse väitele ei ole olulisi erinevusi ka kinnipeetava ja vahistatu riietuse osas. VangS § 93 lg 1 kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse. Seega on osundatud sättest tulenevalt ka vahistatul võimalik eelvangistuses viibides kanda mitte üksnes isiklikke riideid, vaid ka vangla riideid.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse ning tühistab kaevatava halduskohtu otsuse kaebuse osalise rahuldamise osas ja teeb selles osas uue otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6