← Eesti

2-08-49185/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ande Tänav, Imbi Sidok, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2011, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-49185 A. S hagi N. B vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.aprilli 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. B apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 07.oktoober 2011, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.S (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja N.B (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Klen Laus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 5466,46 eurot RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu otsus osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.
  4. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
  5. Jagada A. S ja N. B ühisvara järgmiselt: 3.2.1 Jätta korteriomand asukohaga Energia tn 2-72, Tallinnas (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxxxxxxx) N. B ainuomandisse; 3.2.
  6. Jätta sõiduauto Toyota Auris reg nr xxx xxx N. B ainuomandisse; 3.2.
  7. Jätta Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 07-076031 EV tulenev laenukohustus N. B kanda.
  8. Välja mõista N. B tema omandisse jääva ühisvara arvelt hüvitis 4197,81 eurot A.S kasuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. A. S esitas 14.07.2008 kohtusse hagi N. B vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu registreeriti 28.01.2005 ja lahutati 17.06.
  10. Abielu kestel omandasid pooled korteriomandi asukohaga Energia tn 2-72, Tallinnas ja sõiduauto Toyota Auris, reg nr xxx xxx. Vara on kostja valduses. Hageja palus jätta ühisvara kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt välja hüvitis ühisvara poole väärtuse ulatuses. Kostja vastuväited
  11. Kostja vaidles hagile vastu. Korteriomand, asukohaga Energia tn 2-72, Tallinnas, ei ole poolte ühisvara. Korteri omandas kostja enne abielu. Kostja kasutab korterit katkematult alates
  12. aastast elukohana ja ta erastas korteri
  13. aastal. Kostja soovis saada
  14. aastal korteri tagatisel laenu. Kuna korter oli laenu taotlemise ajal kinnistamata, anti kostjale laenu tingimusel, et kostja võõrandab laenu tagatiseks korteri liisinguandjale ja liisingumaksete lõplikul tasumisel võõrandab liisinguandja korteri taas kostjale. Kostja tasus enne abielu 33 liisingmakset ning abielu kestel tasus kostja samuti kõik liisingmaksed iseseisvalt. Hagejal ei olnud püsivat sissetulekut ja ta ei panustanud abielu ajal pere kohustustesse. Kui kohus leiab, et tegemist on ühisvaraga, siis palub kostja vara jagamisel poolte võrdsuse printsiibist kõrvale kalduda, tunnistades korter ühisvaraks vaid osas, mis tasuti ühiste vahenditega.
  15. Sõiduauto Toyota Auris on kostja lahusvara. Hageja võttis 350 000 krooni laenu, millest 259 575 krooni eest soetas auto ja kinkis selle suulise kinkelepingu alusel kostjale. Kinke tulemusena on kostja kantud ainuomanikuna auto tehnilisse passi. Hageja tasus ülejäänud raha eest mõned kommunaalmaksed ning järelejäänud summa kasutas ära enda huvides, mistõttu ei ole see osa perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg 2 kohaselt käsitletav ühisvarana. 2
  16. Kostja võttis pangalaenu
  17. aastal eesmärgiga tasuda hageja abielueelselt tekkinud isiklik kohustus (elatise võlgnevus) summas 51 167,75 krooni. Abielu lahutamise hetkel oli laenu jääk 4988,13 eurot. Kostja palub laenukohustuse arvestada ühisvara jagamisel ühiste kohustuste hulka, kuna laenuga tasuti hageja isiklik võlg ja laenukohustuse jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Kostja palus ka arvestada, et hageja panustas võrreldes kostjaga ühisvarasse oluliselt vähem, sest hageja sissetulekud olid abielu ajal väiksemad kui kostjal. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  18. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jättis korteriomandi ja sõiduauto kostja ainuomandisse, laenukohustuse kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 8437,73 eurot. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte enda kanda.
  19. Pooled on seisukohal, et nende abielulised suhted, sh ka abikaasade vahelised varalised suhted lõppesid abielu lahutamisega. Vaidlus ei ole asjaolude üle, et poolte abielu registreeriti 28.01.2005 ja lahutati 17.06.2008; 2-toaline korter Energia tn 2-72, Tallinn kuulus vallasasjana varem kostjale, kes müüs korteri 19.04.2002 AS-le Hansa Liising Eesti; 26.04.2007 sõlmitud notariaalse lepinguga omandasid pooled AS-lt Hansa Liising Eesti korteriomandi asukohaga Energia tn 2-72, Tallinnas; korteriomandi ostmisel oli 33 liisingumakset tasutud kostja poolt enne abielu sõlmimist; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxxxxxxx on korteriomandi asukohaga Energia tn 2 (reaalosa krt 72) ühisomanikena 09.05.2007 sisse kantud hageja ja kostja; korteriomandi väärtuseks on 365 000 krooni; 22.06.2007 sõlmis hageja AS-ga Hansapank laenulepingu nr 07-115144-EV, võttes auto ostmiseks laenu 22 383 eurot; 03.07.2007 kandis hageja 259 575 krooni Amserv Auto AS arvele sõiduauto Toyota Auris 1,6 ostmiseks; 03.07.2007 on kostja nimele registreeritud autoregistris Toyota Auris reg nr xxx xxx, mis on käesolevalt ka kostja valduses; sõiduauto väärtuseks on 150 000 krooni; Swedbank AS ja kostja vahel sõlmiti 25.04.2007 laenuleping nr 07-076031EV laenusummaga 6459 eurot. 06.06.2008 seisuga oli pangale tagastamata laenusumma 4988,13 eurot; saadud laenuga tasuti hageja isiklik võlakohustus (elatise võlg alaealisele lapsele) 51 167,75 krooni; ühisvara jagamisel tuleb korteriomand ja sõiduauto jätta kostja ainuomandisse.
  20. Kostja väide, et tema teenis pikka aega hagejast rohkem ja tasus pangalaene enda teenitud rahaga, ei oma PKS § 19 lg 1 kohaselt tähendust. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hageja on tõendanud, et abielu ajal ta töötas, omas sissetulekut ja osales ühisvara soetamises.
  21. Poolte poolt on ühisvarana loetletud korteriomand asukohaga Energia tn 2-72, Tallinnas, väärtusega 365 000 krooni, sõiduauto Toyota Auris reg nr xxx xxx väärtusega 150 000 krooni ja ühine varaline kohustus - pangalaenu jääk 4988,13 eurot laenulepingu nr 07-076031-EV järgi.
  22. Korteriomand on poolte ühisvara, kuna korteriomand on omandatud abielu ajal ja mõlemad abikaasad on kantud kinnisturaamatusse ühisomanikena. Vara iseloomu ei muuda ka asjaolu, et korter vallasasjana kuulus varem kostja omandisse. Kostja võõrandas korteri enne abielu
  23. aastal ja koos abikaasaga omandati see uuesti
  24. aastal, so abielu ajal. Kostja tasus korteriomandi omandamiseks liisingumakseid enne abielu oma lahusvara arvelt. 3
  25. Pooled ostsid korteriomandi 265 000 krooni eest. Kostja tasus enne abielu sõlmimist 33 liisingumakset - kokku 88 256,27 krooni. Nimetatud summa moodustab korteriomandi ostuhinnast 33 %. Seega on 1/3 korteriomandist omandatud kostja lahusvara arvel ning PKS § 19 lg 2 kohaselt tuleb ühisvara jagamisel selles osas kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Korteriomandi väärtus on jagamise aja seisuga 365 000 krooni, sellest 1/3 on 121 667 krooni, mis on omandatud kostja lahusvara arvel. Poolte vahel läheb võrdselt jagamisele korteriomand väärtusega 243 333 krooni. Hagejal on õigus saada korteriomandi väärtusest 121 666,50 krooni ja kostjal 243 333,50 krooni.
  26. VÕS § 261 alusel peab kinkeleping olema tehtud kirjalikus vormis, kuid antud juhul eitavad pooled kirjaliku kinkelepingu olemasolu. Kostja väited temale abikaasa poolt sõiduauto kinkimise kohta on tõendamata ning poolte ühisvaraks olev sõiduauto Toyota Auris tuleb jagada väärtusega 150 000 krooni võrdsetes osades.
  27. Poolte ühiseks kohustuseks on PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt laenulepingu nr 07-076031-EV järgi võetud laenukohustus. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et nimetatud laenuga tasuti abielu ajal hagejal enne abielu tekkinud isiklik võlakohustus summas 51 167,75 krooni. Kostja palus ühise kohustuse jagamisel kalduda kõrvale võrdsuse põhimõttest ja jätta hageja kanda tema isikliku võlakohustuse katmisele kulunud summa võrra suurem laenukohustus. Hageja kostja seda ei vaidlustanud.
  28. Tagastamata laenu jääk oli poolte abielu lõppemisel 4988,13 eurot. Hageja vastutab oma isikliku varalise kohustuse eest ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Ühiseks kohustuseks, mis jaguneb poolte vahel võrdselt, on 26 896,48 krooni. Hageja laenukohustuseks on 64 616 krooni ja kostja laenukohustuseks 13 448 krooni.
  29. Hagejal on õigus saada ühisvara 132 050,50 krooni väärtuses ja kostjal 304 885,50 krooni väärtuses.
  30. Poolte taotlusel tuleb korteriomand ja sõiduauto jätta kostja ainuomandisse. Kostja kanda tuleb jätta ka pangalaenu tasumise kohustus.
  31. Kostja osa ühisvaras on 304 885,50 krooni, tema kanda jääb ka laenukohustus 78 064 krooni. Kostjale jääb ühisvara 515 000 krooni väärtuses. Seega kostjale jääva vara väärtus osutub suuremaks tema osast ühisvaras 132 050,50 krooni võrra ja PKS § 19 lg 4 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista rahaline hüvitus hageja kasuks 8437,73 eurot (132 050,50 krooni). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  32. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks korteri eest hüvitisena välja 5466,46 eurot. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista temalt hageja kasuks välja hüvitis kogusummas 2971,27 eurot.
  33. Kohus eksis TsMS § 232 lg 1 vastu. Kohus ei tuginenud poolte seisukohtadele ja dokumentaalsetele tõenditele ja on seega meelevaldselt leidnud, et kostja on tasunud lahusvara arvelt liisingumakseid üksnes 1/3 osas. Korteri liisingumaksed olid kokku 18 960,66 eurot, millest kostja tasus lepingu sõlmimisel 10 620,81 eurot ja kohustus tasuma vahemikus 15.05.2002 kuni 15.01.2005 igakuiste osamaksetena kokku 4586,04 eurot. Seega nähtub maksegraafikust, et enne abiellumist kuulus lahusvara arvelt tasumisele 15 206,85 eurot (80,2% liisingumaksetest) ja abielu ajal 3753,81 eurot (19,8% liisingumaksetest). Seega peaks 80,2% korteriomandist kuuluma kostja lahusvarasse ja 19,8% ühisvarasse. Ühisvarasse kuuluva korteriosa väärtus on seega 4 4618,90 eurot ja sellest lähtuvalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis pool ühisvarasse kuuluvast korteri väärtusest ehk 2309,46 eurot.
  34. Kohtuotsus on ebaõige ka siis, kui lähtuda üksnes teostatud ülekannetest. Kostja tõendas, et liisingumakseid tasus eranditult tema, tasudes kokku 157 641,34 krooni, millest 88 256,72 krooni (55,99%) enne hagejaga abiellumist. Hageja ei ole kunagi liisingumakseid tasunud ega ole ka sellist väidet menetluses esitanud. Seega kuuluks maakohtu tõlgenduse järgi korteriomandist 55,99% kostja lahusvarasse ja 44,01% ühisvarasse. Kui kohus oleks põhjendanud üksnes makstud summade arvesse võtmist, tulnuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitisena pool ühisvarasse kuuluvast korteri väärtusest ehk 5133,27 eurot.
  35. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohustust, kuna otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Lisaks on rikutud TsMS § 351 lg-t 1, kuna kohus ei teavitanud pooli asjaolust, et arvestab korteri liisingmaksete tasumisel üksnes apellandi poolt ülekantud summadega, lähtudes samaaegselt korteri ostuhinnast.
  36. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t
  37. Kostja tõendas liisingumaksete tasumist ja väitis, et valdavas osas tasuti liisingumaksed lahusvara arvelt. Samas ei ole hageja kostja väiteid ega tõendeid liisingumaksete tasumise summade ja tähtaegade osas kahtluse alla seadnud. Sellises olukorras ei saa maakohus asuda omaalgatuslikult seisukohale, et korteri liisingumakseid teostati 1/3 osas lahusvara arvelt ja 2/3 osas ühisvara arvelt. Kohus ei informeerinud pooli, et kavatseb korterist lahusvara osa väljaselgitamisel lahendada asja erinevalt pooltest ja lahutada korteri ostuhinnast kostja poolt tasutud summad, lugedes sellega vaikimisi ülejäänud summad tasutuks ühisvara arvel. Vastus apellatsioonkaebusele
  38. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  39. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega määrati korteriomandi eest hüvitiseks 7775,91 eurot ja leiab, et õiglane hüvitis selle eest on 2309,45 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 2971,27 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
  40. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja maakohtu otsus vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistamisele. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse.
  41. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud vaidlustamata faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
  42. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus korteriomandi eest hüvitise suuruse kindlakstegemisel õigesti tasutud summadest, mitte liisingulepingu maksegraafikust. Maksegraafikut ei ole õige aluseks võtta seetõttu, et asjas esitatud tõendite kohaselt seda täies ulatuses ei järgitud. Maksegraafiku järgi tuli viimane liisingumakse tasuda 15.04.2007 (t lk 70). Samas nähtub 26.04.2007 AS Hansa Liising Eesti ja poolte 5 vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingust, et lepingu sõlmimise ajaks oli ostuhinnast tasutud 224 460,14 krooni ja tasumata oli 40 539,86 krooni (t lk 51).
  43. Samas ei ole asjas esitatud tõendite kohaselt õige maakohtu seisukoht, et kostja tasus enne abielu sõlmimist 88 256,27 krooni, so 33% korteriomandi ostuhinnast ja ülejäänu tasusid pooled abielu ajal. Liisingulepingu (t lk 69) ja selle lisaks oleva maksegraafiku (t lk 70) järgi tasus kostja lepingu sõlmimisel esimese vara väljaostumaksena 62,26% vara maksumusest, so 10 545,40 eurot. Hageja ei vaielnud sellele asjaolule ringkonnakohtu istungil otseselt vastu, kuid väitis, et ta ei tea, kas kostja maksis lepingu sõlmimisel 10 545,40 eurot, sest pooled ei olnud sellel ajal veel abielus.
  44. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud summa tasumine tõendatud asjaoluga, et kostja pangakontolt tasuti liisingumakseid ajavahemikus 01.01.2002-25.04.2007 (vara väljaostumakse + intress) kogusummas 157 641,34 krooni (t lk 191,192). Kuna korteriomandi müügilepingu sõlmimise ajaks 26.04.2007 oli tasutud 265 000 krooni suurusest ostuhinnast lepingu p 3.2.1 järgi 224 460,14 krooni, pidi olema kostja poolt tasutud ka esimene vara väljaostumakse. Seega tuleb kostja poolt enne abielu tasutuks lugeda 10 545,40 eurot+88 256,72 krooni (5640,63 eurot), so kokku 16 186,03 eurot (253 256,33 krooni).
  45. Pooled tasusid abielu ajal enne liisingulepingu sõlmimist liisingumakseid 69 384,62 krooni ja pärast korteriomandi müügilepingu sõlmimist 02.05.2007 veel 40 539,86 krooni (t lk 51, 130), mida maakohus ekslikult tasutud summana ei arvestanud, seega kokku 109 924,48 krooni.
  46. Seega on korteriomandi omandamiseks kokku kulutatud rahalisi vahendeid 363 180,81 krooni, millest kostja poolt tasuti enne abielu 253 256,33 krooni, so 69,7 % ja abielu ajal tasusid pooled 109 924,48 krooni, so 30,3%. Seega on hageja osa korteriomandist 30,3:2= 15,15%. Arvestades korteriomandi väärtust vara jagamise ajal 365 000 krooni, on hagejal õigus saada hüvitist korteriomandi eest 15,15% ulatuses, so 55 297,50 krooni (3534,15 eurot). Seega on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist kokku järgmiselt: korteriomandi eest 55 297,50 + sõiduauto eest 75 000 krooni – laenukohustus 64 616 = 65 681,50 krooni, so 4197,81 eurot, mille ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
  47. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Ande Tänav Imbi Sidok Iko Nõmm 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.