) § 15 Ig-s 4 sätestatud otsuse tegemine vangla direktori pädevuses. Justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus" (edaspidi TV põhimäärus) § 3 lg 2 p 7 kohaselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele.
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks; võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid või esemeid, mis ei ole keelatud ainete loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Justiitsminister on VSkE §-s 641 kehtestanud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. Vanglateenistus kehtestab kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu reeglina vangla direktori üldkorraldusega, mis peab olema kooskõlas
Käskkiri nr 80 on käsitletav vangla direktori üldkorraldusena, mis on antud
Eelpooltoodud õigusaktidest tuleneb pädevus keelata vanglas esemeid või aineid nii justiitsministrile kui vanglateenistusele.
ei tee vahet, kas ja milliseid aineid kumbki haldusorgan keelata võib. VSkE § 11 kohaselt on direktori pädevuses teha otsus
Tallinna Vangla direktori käskkiri on välja antud just
Tuginedes eeltoodule võib asuda seisukohale, et juhul, kui vanglateenistus leiab, et mingi aine või ese nimetatud tingimustele vastab, on tal õigus see 3 vanglas keelata. Seega oli vangla direktoril käskkirjade väljaandmisel olemas õiguslik alus (nii pädevus- kui ka volitusnorm), mistõttu on käskkirjad õiguspärased. Käskkirja nr 80 põhjenduseks on toodud vangla üldise julgeoleku tagamine. Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 54 leiab Tallinna Vangla, et vaidlustatud käskkiri on kaalutletud ning piirangud on proportsionaalsed, käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastav vorminõuetele. Seega on vaidlustatud käskkiri õiguspärane. Kaebuse esitaja palub kaebuses arvestada Justiitsministeeriumile esitatud vaide põhjendustega. Vaidemenetluses vaidlustas kaebuse esitaja Käskkirja nr 80 punkte 1.1, 1.3, 1.4, 1.6, 1.7 ja 5 ning taotles nende osalist muutmist või kehtetuks tunnistamist. Käskkirja nr 80 p 1.1 osas Tallinna Vangla leiab, et kuna on olemas väga eriliigilisi hambaharju (nt seest õõnsa varrega hari) ja raseerimisvahendeid, siis on nendesse võimalik peita vanglas keelatud aineid, mille sattumine vangla territooriumile ohustaks vangla julgeolekut. Käskkirja p-s 1.1 kehtestatud piirang ei kahjusta kinni peetavate isikute õigusi sedavõrd, et oleks vajalik teha erand hambaharja ja „Gilette Fusionit" väljastpoolt vanglat saamiseks. Oluline on siinjuures rõhutada, et hügieenitarbeid jms on võimalik kinni peetaval isikul osta vangla kauplusest, sest vaid sellisel viisil on tagatud, et originaalpakendisse ei ole lisatud keelatud ained. Samuti on hügieenitarvete puudumise korral kinnipeetaval võimalus taotleda vanglalt kord kvartalis hügieenitarvete pakki, mis muuhulgas sisaldab hambaharja ja raseerimisvahendeid, kui kinnipeetaval endal puuduvad selleks rahalised vahendid. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa kasutada temale meelepäraseid konkreetse nimetusega habemeajamisvahendeid, on paratamatu ebamugavus, mis on tingitud kaebuse esitaja viibimisest vanglas. Käskkirja nr 80 p 1.3 osas märgib vastustaja, et vaidlustatud käskkirja p 1.3 põhjendustest nähtub, et samuti on võimalik lauamängude ja puzzletükkide vahele ja peale kleepida narkootilisi aineid, mida vanglateenistusel on raske või võimatu avastada. Keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumine seab otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Käskkirjas on piisavalt põhjendatud, kuidas käskkirjas nimetatud esemete saatmisel vanglasse võib ohtu sattuda nii vanglas viibivate isikute tervis, julgeolek kui ka vangla üldine julgeolek. Samas on käskkirja andmisel arvestatud ka muude poolt- ja vastuargumentidega. Käskkirjast nr 80 nähtub, et riknenud toiduainete sattumine vangla territooriumile seab ohtu kõigi vangla territooriumil viibivate isikute tervise. Samuti seab ravimite kontrollimatu tarvitamine ohtu nii kinni peetava isiku enda kui ka tema kaaskinnipeetavate tervise. Samas on arvestatud ka asjaoluga, et kinni peetavatele isikutele on tagatud toitlustamine kolm korda päevas, arstiabi, ajalehtede lugemine kolme päeva jooksul, raamatukoguteenuse kasutamine, vangla kauplusest sisseostude tegemine iga kahe nädala tagant, vangla vormiriietus, vajadusel hügieenitarbed. Tulenevalt eeltoodust on käskkirja andmisel arvestatud kõiki poolt- ja vastuargumente ning samuti põhjendatud, kuidas keelatud esemete sattumine vangla territooriumile võib ohtu seada vangla julgeoleku. Seega on kaebuse esitaja väide, et käskkirjas on kuritarvitatud mõistet „julgeolek", alusetu. Narkootilisi aineid on võimalik kleepida ka puidust, plastikust vms materjalist valmistatud lauamängu peale ja sisse ning seega on kaebuse esitaja väide, et keelatud peaks olema ainult paberist või kartongist lauamängud, asjakohatu. Tulenevalt
lg-st 1 võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Tallinna Vangla kaupluses müügil olevate kaupade nimekiri koostatakse igakuiselt Justiitsministeeriumi poolt ning nimekirjas on kõik igapäevaeluks vajalikud tooted olemas. Muuhulgas on vangla kauplusest võimalik osta lauamänge. Vangla kaupluses müüdavate kaupade valik võib olla tõepoolest mõnevõrra väiksem, kui suurtes kauplusekettides väljaspool vanglat, kuid seda ei saa pidada piisavaks argumendiks, miks peaks kinni peetav isik igal juhul väljastpoolt vanglat saama kirjaga 4 esemeid, mille vanglasse saabumise viis võib seada ohtu nii kinni peetavate isikute kui vangla üldise julgeoleku. Seoses kaebuse esitaja väidetega Käskkirja nr 80 p 1.4 kohta Tallinna Vangla selgitab, et kinnipeetavate õigus kirjavahetusele tuleneb
lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused.
lg 1 kohaselt on vanglal õigus avada kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad vanglateenistuse juuresolekul ning võtta kirjast ära esemed, mille omamine vanglas on keelatud. Vaidlustatud käskkirjaga ei piirata kinni peetavate isikute kirjavahetust, vaid piiratakse kirjas saadetavate ainete ja esemete saatmist. Ka
§-s 28 sätestatud kinnipeetava õigus kirjavahetusele ei ole piiramatu ega tähenda seda, et kirjas võiks kinnipeetavale saata esemeid või aineid, mille omamine on kinnipeetavale vanglas keelatud. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-4-1-3-09 on märgitud, et
lg 1, § 105 lg 2 ega ka muud õigusnormid ei ole andnud justiitsministrile volitust vangla sisekorraeeskirja kehtestamisel määrusega täiendavalt piirata kinnipeetavate kirjavahetuse sisu või kirjas sisalduvate võimalike esemete ringi, samuti seada täiendavaid õiguslikke aluseid kinnipeetavale kirjaga saadetud esemete äravõtmiseks, siis on VSkE § 461 ja § 50 lg 3 esimene lause formaalselt PSiga vastuolus. Samas märkis halduskolleegium, et on võimalik, et kinnipeetavale saabunud kirjast osutub vajalikuks võtta ära mõni keelatud ese
E § 641 tähenduses. Tulenevalt
lg-st 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. Käskkirjaga nr 80 ei keelustata vanglasse maksikirjade saatmist ega reguleerita kinni peetavate isikute kirjavahetust, vaid kehtestati üldise julgeoleku tagamiseks vanglas täiendavalt keelatud ainete ja esemete loetelu. Samas on kinni peetavatel isikutel ajalehti ja ajakirju võimalik tellida vanglateenistuse vahendusel. Kaebuse esitaja on käesoleval ajal vahistatu staatuses ning õigusaktidest tulenevalt on tal võimalik saada pakke ning tulenevalt VSkE §-st 741on vahistatule lubatud pakis saata riideesemeid ja jalanõusid; küünelõikurit ja kammi; kirjatarbeid, sealhulgas paberit, kirjutusvahendeid, ümbrike, marke, postkaarte; raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte; religioosset sümboolikat ja fotosid. Seega on alusetu kaebuse esitaja väide, et piiratud on ajalehtede ja ajakirjade saamine pakis. Lisaks on Tallinna Vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekirjas muuhulgas harilik pliiats, seega on kaebuse esitajal võimalik osta harilikke pliiatseid vangla kauplusest. Käskkirja nr 80 p 1.7 põhjenduste kohaselt on fotoalbumi taskute ja kaante või märkmiku vahele võimalik peita erinevaid keelatud esemeid (sim-kaardid, pulbrilised ained), mida vanglaametnikul on raske avastada. Vanglateenistuse ametnikul ei ole võimalik fotoalbumi kaasi või taskuid kontrollida neid avamata, kuid sellisel juhul võib juhtuda, et lõhutakse kaaned ja taskud ning albumit ei ole võimalik kasutada. Märkmikulehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid ning sellest tulenevalt oleks vajalik iga lehekülje eraldi kontrollimine, mis on aja- ja töömahukas. Seega nähtub põhjendustest, et fotoalbumi ja märkmiku sees ja vahel on võimalik vanglasse toimetada keelatud aineid ning samas juhul, kui vanglateenistus läbiotsimise käigus lõhub fotoalbumi või märkmiku, ei ole kinni peetaval isikul siiski võimalik nimetatud esemeid kasutada perekondlike mälestuste hoolikaks hoidmiseks. Tallinna Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangud ei kahjusta kinni peetavate isikute huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla siiski peaks ühelt poolt kulutama ressurssi sellele, et kõiki saadetud fotoalbumeid ja märkmikke põhjalikult kontrollida. Samas ei garanteeri ka kontroll, et kirjas saadetud esemetest leitakse kõik vanglas keelatud esemed, mis võivad vangla julgeolekut ohustada, kui satuvad kinni peetavate isikute kätte. Märkmeid on võimalik teha ka vihikusse või kaustikusse, mida müüakse vangla kaupluses. Kaebuse esitaja vaidlustab ka käskkirja p 5, milles on sätestatud käskkirja jõustumise aeg. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või 5 kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Vaidlustatud haldusakti allkirjastas 03.09.2010. a Tallinna Vangla direktori asetäitja julgeoleku ja järelevalve alal direktori ülesannetes. Kinni peetavatele isikutele tutvustati käskkirja alates 04.09.2010. a, et neil oleks enne käskkirja jõustumist, 15.09.2010. a, mõistliku aja jooksul (u 10 päeva) oma vabaduses viibivatele lähedastele teada anda esemetest ja ainetest, mida vanglas viibival kinni peetaval isikul on keelatud omada. Seega jõustus vaidlustatud käskkiri 15.09.2010. a ning jõustumisest alates hakkas omama ka mõju kinni peetavate isikute õigustele. Kinni peetavatel isikutel oli seejärel võimalik käskkiri vaidemenetluses vaidlustada, mida A.S. ka tegi. Kuna Tallinna Vangla ei ole rikkunud kaebuse esitaja kaebeõigust, siis on tema väide, et seoses käskkirja p-s 5 toodud jõustumise kuupäevaga rikub vangla tema õigusi, alusetu. Kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavalt
Lõige 2 sisaldab kooskõlas põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 lg-tega 1-2 omandiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 3 lõige 1 esimese lause kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
lg 4 annab vanglateenistusele seadusliku aluse täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kui vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Täiendava keelu eesmärki tuleb põhjendada. Piirangute kontekstis vanglas on Riigikohuski võtnud kasutusele mõiste piirangu eesmärgipärasus, hinnates seda enne proportsionaalsuse testi kasutamist, mis tähendab seda, et vangla kontekstis on piirang eesmärgipärane, kui ta hõlmab vangistuse täideviimise kasvõi ühte eesmärki. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse
lg-s 1 toodud õiguskorra kaitse tagamine, millega seondub
lg-st 2 tulenev kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistuse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Riigikohus on möönnud, et õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise eesmärgina laiemalt tähendab põhiseadusliku väärtusena riigi sisemise rahu kaitset, mis hõlmab ka seda, et tagatud on ühiskonna turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus). Väljastpoolt vanglat maksikirjaga esemete saatmisega kaasnevad kõrgendatud riskid keelatud esemete ja ainete vanglasse jõudmiseks, mis aga on otseselt ohuks õiguskorra kaitse tagamise eesmärgi saavutamisele. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval ei ole õigust saada pakke (vahistatul on) ja maksikirja käsitletakse postiseadusest tulenevalt kirjana, on maksikirja iseloomust (suurus, sisu) tulenevalt võimalik seda võrrelda mitmeski mõttes pakiga. Pakkidega seonduvat problemaatikat on EIÕK analüüsinud asjas Aliev vs Ukraina
lg-st 1 tulenevalt selles seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades
erisusi. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vanglas keelatud ained ja esemed oma oluliste tunnuste järgi on sätestatud
Nendeks on ained ja seemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Täpsemalt on kehtestanud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu
E §-s 641. Et eeltoodud loetelud ei ole ammendavad nähtub
lg-st 4 (24.07.2009 jõustunud 15.06.2009 seaduse redaktsioonis), mille kohaselt vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, st täiendavalt keelatavad ained ja esemed peavad samuti ohustama inimese julgeolekut, sobima eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sisulisest küljest on just nimetatud säte olnud Käskkirja nr 80 andmise aluseks.
lg 4 sõnastusest on ilmne, et täiendavate piirangute kehtestamine on vangla kaalutlusotsus. Vastavalt HMS § 4 lg-le 2 kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg-test 2 ja 3 tulenevalt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 7 3. Käskkirja nr 80 p 1.1 keelab toidu- ja maitseained; taimsed tooted; vedelad ja pulbrilised ained; tubakatooted ning hügieenivahendid, sealhulgas tualettpaber, salvrätikud, hügieenisidemed, seebid, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi segusid ning survestatud mahutite sisu. Käskkirja p 1.3 keelab raadiod, televiisorid, video- või helikassettmagnetofonid või muud vaba aja veetmiseks vajalikud esemed (sh lauamängud ja puzzled) ning veekeetjad ja -filtrid, mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest. Käskkirja p 1.4 keelas ajalehed ja ajakirjad, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel. 27.10.2010 käskkirjaga nr 100 tehtud muudatuse redaktsioonis keelas p 1.4 ajalehed ja ajakirjad, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või tellitud vanglateenistuse vahendusel või saadud pakiga. Käskkirja p 1.6 tulenevalt on keelatud vilt- ja geelpliiatsid, värvid (guašš-, vesi-, akrüülvärvid jms), harilikud pliiatsid ja mitteavatavad pastapliiatsid, mis ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vanglas asuvast kauplusest ning korrektorid ja kleebitavad kaunistused (pildid, kujundid jne). Käskkirja p 1.7 keelab aga patareid, mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, ning märkmikud ja fotoalbumid, mis on saadetud väljastpoolt vanglat. Kohus leiab, et Käskkirjas nr 80 on toodud nii selle andmise õiguslik kui ka faktiline alus koos kaalutlustega. Nähtuvalt iga punkti juures esitatud põhjendustest on vastustaja lähtunud nimelt
lg-st 2, ning märkinud, et selliste esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende omamine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinnipeetavate isikute tervise. Ühtlasi on igakordselt selgitatud, milles seisneb väidetav oht. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, sh proportsionaalne haldusakt, mis sellisena ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud. Kohus nõustub põhilises vastustajaga ning peab oluliseks rõhutada oma seisukoha põhjendamiseks alljärgnevat.
lg-st 2 tulenevad eesmärgid piirangute seadmiseks ka iga kinni peetava isiku enda huvides. Järelikult on Käskkirjaga nr 80 kehtestatud piirangud kohased, sobivad ja vajalikud, st proportsionaalsed abinõud saavutatava eesmärgi suhtes. Seega vangla ei ole käskkirjas kuritarvitatud mõistet „julgeolek" kaubanduslikel eesmärkidel. Kohtu arvates vanglal on õnnestunud saavutada mõistlik tasakaal kinni peetava isiku õiguste (sh hoida positiivset sidet välismaailmaga) ja julgeolekukaalutluste vahel. Kuivõrd käskkirja p 1.4 osas on juba enne kaebaja vaide läbivaatamist tehtud muudatus, mille järgi on lubatud ajalehtede ja ajakirjade saamine ka pakiga (lisaks saamisele vanglateenistuse poolt või tellimisele vanglateenistuse vahendusel), siis on A.S. kaebuse väited nimetatud punkti tema õigusi rikkuvast iseloomust ilmselgelt alusetud. Ammugi ei saa kõnealune säte rikkuda kaebaja põhiseaduslikku õigust kirjavahetusele, kuna käskkirja selle punktiga nimetatud küsimust ei reguleerita. Teisalt peab kohus vajalikuks märkida, et ka kinni peetavate isikute õigus kirjavahetusele ja pakkide saamisele ei ole tulenevalt
§-st 28 (vt eriti lg 3) ja §-dest 9698 piiramatu. Mis puutub Käskkirja nr 80 p-ga 5 A.S. kaebeõiguse rikkumisse, siis ka seda väidet peab kohus põhjendamatuks. Kaebaja on saanud tähtaegselt esitada käskkirja peale nii vaide kui ka kaebuse ja taotleda sealjuures ka esialgset õiguskaitset, mistõttu ta on saanud oma kaebeõigust igati realiseerida. Käskkiri jõustus 15.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.