3-11-1221/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 18.oktoobril 2011.a. Tallinnas 3-11-1221 AS „Erahariduskeskus“ kaebus Eesti Töötukassa 25.04.2011.a. otsuse nr 50 p 1.2 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks 10.10.2011.a. kaebaja esindaja Cadrin Lokotar, vastustaja Eesti Töötukassa esindajad Marge Gorgazjan ja Lembitu Nõgel RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tunnistada Eesti Töötukassa 25.04.2011.a. otsuse nr 50 p 1.2 õigusvastaseks osas, millega jäeti tööalase eesti keele koolituse tellimise lihtsustatud menetluses osades nr 1, 2, 3, 7 ja 11 kvalifitseerimata AS „Erahariduskeskus“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 17.novembril 2011.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 17.03.2011.a. kuulutas Eesti Töötukassa välja lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke nr 7-2/47 „Tööalase eesti keele koolitus“ eesmärgiga leida koolitaja koolituste korraldamiseks. 25.04.2011.a. Eesti Töötukassa juhatuse otsuse nr 50 punktiga 1.2 jäeti mitme teise pakkuja kõrval kvalifitseerimata pakkuja AS „Erahariduskeskus“ hanke osades 1(Võru linn), 2 (Rakvere linn), 3(Paide linn), 7(Valga linn) ja 11(Tallinna linn). Otsuse kohaselt sätestab hankedokumentide(HD) p 5.2.2, et pakkujaks võib olla juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellele on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba, mis võimaldab läbi viia eesti keele koolitust(kõikidel ühispakkumuse esitanud pakkujatel peab olema koolitusluba); koolitusluba peab olema kehtivusega vähemalt kuni 29.02.2012.a.; pakkuja esitab nõutud kvalifikatsioonitingimuse täitmise tõendamiseks lisa 3 vormikohase kinnituse koolitusloa olemasolu ja kehtivuse kohta. Pakkumuses on AS „Erahariduskeskus“ välja toonud, et tal on õigus läbi viia õpet ja väl- jastada diplomeid ning akadeemilisi kraade ärinduse ja halduse õppekava grupis, seega mitte eesti keele õppekava alusel. Haridus- ja Teadusministeeriumi koolituslubade andmebaasi ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel pole pakkujale väljastatud koolitusluba eesti keele koolitus läbiviimiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palus kohtule esitatud kaebuses tühistada vaidlustatud otsus osas, millega töötukassa jättis kaebaja kvalifitseerimata. Kohtuistungil muutis kaebaja oma nõuet, kuna hanke osades 2(Rakvere linn), 3(Paide linn), 7(Valga linn) ja 11(Tallinna linn) olid hanke võitjatega sõlmitud lepingud ning hanke osas 1(Võru linn) korraldatud uus hange ja selle võitjaga samuti leping sõlmitud. Seoses muutunud olukorraga palub kaebaja tunnistada otsuse p 1.2 õigusvastaseks osas, millega töötukassa jättis kaebaja kvalifitseerimata. Vastavalt HD punktile 5.2 võis pakkujaks olla haridusasutus või juriidiline isik, samuti füüsilisest isikut ettevõtja, kellele on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud ja vähemalt kuni 29.09.2012.a. kehtiv koolitusluba, mis võimaldab läbi viia eesti keele koolitust. Selle sätte mõttes on kaebaja haridusasutus ja mitte isik, kellel peab olema koolitusluba. Kuna EEK Mainor on haridusasutus, siis ei pea ta HD p 5.2.1 järgi eraldi oma keeleõpetamise õigust tõendama. Vaatamata sellele on kaebaja pakkumuses kinnitanud, et tal on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud kehtiv koolitusluba, mille järgi on tal õigus läbi viia õpet ja väljastada diplomeid ning akadeemilisi kraade ärinduse ja halduse õppekavagrupis, sealjuures õigus õpetada eesti keelt. Kõrgkooli õppekava ei saa akrediteerida, kui pole tagatud vähemalt B1 tasemel keeleõpe. Vastustaja poolt korraldatud hanke eesmärgiks oli eeskätt leida koolitaja tööalase eesti keele õppe läbiviimiseks, mis tähendab, et tegemist ei saa olla eesti keele õpetamisega filoloogidele. Väide, et kaebaja ei oma pädevust viia läbi eesti keele kursusi, on selgelt põhjendamatu ja meelevaldne. Peamised kriteeriumid koolituse hankimisel olid HD kohaselt koolitaja pädevus, ruumide olemasolu vastavalt kehtestatud nõuetele ja pakkuja kogemus antud koolituste läbiviimisel. Kaebaja esitas pakkumuses omapoolse pädevuse näitamisel mitmete analoogsete eesti keele koolituste läbiviimise kogemuse nii koolituste läbiviimisel kui ka tasemeõppe korraldamisel. Kui p-s 5.2.1 oleks olnud kirjas „riigiharidusasutus“, siis poleks kaebaja selles hankes üldse osalenudki. Vastustaja on kaebuse rahuldamisega nõus. HD punktis 5.2.1 on vastustaja tegelikult silmas pidanud riiklikke haridusasutusi, mis asutatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse või Haridusja Teadusministeeriumi poolt ja mis ei vaja tegevuseks koolitusluba. Kuna aga osundatud punktis oli kirjas “haridusasutus” ning kaebaja on haridusasutus, siis on tema pakkumuse tagasilükkamine vastuolus HD punktiga 5.

1. Praeguseks on töötukassa tööturukoolituste HD-s kõnealust kvalifitseerimistingimust täpsustanud ning asendanud mõiste „haridusasutus“ mõistega „riigiharidusasutus“. Et kaebaja pole riigiharidusasutus, vajab ta eesti keele koolituste läbiviimiseks koolitusluba. Erakooliseaduse § 5 lg 1 kohaselt on koolitusluba tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga isikule, kes soovib asutada erakooli, rakendada oma erakoolis uut õppekava või laiendada erakooli õppetegevust väljapoole olemasolevate koolituslubadega määratud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piire. Nimetatud sätte kohaselt peab erakoolil, sh rakenduskõrgkoolil, olema õppetöö läbiviimiseks koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi õppetööd koolitusloal märgitud õppekava alusel. Kaebajale on väljastatud koolitusluba ärinduse ja halduse õppekavadele, mitte eesti keele õppekavale. Asjaolu, et ärinduse ja halduse õppekava raames õpetatakse muuhulgas ka eesti keelt, ei asenda eesti keele koolitusluba. Isegi kui kaebaja oleks kõikides hanke osades kvalifitseerunud poleks ta siiski osutunud osades 2, 3, 7 ja 11 edukaks pakkujaks, sest hindamiskriteeriumide järgi poleks tema pakkumus olnud parim. Hanke osas 1 lõppes hankemenetlus 25.04.2011.a. riigihangete seaduse(RHS) § 29 lg 3 p 2 alusel kõikide pakkumuste tagasilükkamisega, sest ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks. Hanke osades 2, 3, 7 ja 11 lõppes hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 1 alusel hankelepingu sõlmimisega. Osades 2 ja 3 sõlmiti hankeleping AS-ga „Kesk-Eesti Arenduskeskus“ 2.05.2011.a., 2 osas 7 MTÜ-ga „KEA Valga Õppekeskus“ 28.04.2011.a. ja osas 11 OÜ-ga „Keelepisik“ 3.
2. 2011.a. Hanke osades 1 ja 11 poleks kaebaja kvalifitseerunud ka koolitusloa olemasolu korral. HD p 5.6 kohaselt pidid koolitust läbi viivad lektorid andma pakkujale nõusoleku pakkumuses märgitud teenust osutada. Selle tõendamiseks pidi pakkuja esitama lektori omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud nõustumuse teenuse osutamiseks. Omakäeline nõustumus esitati pakkumuse vormil ning digitaalselt allkirjastatud nõustumuse võis lisada pakkumusele CD plaadil või mälupulgal. Kaebaja märkis pakkumuse vormil osas 1 lektori A.Musto ning osas 11 lektori P.Norviku juurde, et nõustumus teenuse osutamiseks on esitatud digitaalselt ning lisatud oli mälupulk. Mälupulgal oleva lektori A.Musto digitaalselt allkirjastatud faili sisuga ei olnud võimalik tutvuda ning P.Norviku kohta oli esitatud lektori digitaalselt allkirjastatud varasem kogemus, kuid puudus nõusolek teenuse osutamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED RHS §-dest 39 - 41 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas hanketeates. See tähendab, et hankija peab pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollima pakkujate vastavust ainult hanketeates sisalduvatele tingimustele, lähtudes tingimuste sisustamisel rangelt vastava teksti sõnastusest. Vaidlustatud hange on korraldatud küll lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimiseks, kuid ka niisugusel juhul peab hankija vastavalt RHS §-le 19 lg 3 järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid, sealhulgas tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Riigihanke läbipaistvuse ja kontollitavuse tagamiseks saab hankija pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollida pakkujate vastavust ainult nendele tingimustele, mis on sätestatud HD-s. Vastustaja on jätnud kaebaja kvalifitseerimata põhjusel, et kaebaja ei vasta HD punktis 5.2.
3. sätestatud tingimustele. HD p 5.
4. on sõnastatud järgmiselt: „Pakkujaks võib olla: 5.2.
5. haridusasutus või 5.2.
6. juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellele on haridus- ja teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba, mis võimaldab läbi viia eesti keele koolitust (kõikidel ühispakkumuse esitanud pakkujatel peab olema koolitusluba). Koolitusluba peab olema kehtivusega vähemalt kuni 29.02.
7. Pakkuja esitab nõutud kvalifikatsiooni tingimuse täitmise tõendamiseks lisa 3 vormikohase kinnituse koolitusloa olemasolu ja kehtivuse kohta.“ Tsiteeritud punktis on üheseltmõistetavalt kirjas, et ühelgi haridusasutusel ei pea hankes osalemiseks olema koolitusluba, mis võimaldab läbi viia eesti keele koolitust. Ning kuna kaebaja on haridusasutus, siis ei pidanudki ta vastama HD p 5.2.
8. tingimustele, tema kvalifitseerimata jätmine selle punkti alusel on vastuolus HD punktiga 5.2.
9. ja RHS §-ga 39 lg 1, mis sätestab, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad kvalifitseerimise tingimustele. Kohtunik: D.Maastik 3