3-11-2423/2

3-11-2423 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2423 Haldusasi R.K.e kaebus Harju maavanema
2. septembri 211 korralduse nr 1685-k ning Anija Vallavolikogu
3. mai 2011 otsuse nr 105 tühistamise nõuetes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja R.K. Esitajate esindaja: Rein Kontus RESOLUTSIOON
4. Tagastada R.K.e kaebus.
5. Hoiatada kaebuse esitajat, et edaspidi protsessiõiguste kuritarvitamise ja kohtu eksitusse viimise korral määrab kohus trahvi vastavalt HkMS §-le
7. Saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3). PÕHJENDUSED
9. oktoobril 2011 saabus Tallinna Halduskohtule R.K.e kaebus, milles taotletakse Harju maavanema
10. septembri 2011 korralduse nr 1685-k ning Anija Vallavolikogu
11. mai 2011 otsuse nr 105 tühistamist. Viimatinimetatud otsusega tunnistas vallavolikogu peremehetuks kaks Kehras asuvat ehitist: asfaltkattega parkla Kose mnt 7a ning asfaltkattega parkla Mõisa tn
12. Vaidlusaluse maavanema korraldusega lõpetas maavanem eelnimetatud vallavolikogu otsuse seaduslikkuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse, mida oli alustatud R.K.e avalduse alusel.
13. Tutvunud kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 p 5 alusel, milles sätestatakse, et halduskohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
14. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HkMS § 7, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Isikul puudub ilmselgelt halduskohtu poole pöördumise õigus, kui on ilmne, et haldusakt või toiming, mida isik vaidlustada soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda või kui isikul ei saa olla sellist subjektiivset õigust, mille kaitset ta kohtust otsib.
15. Kaebusega vaidlustatud Harju maavanema korraldus ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kuna sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata mitte ühtegi kaebuse esitaja subjektiivset õigust ega kohustust. Asjaolu, et maavanem jõudis järelevalvemenetluse tulemusena arusaamisele, et Anija Vallavolikogu otsus on õiguspärane, ei muuda mingil moel varem tekkinud õigussuhteid. Kuigi kohaliku omavalitsuse volikogu üksikaktide üle riiklikku järelevalvet teostava maavanema poole pöördumine ei ole käsitatav vaidemenetluse ega muu vaidluste lahendamise kohtueelse menetlusena, on maavanema otsus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta kaebuse esitaja õiguste ja kohustuste mõjutamise osas mõneti sarnane vaidemenetluses tehtava otsusega, millega vaie rahuldamata jäetakse. Nii nagu selline vaideotsus üldjuhul ei mõjuta isiku õigusi eraldiseisvalt, ei tee seda ka käesoleval juhul vaidlustatud maavanema korraldus.
16. Kohus on samuti seisukohal, et kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda Anija Vallavolikogu
17. mai 2011 otsus nr 105 ehitiste peremehetuks tunnistamise kohta. Kaebuse nimetatud haldusakti peale esitas R.K. koos I. J., M. R., L. F. ja L. M. juba
18. juunil 2011 (haldusasi nr 3-11-1475) ning toona tagastas kohus kaebuse samuti HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kuigi kaebuse tagastamine ei võta kaebuse esitajalt õigust samasuguse kaebusega uuesti halduskohtusse pöördumiseks, leiab kohus jätkuvalt, et vaidlusalune vallavolikogu otsus R.K.e subjektiivseid õigusi ei riku ning endiselt esineb eeltoodud kaebuse tagastamise alus. Ehitise peremehetuks tunnistamine saab rikkuda selle ehitise omaniku õigusi. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, kaugeltki mitte tõendanud, et vaidlusaluse otsusega peremehetuks tunnistatud asfaltplatsid oleksid ehitistena tema omandis. Seadusest ei tulene kaebuse esitajale õigus vaidlustada haldusakte kellegi teise (nt. nende asfaltkattega parklate tegeliku omaniku) huvides. Väide, et ühel asfaltplatsidest asub kaebuse esitajale kuuluv müügikiosk, ei ole antud juhul asjassepuutuv. Vallavolikogu otsusega ei ole peremehetuks tunnistatud kaebuse esitajale kuuluvat kioskit, vaid üksnes asfaltkattega parklad. Juhul kui kaebuse esitaja omandis on õiguslikul alusel püstitatud ehitis, on tal õigus seaduses sätestatud alusel ja korras taotleda selle aluse maa erastamist. Asfaltkattega parkla kui ehitise peremehetuks tunnistamine seda õigust ei muuda. Kohus rõhutab, et vaidlusaluse korraldusega ei ole valla omandisse võetud nende parklate all olevat maad, vaid üksnes parklad kui rajatised.
19. Kuigi kaebuse tagastamise korral HkMS § 11 lg 31 p 5 alusel ei ole iseenesest vajalik kontrollida kaebuse vastavust HkMS §-s 10 sätestatud nõuetele, peab kohus vajalikuks kaebuse esitajale siiski selgitada alltoodud asjaolusid, millega kaebuse esitaja peaks arvestama, juhul kui soovib uuesti samasisulise kaebuse esitada või käesoleva vaidluse määruskaebusega vaidlustada. Esiteks ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks tasunud riigilõivu. Kaebusele on lisatud maksekorraldus, millest nähtuvalt on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 summa 15,97 eurot selgitusega „Riigilõiv kaebuse esitamise eest“, viitenumbrina on märgitud 2900078509 (maksekorraldus nr 245, panga kinnitus nr RO1034990172). Makse on tehtud
20. juunil
21. Sama maksekorralduse on R.K. kohtule 2 esitanud ka
22. juunil 2011 esitatud kaebuse (haldusasi nr 3-11-1475) lisana. Seega ei ole kaebuse esitaja
23. oktoobril 2011 esitatud kaebuselt riigilõivu tasunud, küll on aga soovinud kaebusele varasema maksekorralduse lisamisega viia kohut eksitusse riigilõivu tasumise osas. Käesolevaga hoiatab kohus kaebuse esitajat protsessiõiguste kuritarvitamise ning kohtu eksitusse viimise eest ning selgitab, et järgmisel korral määrab kohus sedalaadi käitumise eest trahvi vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 100 lg 1 punktile
24. Nimetatud tuleb kaebuse esitajal käsitada trahvihoiatusena vastavalt HkMS § 100 lõikele
26. Teiseks juhib kohus kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et taotlus Anija Vallavolikogu
27. mai 2011 otsuse nr 105 tühistamiseks on esitatud ilmselgelt pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Nimetatud otsuse olemasolust oli kaebuse esitaja teadlik hiljemalt
28. juunil 2011, mil esitas halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-11-
29. See tähendab, et juhul kui kaebuse esitaja peaks pärast käesoleva kaebuse tagastamist soovima esitada kohtule uue samasisulise kaebuse, tuleb tal esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, näidates selles ära mõjuvad põhjused, mis tingisid kaebetähtaja möödalaskmist. Kohus märgib siinkohal, et maavanemale järelevalve algatamiseks taotluse esitamine ei ole käsitatav kohtueelse menetlusena HkMS § 9 lõike 3 mõistes ning seega ei hakka kaebetähtaeg vallavolikogu otsuse tühistamise nõude esitamiseks kulgema maavanema korralduse kättesaamisest. Kristjan Siigur kohtunik 3